Muud › Muud hagiasjad

Harju Maakohus

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 03. oktoobril 2007 Kentmanni kohtumaja tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas 2-06-30167

Kohtuasi

KÜ hagi OÜ A vastu 15 891.07 krooni nõudes

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: KÜ (registrikood: xxx, asukoht: xxx), esindaja Ljubov Rudjak Kostja: OÜ A(registrikood: xxx, asukoht: xxx), esindaja Reimo Mets 05. september 2007

Kohtuistungi toimumise aeg Resolutsioon

Kohtukulude jaotus Edasikaebamise kord

Hagi rahuldada osaliselt ja välja mõista OÜ-lt A13482,85 (kolmteist tuhat nelisada kaheksakümmend kaks krooni ja 85 senti) KÜ kasuks Jätta kohtukulud kostja kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Hagiavalduse asjaolud Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt haldab Xxx Tallinnas elamut hageja. Kostja on korteri nr. xxx omanik alates juunikuust 2004. Korteri omandamisest kuni hagi esitamiseni on hageja elamu haldamise ja majandamise eest esitanud kostjale tasumiseks arveid kokku 14 568,65 krooni ulatuses, millest kostja on tasunud 3766,00 krooni. Hageja on arvestanud tasumata arvetelt viivist 0,07% tasumata summalt päevas, kokku 2680,00 krooni. Hageja palub KÜS § 7 lg 3 alusel kostjalt välja mõista ka eelmise omaniku OÜ EI võla 2408,22 krooni majandamiskulude ja muude maksete eest. Kuna kostja hageja nõudmisele arved tasuda ei reageerinud, siis pöördus hageja kohtusse, millega seoses kandis menetluskulusid riigilõivu ja osutatud õigusabi eest tasumisel. Hageja palus hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja palus hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt ei ole hageja põhistanud, millest koosneb eelmise korteriomaniku võlgnevus seisuga 05.06.2004a 2408,22 krooni ega tõendanud võlgnevuse tekkimist. 2004 aasta juunikuust arvestatud

võlgnevust kostja ei tunnista, kuna ta ei tea mille alusel hageja antud summasid nõuab, mistõttu ta ei oska hinnata arveid piisavalt tõesteks. Prügiveo eest ei ole temalt põhjendatud tasu küsida, kuna ta on korduvalt tellinud suurekabariidilisi konteinereid ja lubanud ka majaelanikel nendesse prügi panna. Kostja leiab, et viiviseid on arvestatud topelt võttes järgneva kuu arve esitamisel viiviste arvutamise aluseks nii põhivõla kui ka eelmiste kuude eest arvestatud viivised. Kohtuotsuse põhjendused Korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 lõike 1 kohaselt on majandamiskuludeks korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Lisaks majandamiskuludele peab eluruumi omanik tasuma veevarustuse kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest ning maksma maamaksu. Lõike 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid ning eluruumi remondiks ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid. Korteriühistu ei sätesta teisiti. KÜS § 51 sätestab, et korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja palus esitatud hagis kostjalt muuhulgas välja mõista eelmise korteriomaniku OÜ EI võla 2408,22 krooni majandamiskulude ja muude maksete tasumata jätmise eest. Võla tõendamiseks esitas ta kostjale esitatud arvete koopiad juunikuust 2004 kuni novembrikuuni 2006, millelt nähtub üksnes eelmise korteriomaniku võlasumma suurus. Hoolimata kostja vastuväidetest, et esitatud tõenditest ei nähtu, millest koosneb eelmise korteriomaniku võlgnevus seisuga 05.06.2004a 2408,22 krooni, hageja võlgnevuse tekkimise aluseid põhistanud ja tõendanud ei ole. Seega tuleb 2408,22 krooni nõue jätta rahuldamata. Kohtule esitatud arvetega perioodil 05.06.2004 kuni 10.11.2006 on tõendatud, et kostjale on osutatud ja vahendatud teenuste – elamu hoolduse, haldamise, heakorra, prügiveo, remondi, hoone kindlustuse, elektri, üldelektri, elektrikaitsme püsitasu, vee- ja kanalisatsiooni, maamaksu eest esitatud arveid kokku 14 568,65 krooni ulatuses. Elektrienergia kasutamise eest on esitatud kostjale arveid kuni 2005 aasta veebruarikuuni, 2005 aasta märtsikuust on elekter korterist nr. 53 väljalülitatud, misjärel elektrikulu kostjale enam arvestatud ei ole. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud oma vastuväiteid selle kohta, et ta ei oleks teenuseid, mille eest korteriühistu on arved esitanud, tarbinud või, et arved oleksid esitatud alusetult või ebaõigesti koostatud. Esitatud arvetelt nähtub, et viiviste arvestamisel on hageja aluseks võtnud üksnes maksmata jäetud põhivõla. Seega on kostja vastuväited põhistamata ja tõendamata. Üksnes kostja väide, et ta ei saa hinnata antud arveid piisavalt tõesteks, ei ole hagi rahuldamata jätmise aluseks. Asjaolu, et kostja on tellinud suurekabariidilisi prügikonteinereid temale kuuluvate korterite puhastamiseks ja lubanud oma prügikonteinerisse tassida ka ühispindadel olevat prügi, ei ole ühistu poolt tellitud prügiveo teenuse eest tasumata jätmise aluseks, kuivõrd kostja on tellinud konteinereid esitatud arvete kohaselt vaid 2004 aasta juunikuus ja septembrikuus, mitte igakuiselt. Seega kuulub hagi osaliselt summas 13 482,85 krooni rahuldamisele. Tulenevalt TsMS § 163 lõikest 1 tuleb kostjal kanda kohtukulud võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Kohtunik: /allkiri/