lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-5342/7

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 15.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-5342/7
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
15.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1216
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-5342

Määruse tegemise aeg ja koht

15. august 2017, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu

Tsiviilasi

OÜ Blingman hagi Ettevõtluse Sihtasutuse vastu sundtäitmise tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.04.2017 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

Arendamise lubamatuks

Kaebuse esitaja ja kaebuse OÜ Blingman määruskaebus liik Hageja: OÜ Blingman (registrikood 11694916), esindaja Menetlusosalised ja nende Kuldar Kirt esindajad ringkonnakohtus Kostja: Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (registrikood 90006006) Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Tühistada Harju Maakohtu 21.04.2017 määrus ja saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Hagi ja selle asjaolud
1.03.04.2017 esitas OÜ Blingman (hageja) hagi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (kostja, EAS) vastu, milles palus tunnistada täiteasjas nr 027/2015/1589 täitemenetlus lubamatuks osas, milles kostja nõuab hagejalt lisaks põhisumma tagastamisele ka intressi ja viivise tasumist.
2.Hagiavalduse kohaselt nõudis EAS 19.06.2015 otsusega hagejalt tagasi projektile EU41581 „Pizzakiosk“ antud toetuse 16 000 eurot. Lisaks nõudis EAS intressi ja viivist. 14.10.2015 koostas kohtutäitur Risto Sepp täitmisteate 16 000 euro tasumiseks. 25.10.2015 esitas hageja kohtutäiturile avalduse võlgnevuse tasumiseks osade kaupa. Kohtutäitur pöördus kostja poole, kes nõustus 28.10.2015 võlgnevuse tasumisega osade kaupa. Kohtutäitur koostas 30.10.2015 dokumendi „Võlgnevuse ositi tasumise kohta täitemenetluses nõusoleku andmine“, mille kohaselt oli nõude suuruseks 16 000 eurot

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

(koos täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasuga 17 795,16 eurot). Hageja on tasunud võlgnevust vastavalt maksegraafikule. 13.01.2016 koostas kostja saldokinnituse, mille kohaselt oli hageja põhiosa võlgnevus endiselt 16 000 eurot. Kostja hinnangul tuleb hagejal tasuda ka intressi ja viiviseid ning esimeses järjekorras loetakse tasutuks just intress ja viivised.

3.Hageja hinnangul on pooled sõlminud kompromissi, mille kohaselt tuleb hagejal tasuda üksnes põhivõlg 16 000 eurot, millele lisanduvad täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu. Kostja on intressi ja viivise nõudest loobunud. Isegi, kui kostjal on intressi ja viivise nõudmise õigus, on intressi ja viivise nõue antud kaasuse asjaolusid arvestades ebamõistlik. Perioodi 2007–2013 struktuuritoetuse seaduse (STS) § 28 lg-d 1 ja 5 on vastuolus põhiseadusega, kuna võimaldavad kostjal põhjendamatult rikastuda. Lisaks on viivise määr ebamõistlikult suur. Kui intressi ja viivise nõudmine on põhjendatud, siis taotleb hageja nende vähendamist mõistliku suuruseni. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4.21.04.2017 määrusega keeldus Harju Maakohus hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
5.Maakohus leidis, et hagiavalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, kuivõrd hagiavaldusega ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada (TsMS § 371 lg 2 p 2). Kohtutäitur Risto Sepp on alustanud hageja suhtes täitemenetlust täiteasjas nr 027/2015/1589 19.06.2015.a haldusakti avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks nr 1.1-5.1/15/693, millega nõuti hagejalt tagasi projektile EU41581 “Pizzakiosk“ antud toetus, alusel. Haldusakt on jõustunud. Haldusaktist nähtub, et lisaks hagejale väljamakstud toetuse tagastamisnõudele summas 16 000 eurot, on määratud tagasimakstava nõude jäägilt ka intress ning lisaks ka viivis.
6.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 2 järgi otsustab haldusorgan haldusakti kehtetuks tunnistamise kaalutlusõiguse kohaselt, kui seadus ei keela haldusakti kehtetuks tunnistada või ei kohusta haldusakti kehtetuks tunnistama. Haldusakt kehtib kuni kehtetuks tunnistamiseni, kehtivusaja lõppemiseni või haldusaktiga antud õiguse lõpliku realiseerimiseni või kohustuse täitmiseni (HMS § 61 lg 2). HMS § 70 lg 1 I lause kohaselt haldusakt tunnistatakse kehtetuks iseseisva haldusaktiga. Isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide (HMS § 71 lg 1). Isikul, kelle vaie jäi rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse (HMS § 87 lg 1).
7.STS § 28 lg 1 I lause järgi nõutakse tagastatava toetuse summa jäägilt intressi. Sama paragrahvi lõikes 5 on sätestatud, et kui tagasinõudmise otsuses ettenähtud tähtpäevaks toetust ei tagastata, peab toetuse saaja maksma tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa jäägilt viivist 0,1 protsenti iga toetuse tagasimaksmisega viivitatud kalendripäeva eest toetuse väljamaksmise valuutas. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt toetuse tagasimaksmisel tehtavad maksed loetakse sooritatuks järgmises järjekorras: esimeses järjekorras loetakse tasutuks viivis, teises järjekorras intressid vastavalt nende ajalisele tekkele, alustades varaseimast, ning viimases järjekorras tagastatav toetus või selle osad, alates varaseimast võlgnevusest.
8.Kuna täitedokumendiks on käesolevas hagis haldusakt avalik-õigusliku rahalise kohustuse täitmiseks, oli hagejal õigus intressi ja viivisega mittenõustumise korral esitada vaie kostja kaudu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning lisaks ka kaebus halduskohtule. Käesolevalt ei nähtu, et hageja oleks nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutanud. Samuti ei nähtu, et hageja osas välja antud haldusakt oleks kehtetuks tunnistatud, selle kehtivusaeg oleks lõppenud või haldusaktiga antud õigus oleks lõplikult realiseeritud või kohustus oleks täidetud. Kohus ei saa hageja poolt esile toodud väiteid hinnates asuda seisukohale, et põhinõude ajatamisega nõustumisega on hageja ja kostja sõlminud uue - jõustunud haldusakti muutva kokkuleppe ning kostja on intressi ja viivise nõudeõigusest loobunud. Maakohus ei saa täitevvõimu tehtud otsuseid muuta väljaspool korralist kaebemenetlust, milleks Eesti õiguskorras on halduskohtumenetlus. Määruskaebus
9.Hageja esitas 16.05.2017 Harju Maakohtu määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada.
10.Andes nõustumuse kokkuleppele, kus sõlmiti maksegraafik põhisumma ja täitekulude tasumiseks, loobus kostja intressi ja viivise nõudest. Kostja on eksinud hea halduse põhimõtte vastu ning on käitunud üllatavalt, kuna on eelnevalt loobunud intressi ja viivise nõudest, kuid asunud seda hiljem sisse nõudma. Kokkulepet tuleb tõlgendada nii, nagu hageja sellest aru sai. Kuna kostja on kokkuleppe sõlmimisega loobunud intressi ja viivise nõudest, siis on selle sundtäitmine lubamatu. Edasine menetluse käik
11.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et vaidlustatud kohtumäärus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning asi saata tagasi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
13.Ringkonnakohus leiab, et maakohus on põhjendamatult keeldunud TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel hagiavalduse menetlusse võtmisest. TsMS § 371 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole määruses toonud esile põhjendusi, mis võimaldaksid sättes nimetatud alustel hagiavalduse menetlusse võtmisest keelduda.
14.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-146-16 tehtud lahendi p-s 9 selgitanud, et TsMS § 371 lg 2 pde 1 ja 2 alusel asja menetlusse võtmise üle otsustamisel ei saa kohtud hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, vaid lähtuda tuleb hagiavalduses esitatust. Käesolevas asjas on hageja hagiavalduses tuginenud asjaolule, et pooled on täitemenetluses sõlminud võla tasumiseks kokkuleppe ning kokkulepitud summa ei sisalda intressi ega viivist. Hageja leiab, et kostja on intressi ja viivise nõudmisest loobunud. Sealjuures on hageja viidanud kostja 28.10.2015 e-kirjale, mille kohaselt nõustub kostja osamakse kokkuleppega. HMS § 51 lg 1 sätestab, et haldusakt on haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalikõiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või

lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Riigikohtu selgitustest kohtuasjas nr 3-3-1-15-01 tehtud lahendis (p 37) järeldub, et haldusaktiga võib tegemist olla sõltumata sellest, kas see on vormistatud seaduses sätestatud nõudeid järgides. Maakohus on küll märkinud, et ta ei saa hageja esitatud väiteid hinnates asuda seisukohale, et haldusakti on muudetud, kuid ringkonnakohtu arvates ei saa maakohus seda tuvastada asjas esitatud tõendeid hindamata. Kolleegium leiab, et ilma tõendeid hindamata ja asja sisuliselt lahendamata ei saa otsustada selle üle, kas hagejal on kohustus tasuda kostjale ka intressi ja viiviseid.

15.Eeltoodule tuginedes tuleb asi saata maakohtule tagasi hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ digitaalselt/ Indrek Soots

/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm

/allkirjastatud Krista Kirspuu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium