Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa Määruse tegemise aeg ja koht 03.10.2007 Rapla Tsiviilasja number 2-07-7731 Tsiviilasi Juuru valla avaldus isiku kinnisesse asutusse paigutamiseks ja eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende esindajad avaldaja Juuru vald, reg.nr 75023786, asukoht Juuru, Veski 1, avaldaja esindaja Liia Riisalu, asjast puudutatud isik Märt Tiitso, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx vald, xxxxx, puudutatud isiku Märt Tiitso esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova, puudutatud isik Tõnis Tiitso, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx vald, xxxxxx, puudutatud isik Rainis Tiitso, isikukood xxxxxxxxxxx, xxxxx, xxxxx x-x Kohtuistungi toimumise aeg 26.09.2007 Resolutsioon Paigutada Märt Tiitso tema tahte vastaselt hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega 1 aastaks. Määrata Märt Tiitso eestkostjaks Tõnis Tiitso. Seada eestkoste Märt Tiitso kõigi asjade ajamiseks. Märt Tiitso ei või teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Eestkoste lõpetamise või pikendamise otsustab kohus 3 aasta pärast. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Välja mõista Eesti Vabariigilt 9150.- krooni ekspertiisitasud SA Viljandi Haigla (reg.nr 90004585, Viljandi, Pärsti vald, Jämejala) kasuks, arveldusarve nr 10220024489011 Ühispangas. Välja mõista Eesti Vabariigilt vandeadvokaat Natalia Suvorova kasuks tasu osutatud õigusabi eest 3363.- krooni.
Määrus jõustub ja kuulub täitmisele isiku kinnisesse asutusse paigutamise osas määruse Märt Tiitso esindajale kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib isiku kinnisesse asutusse paigutamise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Kohtumääruse peale võib eestkostja määramise osas esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 10 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui pärast viie kuu möödumist määruse eestkostjale teatavakstegemisest. Asjaolud Avaldaja esindaja palub hinnata Märt Tiitso teovõimet ja otsustusvõimet ning määrata tema eestkostjaks Tõnis Tiitso. Eestkostja määramise vajadus on tingitud juriidiliste toimingute teostamiseks, adekvaatsete otsuste tegemiseks, vajadusest paigutada Märt Tiitso erihooldekodusse ööpäevaringsele tugevdatud valvega hooldusele, lähtudes Märt Tiitso huvidest, tema ja kaaskodanike heaolu ning turvalisuse tagamiseks. Juuru valla elanik M.Tiitso on sotsiaaltöötaja juures pidev klient. Psüühikahäirega klient, kes vajab tõhusat ravi, et tagada normaalset elukvaliteeti. Klient on väga rahutu, ärritunud, agressiivne. Rahuliku suhtlemisega on võimlaik lühiajaliselt saavutada kontakti. Jutt on kohati ebaadekvaatne, kohati taotluslik. Sundliigutused peaga, millest ise soovib ka vabaneda. On viibinud 2006.a SA Viljandi Haigla Psühhiaatria osakonnas Jämejalas pikemaajalisel ravil. Peale haiglast naasmist ei ole Märt Tiitso ravimeid võtnud ja ravi väljus täielikult kontrolli alt. Ta on väga pealetükkiva ja tüütava käitumisega. Külarahval ja tema perekonnal on tekkinud tema suhtes väga palju probleeme, tema vägivaldse ja terroriseeriva käitumise osas ja kuna ta armastab tarbida palju alkoholi, siis on ta vaimselt väga ohtlik nii endale kui teistele kaaskodanikele. Alates 15.02.2007 viibib Märt Tiitso järjekordselt SA Viljandi Haigla Psühhiaatria osakonnas Jämejalas ravil, kuhu tema pereliikmed Rapla haigla psühhiaatri dr Kanteri soovitusel viisid. Viljandi Haigla psühhiaatria osakonna psühhiaater dr Soomere on kinnitanud, et patsient vajab pidevat ravi ja erihooldust, et oma eluga toime tulla. 19.04.2007 esitas Juuru vald täiendava avalduse M.Tiitso paigutamiseks kinnisesse asutusse, lähtudes Märt Tiitso huvidest, tema ja kaaskodanike heaolu ning turvalisuse tagamiseks. Märt Titiso ei suuda iseseisvalt toime tulla. Ta on ohtlik nii endale kui teistele kaaskodanikele. Ta ei allu ravile, keeldudes ravimite võtmisest. Ta tarvitab pidevalt alkoholi ja isegi väikese tarbimisega muutub ta agressiivseks, norijaks ja tülikaks inimeseks. Ta tülitab pidevalt oma endist abikaasat ja poegi, tekitades neile emotsionaalset pinget ja probleeme. Pidev külaline on ta Juuru Hooldekodus, kus ta eakatelt käib raha välja pressimas. Pensioni kulutab ta paari päevaga ära, seetõttu ei suuda ta ennast majandada ja on pidevalt ilma rahata. Avalduse esitaja nõue ja põhjendused Avalduse esitaja Juuru valla esindaja palub määrata Märt Tiitso eestkostjaks Tõnis Tiitso ning paigutada Märt Tiitso tahtevastaselt erihooldekodusse ööpäevaringsele tugevdatud valvega hooldusele.
Asjast puudutatud isiku seisukoht Asjast puudutatud isik Märt Tiitso ei ole võimeline oma psüühilise seisundi poolest osalema kohtuistungil. Ta avaldas vestluses oma arvamuse, et tema eestkostjaks võiks olla vajadusel Rainis Tiitso ning kinnisesse asutusse ta minna ei soovi. Ta saab oma eluga suurepäraselt hakkama. Alkoholi ei tarbi, tarvitab ravimeid, käib sugulasi aitamas, teeb omale ise puud. Tema eluga on kõik korras. Tema esindaja vandeadvokaat N.Suvorova palub määrata Märt Tiitso eestkostjaks Tõnis Tiitso ning paigutada Märt Tiitso kinnisesse asutusse, lähtudes M.Tiitso vajadustest ja huvides. Asjast puudutatud isik Tõnis Tiitso on nõus hakkama Märt Tiitso eestkostjaks. Samuti nõustub ta M.Tiitso paigutamisega kinnisesse hooldusasutusse. Asjast puudutatud isik Rainis Tiitso ei soovi olla Märt Tiitso eestkostja. R.Tiitso soovib, et M.Tiitso paigutataks kinnisesse hooldusasutusse. Kohtuotsuse põhjendus Kohus leiab, et Juuru valla avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsÜS § 8 lg 2 sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestavalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime ning TsÜS § 8 lg 3 sätestab, et kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestavalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr 13 27.03.2007 loeb kohus tuvastatuks, et M.Tiitso teadvus on selge, uuritav orienteeritud enda isikus, ajas, kohas ja situatsioonis. Kontakt rahuldav. Esiplaanil mõttekäiguhäired, mõtekäik mõnevõrra kiirenenud, hüplev, laialivalguv, kohati suurustlev, hooplev, omakseid süüdistav. Ilmneb teatud kõrgenenud enesehinnang. Põhimeelolu kõrgenenud, düsfoorilise varjundiga. Tühistel põhjustel ärritub, tõstab häält. Meelepetteid, luulumõtteid ei avalda. Huvidering piiratud. Käitumiselt periooditi impulsiivne. Tahteelu alkoholist mõjustatud. Alkoholi taluvus alanenud, kasutab peamiselt õlut. Joobes ärrituvus, pidurdamatus ja konfliktsus suurenevad, esineb agressiivset käitumist. Haiguskriitikata. Mälu elusündmuste meenutamisel rahuldav. Intellekt häireteta. M.Tiisto põeb kroonilist vaimuhaigust, maniakaalset skisoafektiivset häiret, mis on alanud tal meeleolu kõikumiste ja mõttekäigu häiretega juba 1976.a ja kulgenud sagedaste maniakaalsete perioodidega, mil tekkisid kõrgenenud aktiivsus, sihipäratu sekeldamine, mõttekäigu kiirenemine, suurenenud ärrituvus, impulsiivne käitumine, konfliktsus ja kalduvus agressiivsusele. M.Tiitsol on välja kujunenud sõltuvus alkoholist. M.Tiitso ei ole kestvalt võimeline aru saama oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida, vajab eestkostet oma elu lõpuni. M.Tiitso ei või osa võtta kohtuistungist. Kohus leiab, et ekspertiisi aktiga, asjast puudutatud isikute Tõnis Tiitso ja Rainis Tiitso seletustega on tõendamist leidnud, et M.Tiitso ei saa kestvalt aru oma tegude
tähendusest ega suuda neid juhtida. M.Tiitsol on välja kujunenud alkoholisõltuvus. Ta ei suuda end majandada, pensioniga toime ei tule, pensioni suudab ära tarvitada paari päeva jooksul, võtab laene või pressib võõrastelt isikutelt raha välja. Ravimeid ei tarvita. Tema tahteelu on alkoholist põhjustatud, haiguskriitikata. M.Tiitso vajab eestkostja määramist ning ta ei tohi ilma eestkostja nõusolekuta sooritada ühtegi tehingut. TsMS § 526 lg 1 sätestab, et kohus määrab piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Kohus leiab, et piiratud teovõimega M.Tiitsole tuleb eestkostjaks määrata Tõnis Tiitso. Kohus leiab, et Tõnis Tiitso on isik, kes suudab objektiivselt ja seega kõige paremini tagada M.Tiitsole tsiviilõiguste kaitsmise. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 sätestab, et isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 3 sätestab, et loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse avalduse alusel anda loa isiku nõudolekuta hooldamise hoolekandeasutuses tähtaja pikendamise kohta ühe aasta kaupa. TsMS § 533 sätestab, et käesolevas jaos sätestatud korras menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel järgimisi asju: psüühiliselt haige isiku paigutamine tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamine. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi aktiga nr 40 04.09.2007.a loeb kohus tuvastatuks, et M.Tiitso teadvus selge. Enda isikus, ajas, kohas õigest orienteeritud. Kontakt uuritavaga rahuldav. Kognitiivsed võimed ebaühtlased. Formaalne intellekt normis. Üldistus- ja analüüsivõime veidi kahjustunud. Töömälu tugevalt alanenud. Põhimeeleolu düsfoorilise varjundiga. Meelepetteid, luulumõtteid ei avalda. Huvidering piiratud. Tahteelu alkoholist mõjustatud. Kontrollitud keskkonnas kaine. Alkoholi taluvus alanenud. Joobes ärrituvus, pidurdamatus. Konfliktsus suurenenud. Esineb agressiivset käitumist. Uuritav kõrge enesehinnanguga. Hindab oma toimetulekuvõimet heaks, samas ei suuda pensionirahaga majandada. Alkoholi tarbimist ei pea probleemiks. M.Tiitso vajab hoolekande teenust ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldusasutuses püsivalt. Kohus leiab, et on tõendamist leidnud ekspertiisi aktiga, asjast puudutatud isikute Tõnis Tiitso ja Rainis Tiitso seletustega, et T.Tiitso ei suuda kroonilise vaimuhaiguse tõttu aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida ning ta tuleb paigutada tema
nõusolekuta kinnisesse asutusse 1 aastaks, kuna lühemad ravikuurid on andud ebarahuldavaid tulemusi. M.Tiiso ei saa iseseisvalt elades endaga hakkama. Ta ei oska end majandada, pension saab ruttu otsa. M.Tiisto on hästi liikuv. Kui pension on otsas, hakkab raha teistelt välja pressima. Kui raha andmisest keeldutakse, muutub agressiivseks ja kasutab füüsilist vägivalda. M.Tiitso konfliktsus on suurenenud. Ta on kasutanud füüsilist vägivalda asjast puudutatud isikute, endise abikaasa vastu. Ta terroriseerib psüühiliselt oma lähedasi. On kirvega tagunud sodiks oma poja kodu uksed ja aknad. Kellest jõud üle käib, selle kallal kasutab füüsilist vägivalda. Majaelanikud, kes elavad M.Tiitsoga ühes majas, kardavad teda ning ei julge olla samal ajal M.Tiitsoga seal. M.Tiitso tarvitab alkoholi. Joobes on ärritunud ja pidurdamatu ning seega ohtlik endale ja teistele isikutele. M.Tiitso vabatahtlikult hooldekodus elamine ei ole põhjendatud, kuna oma agressiivsuse ja konfliktsusega oleks häiritud teiste hooldekodu elanike elu ja turvalisus. M.Tiitso ei suuda vabaduses olles endaga hakkama saada. M.Tiitso hindab oma toimetulekuvõimet üle. Tema on elustiil on ohtlik talle endale ja kaaselanikele. Seega M.Tiitso paigutamata jätmine hoolekandeasutusse on ohtlik talle endale ja teistele. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta riigi kanda. Riigi õigusabi seaduse kohaselt kuulub vandeadvokaat N.Suvorovale õigusabi eest tasu määramine järgmiselt: kohtulikuks tsiviilmenetluseks ettevalmistumine; kohtulikus tsiviilmenetluses osalemine, riigiõigusabi kohta jõudmiseks kulutatud aeg. Kokku 2850.- kr, millele lisandub käibemaks 18%, so 513.- kr.
Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.