Muud › Muud hagiasjad

võlgnevust kostja ei tunnista, kuna ta ei tea mille alusel hageja antud summasid nõuab, mistõttu ta ei oska hinnata arveid piisavalt tõesteks. Prügiveo eest ei ole temalt põhjendatud tasu küsida, kuna ta on korduvalt tellinud suurekabariidilisi konteinereid ja lubanud ka majaelanikel nendesse prügi panna. Kostja leiab, et viiviseid on arvestatud topelt võttes järgneva kuu arve esitamisel viiviste arvutamise aluseks nii põhivõla kui ka eelmiste kuude eest arvestatud viivised. Kohtuotsuse põhjendused Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõike 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid ning eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu ei sätesta teisiti. KÜS § 51 sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja palus esitatud hagis kostjalt muuhulgas välja mõista eelmise korteriomaniku OÜ EI võla 2408,22 krooni majandamiskulude ja muude maksete tasumata jätmise eest. Võla tõendamiseks esitas ta kostjale esitatud arvete koopiad juunikuust 2004 kuni novembrikuuni 2006, millelt nähtub üksnes eelmise korteriomaniku võlasumma suurus. Hoolimata kostja vastuväidetest, et esitatud tõenditest ei nähtu, millest koosneb eelmise korteriomaniku võlgnevus seisuga 05.06.2004a 2408,22 krooni, hageja võlgnevuse tekkimise aluseid põhistanud ja tõendanud ei ole. Seega tuleb 2408,22 krooni nõue jätta rahuldamata. Kohtule esitatud arvetega perioodil 05.06.2004 kuni 10.11.2006 on tõendatud, et kostjale on osutatud ja vahendatud teenuste – elamu hoolduse, haldamise, heakorra, prügiveo, remondi, hoone kindlustuse, elektri, üldelektri, elektrikaitsme püsitasu, vee- ja kanalisatsiooni, maamaksu eest esitatud arveid kokku 14 568,65 krooni ulatuses. Elektrienergia kasutamise eest on esitatud kostjale arveid kuni 2005 aasta veebruarikuuni, 2005 aasta märtsikuust on elekter korterist nr. 53 väljalülitatud, misjärel elektrikulu kostjale enam arvestatud ei ole. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et ta ei oleks teenuseid, mille eest korteriühistu on arved esitanud, tarbinud või, et arved oleksid esitatud alusetult või ebaõigesti koostatud. Esitatud arvetelt nähtub, et viiviste arvestamisel on hageja aluseks võtnud üksnes maksmata jäetud põhivõla. Seega on kostja vastuväited põhistamata ja tõendamata. Üksnes kostja väide, et ta ei saa hinnata antud arveid piisavalt tõesteks, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Asjaolu, et kostja on tellinud suurekabariidilisi prügikonteinereid temale kuuluvate korterite puhastamiseks ja lubanud oma prügikonteinerisse tassida ka ühispindadel olevat prügi, ei ole ühistu poolt tellitud prügiveo teenuse eest tasumata jätmise aluseks, kuivõrd kostja on tellinud konteinereid esitatud arvete kohaselt vaid 2004 aasta juunikuus ja septembrikuus, mitte igakuiselt. Seega kuulub hagi osaliselt summas 13 482,85 krooni rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 tuleb kostjal kanda kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohtunik: /allkiri/