A A’i hagi xxxx AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja töölt sunnitud puudutud aja eest keskmise palga nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
02. aprill 2007 kell 14.00/ 14. mail 2007 kell 11.00/ 01. august 2007 kell 10.00/ 19. september 2007 kell 10.00
Menetlusosalised
Hageja:
A A (IK xxx, elukoht: xxx)
Hageja esindaja:
S I (volikirja lausel)
Kostja:
xxx AS (RK xxx; asukoht: xxx )
Kostja esindaja:
T R ja V M (volikirja alusel)
RESOLUTSIOON
Jätta hagi rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluskulud jätta hageja enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I Asjaolud
1.Hageja A A’i ja ettevõte „E“ vahel oli sõlmitud 01.03.1993.a tööleping nr 323. Hiljem nimetati ettevõte ümber xxx AS-iks. 21.10.2003.a sai hageja ekskavaatorijuhi kvalifikatsiooni, mida tõendab töölepingu lisa nr 12 p 2.1 01.10.2004.a. 03.11.2003.a. tehti töölepingus muudatused, mille kohaselt muutus punkt 2.1 ning hageja uueks tööks sai tööde teostamine ekskavaatorijuhi abina. 01.10.2004.a kirjutati alla töölepingu uuele redaktsioonile. 22.11.2004.a viidi hageja käskkirjaga nr 240 puuriorgani teritamisel üle, s-t tööle teise jaoskonda. 08.02.2006.a anti hagejale kätte etteteatamine töölepingu lõpetamise kohta TLS § 86 p 3 alusel. 07.09.2006.a lõpetati hagejaga tööleping TLS § 86 p 3 alusel(tl 4-10). II Menetlus töövaidluskomisjonis
2.Hageja esitas 20.septembril 2006.a töövaidluskomisjonile avalduse xxx AS vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja tööle ennistamise nõudes (TVK tl 1-2).
3.Töövaidluskomisjoni 02.11.2006. a otsusega jäeti hageja nõuded rahuldamata(TVK tl 65-66). III Hagi kohtulik menetlus
4.Hageja esitas 01.12.2006.a kohtule hagiavalduse töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise, tööle ennistamise ja sunnitud töölt puudutud aja eest keskmise palga nõudes (tl 4-10). IV Kostja vastus
5.Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud (tl 14-35). Kostja vastuse kohaselt töölepingu lõpetamine oli seaduslik ja tööandja on töölepingu lõpetamisel täitnud kõik seaduses sätestatud protseduurireeglid. Kostja palub jätta hagi rahuldamata.
V Kohtuistung 02. aprillil 2007 kell 14.00
6.Kohtuistungil hageja esindaja taotles tunnistaja ülekuulamist, kes selgitaks töölepingu tingimusi, et hageja töötas teritajana mitte masinisti abina nagu kirjas töölepingus(tl 4748).
7.Kostja esindaja selgitas, et hinnati tööalaseid näitajaid ning töötulemusi ja leidis, et tunnistaja ülekuulamine ei tõenda tegelikke asjaolusid. Tööleping lõpetati hagejaga kui ekskavaatorijuhi abi mitte teritajana(tl 47-48). VI Kohtuistung 14. mail 2007 kell 11.00
8.Hageja esindaja palus kohtuistungi edasi lükata ning jäi taotluse juurde kuulata üle tunnistajad(tl 53).
VII Kohtuistung 01. augustil 2007 kell 10.00
9.Hageja esindaja selgitas, et 03.11.2003 töötas hageja ekskavaatorijuhi abina, kuid vastutus oli pandud talle puurinstrumentide teritamise eest ning 23.11.2004.a asus hageja teisele tööle. Hageja esindaja selgitas, et perioodil, mil hageja sai koondamisteate, võeti tööle 7 uut inimest.
10.Hageja selgituste kohaselt oleks võinud ta täita põlevkivi laadija; Belazi juhi ja autolukksepa tööülesandeid.
11.Kostja esindaja selgitas, et hagejal olid kehvemad töönäitajad, kvalifikatsiooni näitajad ja arvesse võeti ka töökollektiivi arvamus, kuna tegemist on kollektiivi tööga. Kostja esindaja selgitas kohtule, et hageja teadmised mehaanikast olid nõrgad ning hageja ei tulnud oma tööga toime ning selleks, et hageja panna tööle Belazi peale, oleks ta pidanud läbima vastavad kursused ja sooritama eksami ning tööle võetud inimesed vastasid esitatud nõuetele. Kostja esindaja selgituste kohaselt põlevkivi laadijatena on läbi aegade töötanud naisterahvad, samuti polnud hagejal lukksepa kvalifikatsiooni.
12.Tunnistaja A S’i ütluste kohaselt töötas hageja teises jaoskonnas ja tegeles puurkroonide teritamisega. Ütluste kohaselt Belazi juhtide ettevalmistus toimub administratsiooni määramisel kui juhte ei jagu ning vajalik arv inimesi õpetatakse välja. Tunnistaja ütluste kohaselt ei olnud hagejal karistusi ja konfliktidest pole kuulda olnud. Tunnistaja ütluste kohaselt on igas jaoskonnas usaldusisikud kelle poole pöördutakse ning hageja pöördus nende poole küsimuses, et ei saanud aru miks koondati aga võeti tööle uusi inimesi, pöördus nende poole remondiga seoses (tl 63-64).
13.Tunnistaja S F’i ütluste kohaselt töötas hageja puurkroonide teritajana ning nad olid paarimehed ning nende vahel olid tööalased suhted. Ütluste kohaselt töötas hageja tunnistaja alluvuses ning tööülesandeid täitis hästi. Ütluste kohaselt ei kuulu ekskavaatorijuhi abi ülesannete hulka teritamine, sellega tegeleb lukksepp (tl 65-66). VIII Kohtuistung 19. september 2007 kell 10.00
14.Hageja esindaja esitas kohtule 22.11.2004.a käskkirja nr 240 ja ametijuhendi lk 27 tõlke. Hageja esindaja palus kohtul hagi rahuldada, tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, ennistada hageja tööle ning mõista välja sunnitud töölt puudutud aja eest keskmine palk.
15.Kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata. IX Kohtu põhjendused
16.Kohus, hinnanud hageja hagiavaldust ja kostja vastust, lisatud dokumentaalseid tõendeid ja Ida-Virumaa Tööinspektsiooni Narva töövaidluskomisjoni töövaidlusasja materjale, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
17.Pooled vaidlevad kostja ja hageja vahel sõlmitud töölepingu lõpetamise seaduslikkuse üle.
18.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 kohaselt töölepingu lõpetamine on ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi
töölepingu lõpetamise aluseks või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes.
19.Hagi kohaselt tuginevad hageja väited töölepingu lõpetamise ebaseaduslikkusest selle protseduurireeglite rikkumisele, st et etteteatamises puudus põhjendus, samuti leiab hageja, et tööandja ei teatanud töölepingu lõpetamisest kirjalikult ette töötajat esindavale organisatsioonile või isikule ega esitanud neile töölepingu lõpetamise põhjust ja töölejäämise eelisõiguse valiku kriteeriume ning nimetanud abinõusid mida võtab tarvitusele töötaja edaspidi tööga kindlustamiseks.
20.Töölepingu seaduse (TLS) § 98 lg 1 kohaselt tööandjal on õigus lõpetada tööleping paragrahvi 86 punktis 3 ettenähtud alusel töömahu vähenemisel, tootmise või töö ümberkorraldamisel, varem töötanud töötaja tööle ennistamisel ja muudel juhtudel, mis tingivad töö lõppemise. Töötaja keeldumist tööajanormi suurendamise või vähendamise ettepanekust ei loeta asjaoluks, mis tingib töö lõppemise. TLS § 98 lg 2 kohaselt enne töölepingu lõpetamist koondamise tõttu on tööandja kohustatud pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Kohus tuvastas, et 08.02.2006.a on koostatud teatis, milles xxx AS xxx teatab hagejale, et seoses töö ja tootmise ümberkorraldamisega lõpetatakse hagejaga 01.03.1993.a sõlmitud tööleping nr 323 07.06.2006.a seoses koondamisega. Nimetatud teatis on hagejale allkirja vastu kätte antud 09.02.2007.a (tl 29). Kohus leiab, et kostja ei ole töölepingu lõpetamisel rikkunud TLS § 98.
21.Hageja leiab, et etteteatamises puudus põhjendus ja koondamisest ei teatatud töötajat esindavale organisatsioonile või isikule ega esitatud neile töölepingu lõpetamise põhjust ja töölejäämise eelisõiguse valiku kriteeriume ning nimetatud abinõusid mida võtta tarvitusele töötaja edaspidi tööga kindlustamiseks. TLS § 87 lg 11 kohaselt kirjalikus teates töölepingu lõpetamise kohta on tööandja kohustatud põhjendama töölepingu lõpetamise vajadust. Kohus tuvastas, et 08.02.2006.a on koostatud teatises, milles xxx AS xxx teatas hagejale töölepingu lõppemisest seoses koondamisega, tööandja informeeris hagejat, et neil pole hagejale pakkuda teist tööd ja põhjendas töölepingu lõpetamist, et koondamine toimub seoses töö ja tootmise ümberkorraldamisega (tl 29). Kohus tuvastas, et 02.02.2006.a toimunud xxx mäetööde jaoskonna esindajate koosolekul arutati jaoskonnas seoses tootmistööde mahu vähenemisega tekkinud olukorda, kus otsustati taotleda xxx juhtkonnalt jaoskonna töötajate arvu vajalikku vähendamist koondades 4 buldooserijuhti, ekskavaatorijuht ja ekskavaatorijuhi abi (hageja) (tl 21-23). Kohus tuvastas, et xxx e AS-i xxx mäetööde jaoskonna ekskavaatorijuhtide võrdlustabeli kohaselt on tööandja hinnanud töötajate paremaid tööalaseid näitajaid (tl 24). Nimetatud koosolekul osales ka töötajate esindaja K.A, seega oli töötajate esindaja teadlik jaoskonnas tootmistööde mahu vähenemisest ning taotlusest ekskavaatorijuhi abi, hageja, koondamiseks ning oli teadlik töötajate tööalaste näitajate hindamisest toimunud koosolekul. Riigikohus on oma 08.11.2006.a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-103-06 leidnud, et asjaolu, et tööandja ei teavitanud koondamisest töötajat esindavat organisatsiooni või isikut ning Tööturuameti piirkondliku struktuuriüksust, ei ole aluseks hageja töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisele. Seega kohus leiab, et kostja on põhjendanud töölepingu lõpetamise vajadust ning samuti teavitanud töölepingu lõpetamisest seoses koondamisega töötajat esindanud isikut ning kohus leiab, et kuna kostja on põhjendanud töölepingu lõpetamise vajadust ning asjaolu, et tööandjal ei ole hagejale pakkuda teist tööd ei saagi põhjendada, milliseid abinõusid on tööandja tarvitusele võtnud töötaja edaspidi tööga kindlustamiseks.
22.ITLS § 30 lg 2 kohaselt kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab
töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Hüvituse suurus ei ole seatud sõltuvusse sellest, kas töötaja asus teise tööandja juurde tööle või mitte. Kuna töölepingu lõpetamine oli seaduslik, ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt nimetatud hüvitust. X Menetluskulud
23.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud hageja kanda. Kohtunik /allkiri/
ÄRAKIRI ÕIGE
Anu Ammer kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.