2-07-19539
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Peet Teidearu
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. oktoober 2007, Tartu kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-19539
Tsiviilasi
A.K. hagi AS E. vastu töövaidluses
Menetlusosalised ja nende
hageja A.K. hageja volitatud esindaja Kiur Põld ( AB Advocatus, Pepleri 32, 51010 Tartu);
esindajad
kostja AS E. kostja volitatud esindaja Meelis Virgebau Kohtuistungi toimumise aeg
20. september 2007
Protokollija
istungisekretär Jane Oidsalu
lepitud veduri tehnilises varustatuses või komplektsuses. Seega ei ole teistsuguse veduri andmine töötingimuste muutmine. Nagu nähtub töövaidluskomisjoni otsusest ja toimiku materjalidest, oli hageja tegelikult varem teadlik asjaolust, et kostja võtab kasutusse vedurid, millele on paigaldatud vaidlusalused seadmed. Samas ei ole ta tööle asumisest keeldumise põhjenduseks toonud, et ta ei oleks seadmete tööpõhimõttega tuttav, vaid et temaga ei ole selles osas töölepingut muudetud. Seadmete eesmärk on tõsta ohutust raudteeliikluses. Kostja leiab ka, et tal on õigus jälgida ja valvata talle kuuluvat või tema kasutusse antud vara. Hagejal ei olnud kohustust ega isegi õigust nimetatud seadmeid käitada, kasutada, seadistada jne, seega ei muudetud seadmete kasutuselevõtuga hageja tööülesandeid ning ei olnud vajalik ka hageja instrueerimine. Kostja leiab, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.
Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 24 lg 1 kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Töövaidluskomisjon jättis A.K. nõude AS E. vastu rahuldamata, seetõttu oli hagejal õigus pöörduda sama nõudega kohtusse.
Hageja nõuab kostja poolt hagejale määratud distsiplinaarkaristuse tühistamist. Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 23 lg 1 sätestab, et töötaja, kellele on määratud distsiplinaarkaristus, võib pöörduda kohtusse ühe kuu jooksul, arvates päevast, mis järgnes päevale, mil ta sai teada või pidanuks teada saama karistuse määramisest. TDVS § 23 lg 2 kohaselt tühistab kohus määratud distsiplinaarkaristuse, kui töötajat on karistatud ebaseaduslikult, sealhulgas süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele ilmselt mitte vastava karistusega. TDVS § 2 p 1 sätestab distsiplinaarsüüteona töölepingu seaduse §-des 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolse süülise täitmata jätmise või mitte nõuetekohase täitmise, samuti tööl joobnuna viibimise. Kostja on distsiplinaarkaristuse määramise korralduses märkinud distsiplinaarkaristuse aluseks Eesti Vabariigi töölepingu seaduse (TLS) § 50 p 1 ja 3, mille kohaselt töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, ja õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Samuti on tööandja viidanud TLS § 48 lg 1 p-dele 1 ja 2, mille järgi tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi ning täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid. Viimati nimetatud sätetega seoses viitab kostja töösisekorra eeskirja punktide 15.1.1 ja 15.1.2 rikkumisele. Punkt 15.1.1 sätestab, et töötaja kohustub pidama kinni tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldusest, täitma töölepingu tingimusi ja käesolevat eeskirja, tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Punkti 15.1.2 alusel kohustub töötaja õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja leiab, et ta ei ole rikkunud TLS § 48 lg 1 p-des 1—2 ning § 50 p-des 1 ja 3 sätestatud kohustusi. Hageja jättis täitmata tööandja korralduse, mis võis olla ebaseaduslik ning vastuolus hagejale täitmiseks kohustusliku AS E. veduritöötajate töökorralduse juhendiga ja AS E. töösisekorra eeskirjadega. Nimelt puudusid hagejal täpsed andmed AS S. veduritele paigaldatud seadmete kohta ning teda polnud nende osas instrueeritud. Lisaks leiab hageja, et vedurile paigaldatud jälgimis- ja pealtkuulamisseadmete kasutamine on seadusevastane ja rikub hageja õigusi, muuhulgas õigust inimväärikusele. Kohus võtab kõigepealt seisukoha hageja viimase väite osas. Kostja on istungil palunud jätta väite tähelepanuta, sest tema arvates on hageja selle argumendiga välja tulnud alles kohtuistungil. Kostja väide ei vasta tõele: hageja on sama asjaolu toonud esile ka hagiavalduses, samuti on selle üle vaieldud töövaidluskomisjonis. Seega ei olnud tegemist kostja jaoks uue argumendiga. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 10 sätestab inimväärikuse põhimõtte ühena Põhiseaduse põhiprintsiipidest. Hageja on nii töövaidluskomisjoni kui ka kohtu istungitel avaldanud, et tema arvates rikub video-audiosalvestussüsteem töötaja privaatsust. Hageja töövahetus kestab 12 tundi, veduris tuleb süüa, juua ja riideid vahetada; mõningates vedurites puuduvad tualetid. Kostja on töövaidluskomisjonis öelnud, et „keegi ei keela riiete vahetamiseks kaamerat kinni katta“ ja „intiimsematel toimingutel võib kaamerad kinni katta“ (TVK tl 55). Samas vaidlusaluste seadmete tehnilises kirjelduses ja ekspluatatsiooni instruktsioonis on paksus kirjas märgitud: „On keelatud rikkuda kõrvaliste esemete paigaldamisega videokaamera vaatevälja, kuna see on tahtlik süsteemi töö segamine.“ (TVK tl 23) Hageja on töövaidluskomisjoni istungil ka märkinud, et „ei olnud juttugi, et võib kaameraid kinni katta“ (TVK tl 55). Kohus nõustub hagejaga, et töötaja tööruumis toimuva pidev video-audiosalvestamine rikub antud asjaoludel töötaja õigust privaatsusele. Kohus on seisukohal, et tööolude sellise, töötaja jaoks olulise muudatuse näol on tegemist töötingimuste muutmisega. TLS § 59 lg 1 järgi on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Antud olukorras ei ole küll tegemist otseselt töölepingus kokkulepitud tingimuste muutmisega, kuid kohtu hinnangul tähendab selline muudatus täiendavate tingimuste lepingusse võtmist. TLS § 18 kohaselt on töölepingu ühepoolne
muutmine lubatud ainult seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud tingimustel ja korras. TLS § 59 lg 5 sätestab, et töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §des 61—66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist. TLS §-des 61—66 kirjeldatud asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust ei nähtu kostja võimalust ühepoolselt töötingimusi muuta käesoleva kohtuasja aluseks olevatel asjaoludel. Järelikult oleks see õiguspärane üksnes töötaja ja tööandja kokkuleppel. Antud juhul on tuvastatud, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet audiovideosalvestusseadmete kasutamise osas vedurites; vastupidi – hageja on keeldunud sellist vedurit kasutamast. Kokkuleppe puudumisel ei olnud tööandjal õigust töötingimusi selliselt muuta ning töötajal oli järelikult õigus keelduda tööülesande täitmisest. TLS § 50 p 3 kohaselt on töötaja kohustatud täitma üksnes tööandja seaduslikke korraldusi. Et käesolevas asjas oli töötajal õigus keelduda tööülesande täitmisest, siis ei pannud ta toime distsiplinaarsüütegu ja järelikult ei tohtinud kostja teda noomitusega karistada. Lähtudes eeltoodust ning TDVS § 23 lg-st 2 tühistab kohus AS E. personalidirektori 09.11.2006 antud korraldusega nr 4-5/2010 A.K. määratud distsiplinaarkaristuse.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.