Eesistuja Iko Nõmm, liikmed Margo Klaar, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
21. august 2017. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-16741
Tsiviilasi
Täisealise isiku EV üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamise otsustamine
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 13. juuni 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LV määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Puudutatud isik I (eestkostetav) EV (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi õigusabi korras esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Puudutatud isik II (eestkostja) LV (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Armand Reinmaa Puudutatud isik III MV (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutatud isik IV Hanila vald Hanila Vallavalitsuse kaudu
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 13. juuni 2017. a määrus osas, millega LV vabastati EV eestkostja ülesannetest ja määrati uueks eestkostjaks Hanila vald (Hanila Vallavalitsuse kaudu). Teha tühistatud osas uus määrus, millega määrata EV eestkostjaks LV 5 aastaks alates 14. juunist 2017. a kuni 13. juunini 2022 .a (k.a). Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.
2.1.Pikendada EV (isikukood XXXXXXXXX) üle seatud eestkostet 5 (viie) aasta võrra alates 14. juunist 2017. a kuni 13. juunini 2022. a (k.a) ja võtta EV-lt täielikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime.
2.2.Määrata EV eestkostjaks LV (isikukood XXXXXXXXXX) 5 (viieks) aastaks alates 14. juunist 2017. a kuni 13. juunini 2022. a (k.a).
2.3.Eestkostetaval ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid ja eestkoste on seatud EV kõigi asjade ajamiseks (sh varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema huvide esindamiseks ning vajalike rahaliste toimingute tegemiseks).
2.4.Eestkostja on kohustatud: - kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1); - esindama eestkostetavat kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes; - hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest; - kindlustama eestkostetava järelevalve ja hoolduse; - teatama kohtule asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2); - esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku eestkostja aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Järgmine aruanne tuleb uuel eestkostjal kohtule esitada 10. juuniks 2018. a. Aruanne esitada Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajja (Kuninga 22 Pärnu 80010, elektrooniline menetlusposti aadress [email protected]).
2.5.Eestkostetav EV tunnistada jätkuvalt valimisõiguse osas teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks.
2.6.Eestkostetav EV tunnistada perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks.
2.7.Kohus otsustab käesoleva määrusega seatud eestkoste lõpetamise või pikendamise eestkostja avalduse alusel või omal algatusel hiljemalt 13. juunil 2022. a.
2.8.Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle eestkostjale teatavakstegemisest.
2.9.Saata määrus menetlusosalistele ning jõustunult Lääne Maavalitsusele.
2.10.Eestkostetavale saata määruse sissejuhatav ja resolutiivosa.
3.Määruskaebus rahuldada.
4.Jätta EV-le ringkonnakohtus osutatud riigi õigusabi tasu ja kulud riigi kanda. Muus osas jätta ringkonnakohtu menetluskulud iga menetlusosalise enda kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.14. juuni 2012. a määrusega tsiviilasjas nr 2-12-16741 rahuldas Pärnu Maakohus LV (puudutatud isik II, eestkostja) avalduse täisealise isiku EV (puudutatud isik I, eestkostetav) üle eestkoste seadmiseks ja eestkostja määramiseks. Kohus seadis eestkoste EV üle ning määras tema eestkostjaks LV viieks aastaks arvates kohtumääruse tegemisest. Kohus määras, et kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 14. juunil 2017. a.
2.7. märtsi 2017. a määrusega algatas maakohus hagita menetluse eestkostetava üle seatud eestkoste ja eestkostja ametiaja pikendamiseks. Menetlusosaliste seisukohad
3.Kohus käis 18. aprillil 2017. a eestkostetavat ära kuulamas, kuid ärakuulamisel eestkostetav ühelegi kohtu küsimusele ei vastanud. Eestkostja kõnetamisele vastas, kuid tema kõne ei olnud arusaadav.
4.Eestkostetava esindaja arvamusest nähtuvalt on eestkostetav 89-aastane raske puudega vanaduspensionär, kes on desorienteeritud ajas ja kohas, küsimustest aru ei saa. Vajab ööpäevaringset abi kõigis igapäevaelu toimingutes nagu liikumine, söömine, riietumine, hügieenitoimingud. Ta ei ole kestvalt võimeline oma tegude tähendusest aru saama ega neid juhtima. Eestkostetavale ja tema abikaasale (eestkostjale) kuulunud 4-toaline korter Virtsus on 23. märtsil 2017. a müüdud nende pojale MV-le. Esindaja leiab, et sisuline korteri kinkimine pojale on õigustatud, kuna poeg planeerib alaliselt Virtsu elama asuda, et saaks vanematele toeks olla. Esindaja leiab, et eestkostja ei ole rikkunud eestkostja ülesandeid ega ületanud talle antud volitusi eestkostjana. Eestkostetav ja eestkostja on abielus, mistõttu on pangaarvetel olevad summad abikaasade ühisvara. Eestkostja on toetanud rahaliselt oma pojapoega, mis on perekonnas tavaline ja normaalne tegevus ja kui eestkostetav oleks võimeline, toetaks ta ise kindlasti pojapoega.
5.Eestkostja leidis ärakuulamisel, et eestkoste on jätkuvalt põhjendatud. Eestkostetava tervislik seisund on viimase paari kuu jooksul halvenenud, on muutunud passiivsemaks, suurema osa päevast on pikali või tugitoolis, liikumine on muutunud kohmakaks, teda peab söötma. Ta ei tea enam enda ega oma lähedaste nimesid. Ta ei saa temale esitatavatest küsimustest aru ja tema kõne on arusaamatu. Eestkostja ei oska öelda, kes peaks olema eestkostja. Leiab, et eestkostetav vajab turvatunnet ja seda saab talle pakkuda vaid kodus olles, mitte hooldekodus, seetõttu välistab ta eestkostetava paigutamise hooldekodusse. 27. märtsil 2017. a esitatud kirjalikus vastuses märgib eestkostja, et eestkoste seadmise põhjuseks oli osaliselt eestkostetavale kuuluva korteri müümine, kuid kuna korter on ostu-müügi lepingu alusel nende ühise poja omandis, siis on eestkoste taotlemise formaalne põhjus ära langenud. Samas leiab eestkostja, et võib tekkida olukordi, kus on vaja ajada eestkostetava asju või kaitsta tema õigusi ja esindada teda juriidiliselt, siis palub eestkostja pikendada eestkostetava üle seatud eestkostet ning tema eestkostja ametiaega.
6.Puudutatud isik IV on seisukohal, et eestkostetav vajab eestkostet ja eestkostja peaks olema füüsiline isik mitte asutus ning valla hinnangul on LV kõige parem eestkostja kandidaat, sest kohalikul omavalitsusel puudub kokkulepe eestkostetava pojaga, kes oleks tõenäoliselt järgmine kandidaat. Samas on puudutatud isik IV mures, kuidas eestkostja oma tervisega ise hakkama saab – vald on viie aasta jooksul aidanud peret sellega, et eestkostja saaks aeg-ajalt puhkust nii, et eestkostetav viibib hooldekodus. Eestkostetaval on ilmselt parem kodus olla, kuid eestkostja hoolduskoormus on väga suur. Puudutatud isik IV leidis, et eestkostetav vajab eestkostet asjaajamise suhtes, eelkõige dokumentatsiooni ja esinduse korraldamisel (ID-kaart, puude taotlus, pangatoimingud), kuna vastavaid toiminguid ei ole eestkostetav võimeline oma tervislikust seisundist tulenevalt tegema. Puudutatud isik IV leiab, et eestkostja on seni edukalt suutnud tagada eestkostetava hoolduse ja elamisega seonduva, mistõttu palub eestkostjaks nimetada LV.
7.Eestkostetava poeg MV (puudutatud isik III) peab vajalikuks eestkoste pikendamist oma isa üle ning ühtlasi toetab oma ema soovi jätkata oma abikaasa eestkostjana.
Maakohtu määrus
8.Pärnu Maakohus pikendas 13. juuni 2017. a määrusega eestkostetava üle seatud eestkostet 5 aasta võrra alates 14. juunist 2017. a kuni 13. juunini 2022. a ja otsustas võtta eestkostetavalt täielikult ära tsiviilkohtumenetlusteovõime. Maakohus vabastas senise eestkostja LV eestkostja ametist alates 14. juunist 2017. a ning määras eestkostetava eestkostjaks Hanila valla Hanila Vallavalitsuse kaudu 5 aastaks alates
14.juunist 2017. a kuni 13. juunini 2022. a (k.a). Maakohus märkis määruse resolutsioonis, et eestkostetaval ei ole õigust teha iseseisvalt tehinguid ja eestkoste on seatud eestkostetava kõigi asjade ajamiseks (sh varaliste ja mittevaraliste õiguste kaitseks, tema huvide esindamiseks ning vajalike rahaliste toimingute tegemiseks). Eestkostja on kohustatud kaitsma eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve, samuti hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid (PKS § 206 lg 1), esindama eestkostetavat kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes, hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest, kindlustama eestkostetava järelevalve ja hoolduse, teatama kohtule asjaoludest, mis võimaldavad eestkoste lõpetada või eestkostja ülesandeid piirata või laiendada (PKS § 206 lg 2), eestkostja kontrollib vähemalt üks kord aastas, kas eestkostetavale on võimalik määrata füüsilisest isikust eestkostja, esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule iga-aastase kirjaliku eestkostja aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus ja neid tõendavaid dokumente ei lisata. Järgmine aruanne tuleb uuel eestkostjal kohtule esitada 10. juuniks 2018. a. Eestkostja LV (kuni 14. juunini 2017. a) on kohustatud esitama eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta kohtule kirjaliku eestkostja lõpparuande hiljemalt 10. juuliks 2017. a. Eestkostetav tunnistada jätkuvalt valimisõiguse osas teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks ning perekonnaõiguslike tehingute osas otsusevõimetuks.
9.Määruse põhjenduste kohaselt ei määranud kohus eestkostetavale uut kohtupsühhiaatrilist ekspertiisi, kuna eestkostja ülesandeid ei laiendata (TsMS § 528 lg 2 p 1). Kohus leidis, et eestkostetav on jätkuvalt isikuks, kes ei suuda temal esineva vaskulaarse nõdrameelsuse tõttu kestvalt oma tegudest ja nende tagajärgedest aru saada ja oma tegusid juhtida ning viimase viie aasta jooksul ei ole toimunud paranemist eestkostetava vaimses ja füüsilises tervislikus seisundis ning pigem on eestkostja tervislik seisund aja jooksul halvenenud (muutunud passiivseks, ei ole võimeline oma emotsioone ega tahet enam arusaadavalt väljendama). Eeltoodu alusel leidis kohus, et PKS § 203 lg-s 1 sätestatud eestkoste seadmise eeldused ei ole ära langenud.
10.Tutvunud antud asjas kogutud tõenditega, leidis kohus, et eestkostetava vaimne seisund ei võimalda tal langetada otsuseid, teha tehinguid, sh pisitehinguid ja tema üle tuleb seada eestkoste kõigi tema asjade ajamiseks s.h juriidiliste ning varaliste tehingute tegemiseks, igapäevaelu korraldamiseks ja ravi saamiseks. Seetõttu tuleb maakohtu hinnangul eestkostetavalt täielikult ära võtta tsiviilkohtumenetlusteovõime.
11.Kohus leidis, et eestkostet on vajalik pikendada maksimaalseks võimalikuks ajaks PKS § 203 lg 4 alusel, s.o viieks aastaks, kuna eestkostetava seisund ei ole viimase viie aasta jooksul paranenud ning paranemist ei ole ka ette näha.
12.Kohtu hinnangul on LV küll isikuks, kes teab ja tunneb eestkostetava tervislikku ja vaimset olukorda kõige paremini, kuid LV näol ei ole tegemist isikuga, kes oleks
suuteline kaitsma piisaval määral isiku õigusi ja huvisid, mida kohus põhjendas alljärgnevaga. Kohus tuvastas, et abikaasad LV ja EV võõrandasid neile kuuluva korteriomandi ühisele pojale hinnaga 1 euro. Kohus ei nõustu eestkostetavale määratud esindaja seisukohaga, et korteri sisuline kinkimine oli õigustatud, kuna korteri turuhinnaga müümine ei õnnestunud. Pärnu Maakohus andis 1. oktoobri 2012. a määrusega eestkostjale nõusoleku eestkostetava nimel tasu eest võõrandamiseks eestkostetavale kuuluv osa korteriomandist ning korteriomandi võõrandamisest saadud raha tuli kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Eestkostja on korteri võõrandamistehingu teinud enda ja eestkostetava pojaga. Maakohus leidis, et eestkostjal puudus kõnealuses olukorras eestkostetava esindusõigus tulenevalt PKS § 180 lg 1 p-st 1. Kohus leidis, et tehingust tuli eestkostetavale otsene tsiviilkohustus, s.o asjaõiguslepingust tulenev kohustus temale kuuluv korteriomandi osa üle anda korteri ostjale. Eeltoodu alusel on eestkostja olulisel määral rikkunud eestkostja kohustusi eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega valitseda, säilitada ning võimaluse korral suurendada (PKS § 183 lg 1) ning kaitsta eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve (PKS § 206 lg 1) ning on teinud tehingu eestkostetava nimel enda ja eestkostetava alaneja sugulase, s.o pojaga. Kohus leidis, et eestkostja ei ole oma tegevuses usaldusväärne ning kohtul puudub kindlus, et eestkostja tulevikus arvestaks eestkostetava huvidega ning valitseks eestkostetava vara hea eestkostja hoolsusega, säilitaks seda, võimaluse korral suurendaks ning kaitseks eeskostetava varalisi hüvesid. Lisaks kohustas kohus eestkostjat käesoleva tsiviilasja algatamisel esitama kohtule eestkostetava tervislikku seisundit kajastavad dokumendid. Nõutud dokumente eestkostja kohtule ei esitanud ning kohus tegi ise päringud eestkostetava perearstile ja Sotsiaalkindlustusametile. Sotsiaalkindlusameti vastusest nähtuvalt ei ole eestkostja alustanud eestkostetava puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise dokumentide vormistamist tähtaegselt, mistõttu käesolevaks ajaks on dokumentide kehtivus lõppenud. Uus taotlus sügava puude raskusastme pikendamiseks on esitatud alles kolm nädalat peale käesoleva kohtumenetluse algatamist, s.o 30. märtsil 2017. a. Eeltoodust järeldub, et eestkostja LV ei ole suuteline eestkostja kohustusi täitma vajalikul määral ning seisma vajaliku hoolsusega eestkostetava huvide eest.
13.Eeltoodust tulenevalt ei pea maakohus võimalikuks pikenda eestkostja LV ametiaega, kuna eestkostetavale kuulub jätkuvalt vara, mille valitsemine, kasutamine ja käsutamine eestkostetava huvides ei ole eestkostja LV ametiaja jätkumise korral kohtu hinnangul kaitstud piisaval määral. Eeltoodu ning PKS § 197 lg 1 ja 2 alusel vabastas kohus omal algatusel eestkostja LV eestkostja ametist, kuna eestkostja on oma kohustuste olulise rikkumise tõttu kaotanud usalduse ning eestkostja ei ole ilmselgelt suuteline enam vajalikul määral seisma eestkostetava huvide eest ning eestkostja ülesannete jätkumine kahjustaks eestkostetava huve.
14.Eestkostetava poeg MV ei ole kohtule andnud oma nõusolekut tema määramiseks eestkostjaks ning kohtul puuduvad andmed teiste võimalike füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kes oleks sobivad täitma eestkostja ülesandeid ja oleks andnud kohtule selleks oma nõusoleku.
15.Eeltoodust tulenevalt määras kohus PKS § 205 lg 3 alusel eestkostetava eestkostjaks kohaliku omavalitsuse, s.o Hanila valla Hanila Vallavalitsuse kaudu. Määruskaebus
16.Eestkostja esitas määruskaebuse, milles maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus vabastas LV eestkostja ametist alates 14. juunist 2017. a ja määras eestkostetava eestkostjaks Hanila valla Hanila Vallavalitsuse kaudu ning teha tühistatud osas uus
määrus, millega pikendada LV eestkostja ametiaega 5 aastaks alates 14. juunist 2017. a kuni 13. juunini 2022. a (k.a).
17.Määruskaebuse esitaja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille järgi ei pea kohus võimalikuks pikendada eestkostja LV ametiaega, kuna sellisel juhul ei ole eestkostetava huvid kaitstud piisaval määral. Kohus on vääralt hinnanud antud tsiviilasjas esitatud seisukohti ja tõendeid ning jõudnud ebaõigele järeldusele, et eestkostja ametiaja pikendamine ei ole võimalik põhjusel, et 23. märtsil 2017. a sõlmitud korteri ostu-müügi lepinguga anti EV ja LV ühisomandisse kuulunud korteri omandiõigus üle nende ühisele pojale. Kohus on määruse tegemisel võtnud põhjendamatult arvesse üksnes 23. märtsi 2017. a müügilepingut ja PKS § 180 lg-s 1 sätestatud põhimõtet ning jätnud arvesse võtmata ülejäänud käesoleva tsiviilasja raames esitatud asjaolud ja tõendid ning jätnud ka põhjendamata nende asjaolude ja tõendite arvestamata jätmise, mis on viinud ebaõige lahendini.
18.Määruskaebuse esitaja selgitab, et korter müüdi ühisele pojale selleks, et pojal oleks võimalik olla oma emale abiks isa abistamisel ja hooldamisel abiks. Väärib märkimist, et kõnealune korteriomand oli abikaasade ühisomandis, kusjuures kumbki neist kõnealust korteriomandit enam ei kasutanud. Eeltoodust johtuvalt motiveeris korteriomandit võõrandama ka asjaolu, et selle võõrandamisega vabastati eestkostetav võimalikest kohustustest, mis oleksid talle omanikuna kaasnenud seoses korteriomandi, mida ta tegelikult enam ei kasutanud, korras hoidmise, hooldamise ja remondivajadusega. See tähendab, et korteriomandi võõrandamisega vähendati ka eestkostetava kohustusi (sh korteri küttekulud, korteriomandi hooldamisega seotud kulutused, kulud korteriühistule) ning olukorras, kus eestkostetav nagunii kõnealust korteriomandit ei kasutanud, oli tema sellisest täiendavast kuluallikast vabastamine selgelt tema enda huvides. Kohus on osundatud asjaolud jätnud arvestamata, ega ole selgitanud ka määruskaebuse esitajale täiendavate tõendite esitamise vajadust, millega on rikkunud selgitamiskohustust. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et iga võõrandamise korral ei saa lähtuda vaid näiliselt vara vähenemisest, vaid tuleb hinnata tehingu sisu eelkõige (s.h eestkostetava kulutuste vähenemist) ning kas tehinguga on tegelikkuses kahjustatud eestkostetava varalist seisu.
19.Kohtumäärusest ei nähtu, et kohtul oleks eestkostjale etteheiteid seoses eestkostetava muu varahooldusega, sh näiteks eestkostetava ja eestkostja tegeliku elukoha hooldamisega, eestkostetava eest tehtavate igapäevaste tehingute või muu eestkostetava vara valdamise, kasutamise või käsutamisega. Samuti ei ole kohtul kohtumääruse kohaselt etteheiteid eestkostja teostatud eestkostetava isikuhooldusele. Seega on LV täitnud oma eestkostja ametist tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning tema eestkostja ametist vabastamine on seotud suuresti vaid eelviidatud korteriomandi tehinguga.
20.Määruskaebuse esitaja leiab, et ka see, et senine eestkostja hilines eestkostetava puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise dokumentide vormistamisega, ei saa viia järelduseni, et eestkostja, kes on teinud suurepärast eestkostetööd, enam eestkostjaks ei sobi. Liiatigi ei saa sellisele järeldusele jõuda olukorras, kus hoolimata lühikesest viivitusest said dokumendid esitatud ning eestkostetav ei jäänud ilma mistahes talle ettenähtud hüvest või toetusest, milliste saamiseks viidatud dokumendid esitada tuli.
21.Kuivõrd kõik menetlusosalised on väljendanud arvamust, et ükski teine isik, sh kohalik omavalitsus, ei suuda eestkostetavale tagada niivõrd head, mitmekülgset ja järjepidevat hoolitsust, mis järgiks nõndapalju eestkostetava huve, on põhjendamatu määrata eestkostjaks kohalik omavalitsus, kui eestkostja ameti teostamiseks on olemas konkreetne selleks igati sobilik füüsiline isik.
Vastus määruskaebusele
22.Puudutatud isik III leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Lisaks kinnitab puudutatud isik III oma seisukohas, et on vajaduse korral valmis vaidlusaluse korteri vanematele tagasi kinkima.
23.Puudutatud isik IV leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada. Menetluse edasine käik
24.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Pärnu Maakohtu 13. juuni 2017. a määrus tühistada osas, millega LV vabastati EV eestkostja ülesannetest ja määrati uueks eestkostjaks Hanila vald (Hanila Vallavalitsuse kaudu). Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega pikendab EV eestkostja LV ametiaega järgmiseks 5 aastaks.
26.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti tuvastanud, et eestkoste seadmise (pikendamise) eeldused on täidetud. Ringkonnakohtu menetluses ei ole keegi menetlusosalistest kohtu järeldust eestkostetava eestkoste vajaduse ega ulatuse üle vaidlustanud. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu määruse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 659, § 654 lg 6).
27.Eestkostja on esitanud määruskaebuse eestkostja valiku küsimuses. Vastavalt määruskaebuse ulatusele hindab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendatust üksnes eelnimetatud osas (TsMS § 659, § 651 lg 1).
28.Antud juhul on maakohus määranud perekonnaseaduse (PKS) § 205 lg 3 alusel EV eestkostjaks Hanila valla (Hanila Vallavalitsuse kaudu), mis PKS §-dest 204-205 tulenevalt on viimane võimalik lahendus, kui ei leita sobivat füüsilisest isikust ega juriidilisest isikust eestkostjat. PKS §-de 204 ja 205 mõtte järgi tuleb eestkostjat määrates eelistada eestkostjana füüsilist isikut ning sugulasi PKS § 204 lg 1 alusel. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei pidanud kohus võimalikuks pikenda senise eestkostja ametiaega, kuna eestkostetavale kuulub jätkuvalt vara, mille valitsemine, kasutamine ja käsutamine eestkostetava huvides ei ole eestkostja LV ametiaja jätkumise korral kohtu hinnangul kaitstud piisaval määral, samuti seetõttu, et eestkostja on oma kohustuste olulise rikkumise tõttu kaotanud usalduse ning eestkostja ei ole ilmselgelt suuteline enam vajalikul määral seisma eestkostetava huvide eest.
29.Tutvunud asjas esitatud seisukohtade ja tõenditega, ei nõustu ringkonnakohus maakohtu hinnangute ja järeldustega. Kolleegiumi arvates ei ole maakohtu määruses esile toodud põhjendused piisavad, et jätta eestkostetava abikaasa, kes on tema kõige lähedasem isik, eestkostjaks määramata. Kõik menetlusosalised usaldavad senist eestkostjat EV asjade ajamisel ning on nõus, et abikaasa jätkab eestkostjana (I kd, tl 191, 194; II kd, tl 53). Asja materjalidest nähtuvalt on nii eestkostja, eestkostetava poeg, eestkostetavale määratud riigi esindaja ja kui ka kohaliku omavalitsuse esindaja selgitanud asjaolusid, miks on eestkostetavale kuuluva kinnisvaraga tehtud tehinguid (II kd, tl 53, 55-61). Menetlusosaliste selgitustest nähtuvalt ei olnud eestkostjal ega eestkostetava pojal eestkostetavale kuuluva kinnisvara võõrandamisel omakasu soovi, vaid üksnes praktilised kaalutlused eestkostetava parimaid huve silmas pidades. Samuti on nii eestkostja kui ka eestkosteasutus ärakuulamisel selgitanud, miks on tekkinud arusaamatused ja viivitused eestkostetava dokumentide asjaajamisega (II kd, tl 53, 55-61).
30.Ringkonnakohus märgib, et kohus võib eestkostjale teha ettekirjutusi tema ülesannete täitmiseks ja nende järgimata jätmise korral on kohtul õigus eestkostja vabastada (PKS § 193 lg 2). Asja materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus teinud eelmisel eestkoste perioodil eestkostjale ettekirjutusi, mida eestkostja ei oleks täitnud. Seega on eestkostja jaoks üllatav saada temale etteheidetavatest puudustest teada alles ametist vabastamisel. Asjaoludest ei nähtu, et LV oleks eestkostetavale puude raskusastme pikendamise taotluse esitamisega pahatahtlikult viivitanud. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, kuidas on mõnenädalane viivitus mõjutanud eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve ega märkinud, et eestkostetav oleks eelnimetatud rikkumise tagajärjel ilma jäänud talle vajalikest ravi- ja sotsiaalteenustest. Märkimist väärib ka asjaolu, et kohalik omavalitsus, kellel on järjepidevalt ülevaade eestkostetava olukorrast ja kes omab informatsiooni eestkostja isiku sobivuse hindamiseks, on menetluses läbivalt toetanud LV jätkamist eestkostjana ja leidnud, et kohaliku omavalitsuse eestkostjaks määramine ei teeniks eestkostetava parimaid huve. Eeltoodu tõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul maakohus senise eestkostja LV vabastamisel eestkostja ülesannete täitmisest eelnimetatud taotluse esitamisega viivitamise ja korteri eestkostetava pojale võõrandamise tõttu käitunud proportsionaalselt ning antud juhul ei ole vallavalitsuse eestkostja ülesannete täitjaks määramine õigustatud, kuna eestkostetava abikaasa on jätkuvalt eestkostjaks sobiv füüsiline isik. Eestkostjana tuleb võimalusel alati eelistada füüsilisest isikust sugulast kohalikule omavalitsusele. Nendel põhjustel tuleb tühistada maakohtu määrus, millega maakohus määras eestkostjaks kohaliku omavalitsuse ja teha selles osas uus määrus, millega pikendada senise eestkostja LV eeskostjaks olemise aega järgmiseks 5 aastaks.
31.Ringkonnakohus jätab TsMS § 173 lg 3 alusel menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ja eestkostetavale määratud riigi õigusabi kulud riigi kanda.
32.Seoses kohtunik Reet Allikvere eemalviibimisega, asendab teda määruskaebuse lahendamisel vastavalt ringkonnakohtu tööjaotusplaanile kohtunik Ande Tänav.
(allkirjastatud digitaalselt) Iko Nõmm
(allkirjastatud digitaalselt) Margo Klaar
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.