TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Sõltuvushaigete

Määrus saata ekspertiisitasu viivitamatuks väljamaksmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Määrus saata Eesti Advokatuurile, Advokaadibüroole Valge & Uiga ja Rahandusministeeriumile. Kohus tunnistab määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse avalikult teatavakstegemisega.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isikul, kellele eestkostja määramist menetleti, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasal, sugulasel, hõimlasel või isiku elukohajärgsel valla- või linnavalitsusel (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Vxxxx Kxxx on esitanud kohtule avalduse, milles palub määrata Axxx Rxxxxxxxxx eestkostja ja paigutada Axxx Rxxxxxxx erihoolekandeasutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldamisele. Avaldaja ema Axxx Rxxxxxxx elab üksixxxxxxxxxxxxx. Tal oli ajuinfarkt, mille tagajärjel on ta raske psüühikahäirega. Kontakti on temaga võimatu saavutada. Ta unustab või keeldub ravimeid võtmast, räägib, et temalt varastatakse, ei oska kasutada ohutult gaasipliiti, valmistada toitu, ta ei oska korraldada oma elu ega saa hakkama asjaajamistel. Avaldaja on arvamusel, et tervisliku seisundi halvenemise tõttu vajab tema ema ööpäevaringset järelevalvet ja abistamist. Kodus ei ole temaga võimalik hakkama saada, tema käitumine on ettearvamatu ja ta ohustab nii enda kui ka teiste turvalisust. Temale valla poolt määratud koduhooldus ei toimu igapäevaselt. Kohtu järelepärimisele vastas eestkosteasutus Saare Vallavalitsus (tl.15) taotlusega määrata Axxx Rxxxxxxx eestkostjaks tema poeg Vxxxx Kxxx, piirata AxxxRxxxxxxx teovõimet ja paigutada Axxx Rxxxxxxx tugevdatud järelevalvega hooldamisele. Avaldaja ja eestkosteasutus on avaldustele lisanud järgmisi tõendeid: SA TÜ Kliinikumi psühhiaatriakliiniku juhataja taotlus esialgse õiguskaitse rakendamiseks isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks (tl.8) kuupäevaga 01.02.2007; psühhiaatri arvamus tahtest olenematu ravi kohaldamise vajaduse kohta (tl.9), kohtumäärus 02.02.2007 esialgse õiguskaitse korras isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks (tl.10-11), A.Rxxxxxxx on paigutatud haigla psühhiaatriaosakonda kuni üheks kuuks alates 01.02.2007; Tartu Maakohtu kohtuniku ettepanek eestkosteasutusele Axxx Rxxxxxxx suhtes eestkoste seadmise menetluse algatamiseks (tl.4-5); A.Rxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Li Uiga seisukoht Axxx Rxxxxxxx seisundi kohta esialgse õiguskaitse rakendamisel(tl.21-22). Kohus määras A. Rxxxxxxxxx esindaja riigi kulul(määrus 21.augustist 2007) ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimise. Kohtupsühhiaatria ekspert andis arvamuse (tl.29-32), et Axxx Rxxxxxxx ei ole vaimuhaige ega nõrgamõistuslik. Tal esineb muu raske psüühikahäire- ajuinfarktist tingitud nõdrameelsus. See avaldub mälu ja intellektihäiretena, haiguskriitika puudumisena, võimetusena mõista oma haiguslikku seisundit, keeldumisena ravist ja võimetusena oma elu adekvaatselt korraldada. Ekspert on arvamusel, et A. Rxxxxxxx ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, ta võib olla ohtlik endale ja teistele. Ekspert on seisukohal, et Axxx Rxxxxxxx vajab hooldamist kinnises erihooldeasutuses minimaalselt 1 aasta, tal tuleks keelata tehingud enam kui 100 krooni ulatuses. Ekspert on arvamusel, et AxxxxRxxxxxxx vajab eestkostet.

2(2)

Kohus kuulas Axxx Rxxxxxxx ära tema tavalises keskkonnas – oma kodus xxxxxxxxxxx. Ärakuulamise tulemusena ilmnes, et A. Rxxxxxxx saab aru kõigist talle esitatud küsimustest, vastab neile kohaselt, kuid samas tunnistab, et mälu on tal vähemaks jäänud ja kõiki asju ei mäleta. Axxx Rxxxxxxx seletus oma elu kohta on mõnede asjaolude osas kooskõlas sellega, mis on kohtunikule teada teiste isikute ärakuulamisest. Samas on Axxx Rxxxxxxx vastused küsimustele ja seletus oma elu kohta pigem kooskõlas sellega, mida kohtunik näeb oma silmaga kohapeal, aga mis ei vasta avaldaja ja eestkosteasutuse esindaja selgitustele. Kohtunik veendus, et AxxxxRxxxxxxx oli keetnud suppi, kasutanud gaasipliiti. A.Rxxxxxxx on tellinud endale ajalehe Vooremaa (näitab tellimiskviitungit), kurdab, et palju varastatakse- varastati ära pension, kellraadio, uksel võti eest, haiglasoleku ajal lõhuti uks ära ja ta laskis ukse ära vahetada. Haiglasolekust oli palju kasu, läks paremaks ja rohud aitasid. A.Rxxxxxxx kiidab abi Hxxxx Lxxxxxxxxx, kes on talle hooldaja- toob toitu, rohtu, käib kaks korda nädalas. Pensioni annab ta hooldaja kätte. Alkoholi peale haiglasttulekut ei tarvita. Kohtunik ärakuulamise ajal ei täheldanud mingeid jälgi võimalikust alkoholitarvitamisest. Samas võis fikseerida, et Axxx Rxxxxxxx oma kirjelduses esitas mõningaid tegevusi nii, nagu ta tahtis neid näha või nagu olid tema mälestused varasematest aegadest (näiteks ütlus, et ta sõidab talvel laste juurde). Kohtuistungil jäi avaldaja V.Kxxx esitatud avalduse juurde. Ta ise elab tegelikult Tartus ja töötab Soome Vabariigis. Viimati kohtus emaga septembris, siis ajas ema segast juttu ja rääkis midagi vargusest. Vxxxx Kxxx arvab, et ema ei tee süüagi, tal on gaasi balloonis veel palju alles. Puudutatud isik Txxxx Mxxxx on Axxx Rxxxxxxx tütar. T.Mxxxx on arvamusel, et ema ei oska rahaga ümber käia. Ema on korduvalt remonditegemisest rääkinud, kuid on lubanud seda ise teha. Söögipuuduse üle ta ei kurda, peale haiglast tulekut nägi T.Mxxxxxema pohmellis olekus. Txxxx Mxxxxxarvab, et võib-olla ema ei peagi hooldekodus olema, kevadel oli küll selline tunne, et peab olema. Ema vajab inimest, kes tema järele vaataks ja temaga räägiks. Aga raha peab olema hooldustöötaja käsutuses. Emale endale võiks jääda 10-20% pensionist, sest kõik, mis talle jääb, läheb ära alkoholi peale. Txxxx Mxxxx käis viimati ema vaatamas septembris. Eestkosteasutuse esindaja jääb esitatud avalduse juurde. Tema hinnangul Axxx Rxxxxxxx ei tule oma eluga toime. Lapsed elavad kaugel, koduhooldus toimub 2 x nädalas. Raskusi on juba hoolduslepingu sõlmimisega. Hooldustöötaja maksab maksud ja toob toitu, kuid sellest rahast, mis AxxxRxxxxxxx hooldustöötajale annab, ei piisa. Nii tulebki hooldajal osta palju oma raha eest. Ei ole kuulda olnud, et Rxxxxxxx oleks kellegi suhtes vägivaldne olnud. Kui haiglast tuli, ei osanud ta gaasi kasutada. Purjus olles on õues või korteris pikali maas ja karjub. A.Rxxxxxxx esindaja vandeadvokaat L.Uiga on arvamusel, et Axxx Rxxxxxxx üle eestkoste seadmine ja tema paigutamine hoolekandeasutusse ei ole põhjendatud. Esindaja kohtus A.Rxxxxxxxxx teist korda, kuna ta oli esindaja ka esialgse õiguskaitse kohaldamise menetluses. Võrreldes veebruarikuuga on Axxx Rxxxxxxx olukord tundmatuseni muutunud ja esindaja ei saanud aru, et tegemist oleks haige inimesega. Psüühikahäireid ei täheldanud. A.Rxxxxxxx elab esindaja hinnangul viletsates oludes- korter vajab hädasti remonti, pesemisvõimalus korteris puudub, toiduaineid ei näinud. Esindaja on arvamusel, et Axxx Rxxxxxxx poolt kurdetud vargused võivadki tõsi olla ja see ei pruugi olla haige inimese väljamõeldis. Samuti Axxx Rxxxxxxx väidetega, et ta ei vaja toitu- võib-olla ei vajagi palju ja tuleb vähesega toime. Psühhiaatriaeksperdi arvamus ei muuda esindaja seisukohta: ekspert

3(2)

ei ole märkinud, millises staadiumis on nõdrameelsus, kas see on nii intensiivne, et vajab ööpäevaringset järelevalvet isiku üle. Praegune olukord on kestnud mitu kuud ja hoolduse abil on Rxxxxxxx toime tulnud. Seisukohad esitatud ka kirjalikult. Kohtu seisukohad PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõendid ei tõenda Axxx Rxxxxxxx teovõime piiratust määral, mis takistaks tal oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. AxxxxRxxxxxxx võib olla küll nõdrameelne, kuid sellele vaatamata on ta vähemalt poole aasta jooksul tulnud toime iseseisvalt elades ja hooldustöötaja abiga. Nii eestkosteasutus kui ka A.Rxxxxxxx täisealised lapsed on pidanud võimalikuks, et Axxx Rxxxxxxx elab üksi ja ilma pideva järelevalveta ja selline elu ei ole toonud kaasa ohtlikke juhtumeid ei Rxxxxxxxxx endale ega tema poolt teistele. Kohus nõustub Axxx Rxxxxxxx esindaja hinnanguga, et A.xxxxxxxx olmeline olukord vajaks olulist parandamist, kuid sellised küsimused on võimalik lahendada isiku ja tema täisealiste laste ühise tegevuse tulemusena: korter remontida, vahetada välja mõned mööbliesemed (magamisase!). Korrastatud ja sanitaarsetes olmetingimustes on isikul ka kergem endaga toime tulla. Samuti on võimalik A.Rxxxxxxx täisealiste laste ja eestkosteasutuse koostöös sõlmida olukorrale vastav hooldusleping, leppida kokku vajalik rahasumma, mille kasutamist korraldab hooldustöötaja. Tõendite uurimise tulemusena on selgunud, et Axxx Rxxxxxxxx ei ole teadaolevalt olemas mingit vara, millega tehingute tegemine ohustaks tema varalisi huve ja mis nõuaks tema huvide kaitset eestkoste seadmise kaudu. Igapäevaseid elukorralduslikke küsimusi on võimalik lahendada vajadusel ka volikirja tegemise teel näiteks täisealistele lastele. Kõigi tõendite uurimise tulemusena on kohtu veendumus, et käesoleval ajal ei esine Axxx Rxxxxxxxx TsÜS § 8 lg.2 loetletud piiratud teovõimega isiku tunnuseid ja puudub Perekonnaseaduse § 92 lg.4 nimetatud vajadus eestkoste seadmiseks tema üle. Kohus peab vajalikuks märkida veel, et kohtule esitatud V.Kxxxx avaldusest ja puudutatud isikute seletusest kohtuistungil nähtub, et A.Rxxxxxxx täisealised lapsed elavad A.Rxxxxxxxxx eemal (V.Kxxx koguni tööl Soome Vabariigis), A.Rxxxxxxxx külastavad nad harvem kui kord kuus. Seetõttu ei saaks sellisel viisil eestkoste toimida niikuinii. Kohus ei pea põhjendatuks A.Rxxxxxxx paigutamist kinnisesse erihooldeasutusse. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 sätestab: (1) Isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Käesolevas asjas on kohus tõendite uurimuse tulemusena tuvastanud, et Axxx Rxxxxxxxx on küll psüühikahäire (eksperdiarvamusest), mis võib piirata tema võimet oma käitumisest

4(2)

aru saada või seda juhtida, samas ei ole umbes poole aasta jooksul selliseid konkreetseid juhtumeid ilmnenud. Ei ole ilmnenud ohtlikkuse juhtumeid ja igapäevaselt toimib tema abistamiseks sätitud hooldusteenus. Seega puuduvad Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg.1 p.2, p.3 nimetatud tingimused hoopis. Seetõttu puuduvad seaduslikud alused A.Rxxxxxxx paigutamiseks ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusele. Sotsiaalhoolekande seaduse § 10 loetleb ka Axxx Rxxxxxxxxe sobilikke sotsiaalteenuseid ja neid on võimalik jätkuvalt rakendada. Seetõttu ei ole õiged eestkosteasutuse avalduses (tl.15) esitatud väited, et varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muu abi kasutamine ei ole võimalik. Kohus puudutatud isikute V.Kxxxx, Txxxx Mxxxx, eestkosteasutuse esindaja seletuste, A.Rxxxxxxxxesindaja seisukoha ja isikliku ärakuulamise tulemusena on veendumusel, et eksperdi arvamuses märgitud Axxx Rxxxxxxxxx lähtuvad ohud on kõik teoreetilist ja oletuslikku laadi, umbes poole aasta jooksul ei ole need ohud faktilist kinnitust leidnud. Isiku üle eestkoste seadmine ja tema paigutamine kinnisesse asutusse kujutavad endast sedavõrd tugevat isikuvabaduse riivet, et neid abinõusid ei saa rakendada teoreetiliste ohuolukordade esinemise tõttu. Seetõttu kohus eksperdi arvamusega ei arvesta ja jätab isiku ka kinnisesse asutusse paigutamata. Olukorra muutumisel ja A.Rxxxxxxx seisundi halvenemisel A.Rxxxxxxx lastel õigus avaldus uuesti esitada.

on

eestkosteasutusel või

Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 3560 krooni ja tasu riigi õigusabi eest. A. Rxxxxxxxxx on määratud riigi õigusabi ja vabastatud ta riigi õigusabi eest tasumisest (määrus 21.08.2007 tl.38). A. Rxxxxxxxxx esindaja on esitanud taotluse tema poolt osutatud õigusabi tasustamiseks summas 5250 krooni ja muude kulude (sõidukulud) hüvitamist summas 1088 krooni. Koos käibemaksuga kokku 7478.84 krooni Esindaja on kulutanud asjaga tegelemiseks 25 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 22 järgi riigi õigusabi osutamise tasu suuruse ja kantud vajalike kulude suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsusega või määrusega õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel. “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord”, kehtestatud justiitsministri 26.jaanuari 2005.a. määrusega nr . 2 ja selle muudatustega, sätestab rakendatavad tasumäärad. Lähtudes neist tasumääradest, § 12 lg.1, lg.2, § 18 on esindaja taotlenud tasu 5250 krooni määramist ja kohus leiab, et see on olnud vajalik ja põhjendatud. Määruse § 20, § 21 lg.1, lg.2, lg.3 sätestavad riigi õigusabi asutamise kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra, mille kohaselt on esindaja taotlenud kulutuste hüvitamist summas 1088 krooni. Need kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ja kogu esindaja tasu ja kulutuste summa 7478.84 krooni (mille hulgas käibemaks) tuleb määrata. TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest.

5(2)

Ehkki esitatud avaldus jääb täies ulatuses rahuldamata, ei pea kohus põhjendatuks kulude panemist avaldaja või eestkosteasutuse kanda, kuna ettepanek eestkoste seadmiseks oli tehtud pärast esialgse õiguskaitse rakendamist Tartu Maakohtu poolt. Käesoleva määrusega määratav riigi õigusabi tasu ja kulutuste summa 7478.84 krooni ja ekspertiisitasu 3560 krooni tuleb jätta riigi kanda.

Ülle Raag Kohtunik

/ allkiri /

Koopia õige . kohtunik :

6(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.