TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Asjast puudutatud isiku seisukoht YX On nõus tema määramisega X Xi eestkostjaks. Kohtuistungil kinnitas ta oma nõusolekut. X Xi esindaja määratud korras, vandeadvokaat Sulev Raudsepp Leiab, et eestkostja määramine on, arvesse võttes X Xi tervislikku seisundit, eestkostetava enda huvides vajalik, kuna ta ei ole ise võimeline oma elu korraldama. Esindaja leiab, et ainuõige eestkostja X Xi jaoks on hetkel tema XY, kes on niikuinii tema eest kogu aeg hoolitsenud. Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad , leiab, et esitatud avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele järgmistel põhjustel: Perekonnaseaduse pr 92 lg. 4 järgi seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 93 järgi eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. TsÜS § 8 lg. 2 järgi isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Lõike 3 järgi, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Torgu Vallavalitsus on esitanud kohtule avalduse /t.l. 2/ piiratud teovõimega täisealisele isikule X X'ile eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt ei ole X X võimeline ise oma mistahes huve ja õigusi kaitsma ning iseseisvalt toime tulema olmeprobleemidega ning enda eest hoolitsema. Avaldaja on seisukohal, et X Xi elu korraldamiseks ja tema asjade ajamiseks on vaja määrata

2-07-17478 talle eestkostja. Kohtu poolt määratud ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertiisiakti /t.l. 17/ kohaselt on eksperdid leidnud, et X X on nõrgamõistuslik. Tal esineb raske vaimne alaareng koos epileptilise sündroomi ja parema kehapoole spastilise halvatusega. Seisund on olemuselt kestva iseloomuga ja väljendub mõtlemisprotsesside primitiivsuses, tunde- ja tahteelu ebaküpsuses, kõnevõime arenematuses ja puudulikus võimes omandada igapäevase eluga toimetulekuks vajalikke kogemusi. Eksperdid on leidnud, et oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda X X kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida. X X vajab eestkostjat , kelle ülesandeks on kestvalt talle hoolduse ja järelevalve tagamine, teda puudutavate küsimuste ja asjaajamiste korraldamine ning rahaliste ja varaliste küsimuste lahendamine. Eksperdid on arvamusel, et X X oma tervislikust seisundist tulenevalt ei suuda osaleda asja arutamisel kohtus. X Xi ärakuulamisest võivad tuleneda tema tervisele kahjulikud tagajärjed. Perekonnaseaduse § 95 järgi eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja. Ettepaneku isiku määramiseks eestkostjaks teeb eestkosteasutus. Torgu Vallavalitsus on teinud ettepaneku määrata X Xi eestkostjaks Y X, kes on andnud oma kirjaliku nõusoleku tema määramiseks X Xi eestkostjaks /t.l. 8/. Kohus on veendunud, et Y X on oma isikuomadustelt sobiv isik eestkoste teostamiseks. Suhted eestkostetavaga head. Perekonnaseaduse § 96 tulenevaid asjaolusid, mis takistaks tema määramist eestkostjaks ei ole tuvastatud. Perekonnaseaduse § 98 järgi on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. Eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Perekonnaseaduse § 99 järgi ei või eestkostja eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata neid piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasju, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. Nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda ka nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. Perekonnaseaduse § 100 järgi (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja eelnimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eestkostetava vara valitsemise kohta esitab eestkostja eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande. Ilma eestkostja nõusolekuta ei või eestkostetav teha tehinguid. Kohus tunnistab X Xi teovõimetuks valimisõiguse osas. Eestkostja määratakse kolmeks aastaks. Kohus otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise hiljemalt 05. 10. 2010.a. eestkosteasutuse vastavasisulise avalduse alusel.

2-07-17478 TsMS § 172 lg. 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus jätab menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel lähtub kohus veel TsMS § 520-526 ja 661.

Külli Mõlder kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.