lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-17641/11

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 01.10.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-17641/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
01.10.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1451
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-17641

Tsiviilasi

M.Z. i hagi M.P. i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 18. juuni 2007 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.Z. i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): M.Z. , esindaja adv Merli Lorvi

esindajad

Vastustaja (kostja): M.P. , esindaja Agu Eichenbaum

RESOLUTSIOON

Apellatsioonkaebus rahuldada. Tühistada Tartu Maakohtu 18. juuni 2007 otsus tsiviilasjas nr 2-07-17641 täielikult ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus

menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.Hageja esitas maakohtule hagi, milles palus tunnistada tema suhtes algatatud sundtäitmine täiteasjas nr 024/2006/1446 lubamatuks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 21.10.2003 Valga notar Katri Kutsari juures laenulepingu, millega kostja kohustus hagejale laenama 286 340 krooni, kusjuures laenusumma kohustus kostja andma hagejale sularahas üle hiljemalt 01.11.2003. Hagejale teadmata põhjustel ei asunud kostja laenulepingut täitma ning hagejale laenulepingus kokkulepitud summat 01.11.2003 üle ei andnud, mistõttu luges hageja poolte vahel sõlmitud laenulepingu lõppenuks kostja poolse kohustuse täitmata jätmise tõttu. Kostja pöördus laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks ehk laenusumma sissenõudmiseks kohtutäituri poole ning hageja suhtes on algatatud täitemenetlus. Vastavalt 12.04.2007 sissetuleku arestimise aktile on kohtutäitur alustanud sissenõude pööramist hageja töötasule, mis piirab oluliselt hageja tegevusvabadust. Käesolevaks hetkeks on arestitud ka hageja pangakontod. Täitemenetluse seaduse (edaspidi TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi 3. lõike kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Käesoleval juhul ei täitnud kostja laenu üleandmise kohustust, mistõttu on 21.10.2003 laenulepingu näol tegemist rahatu laenulepinguga ning hagejal ei ole tekkinud laenu tagastamise kohustust.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Vastuväidete kohaselt on hagi aegunud. Vastavalt TMS §-le 221 lg 3 võib sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada kohtusse täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hagejale on nähtuvalt kohtutäitur A. Pinki aktist nr 024/2006/1446 täitmisteade toimetatud kätte 05.11.2006. Hageja on selle allkirjastanud, kinnitades arusaamist alustatud täitemenetlusest. Lisaks märkis kostja, et hageja väide tehingu rahatuse kohta ei vasta tõele, kuna 30.10.2003 koostatud akti kohaselt kinnitab hageja kostjalt laenulepingu järgse rahasumma 286 340 krooni saamist.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 18. juuni 2007 otsusega M.Z. i hagi M.P. i vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldamata ja tühistas Tartu Maakohtu 07.05.2007 määruse alusel hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise Harju tööpiirkonna kohtutäitur Arvo Pinki menetluses olevas täiteasjas nr 024/2006/1446 ja määras, et täitemenetlust tuleb jätkata. Otsuse kohaselt tuleb hagi jätta rahuldamata, kuna hagi on esitatud hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Vastavalt TMS §-le 221 lg 1 võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Vastavalt TMS §-le 221 lg 3 võib hagi esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist. Nimetatud sättes on tegemist õigust lõpetava tähtajaga. Kohtule esitatud täitmisteate kättetoimetamise aktist nähtuvalt on täitmisteade ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus hagejale kätte toimetatud 05.11.2006. Täitmisteate kättetoimetamise aktile on andnud M.Z. allkirja, kinnitades sellega, et on täitmisteate ja täitedokumendi ärakirja kätte saanud ning on teadlik algatatud täitemenetlusest ning õigustest ja kohustustest seoses täitemenetlusega. Hageja on kohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks esitanud 04.05.2007 – seega pool aastat pärast täitmisteate kättetoimetamist. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja poolt esitatud väidetele hagi esitamise tähtaja möödumise kohta. Laenulepingu puhul on hagejal õigus kasutada võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.M.Z. taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 18. juuni 2007 otsuse tühistamist ning asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on ebaõigesti jäetud TsMS §-le 403 lg 2 tuginedes rahuldamata hageja taotlus ekspertiisi tegemiseks, mistõttu välistati hageja poolt tema menetlusõiguste realiseerimine. Hageja nõustus hagis kirjaliku menetlusega, olles veendunud, et laenulepingu alusel raha üleandmist ei ole toimunud. Menetluslik olukord muutus oluliselt seoses kostja poolt sularaha üleandmise-vastuvõtmise akti koopia esitamisega. Kohus on meelevaldselt leidnud, et hagejale olid kostja vastuväited teada. Hageja väitis 31.05.2007 taotluses, et ei ole kunagi sellisele dokumendile alla kirjutanud, mistõttu on tõenäoliselt tegemist võltsitud dokumendiga. Lähtudes eeltoodust palus hageja kohustada kostjat esitama kohtule 30.10.2003 sularaha vastuvõtu-üleandmise akti originaaleksemplar ning määrata akti võltsituse kontrollimiseks ekspertiis. Kohus on rikkunud TsMS § 436 lg-s 1 ja 442 lg-s 8 sätestatud põhjendamiskohustust, kuna on jätnud teiste tõendite kõrval 30.10.2003 sularaha vastuvõtu-üleandmise akti koopiale hinnangu andmata. Ebaõige on kohtu seisukoht selles, et ainuüksi hagi esitamise tähtaja möödumise tõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendavast osast nähtuvalt on kohus tuvastanud esitatud tõendite alusel rida asjaolusid, mida kohus on samuti hagi rahuldamata jätmisel arvestanud, sh laenulepingu sõlmimise fakti ning täitemenetluse algatamise fakti. Seega on kohus siiski hinnanud asjas poolte esitatud tõendeid ja poolte sisulisi väiteid, mistõttu kohtu seisukoht, et puudub vajadus anda hinnangut hagi sisulistele väidetele, on kohatu. Kohus, hinnates 21.10.2003 laenulepingut, on jätnud tähelepanuta, et pelgalt laenulepingu põhjal täitemenetluse algatamine ei olegi võimalik, kuna laenulepingus kohustub kostja andma laenu

tulevikku suunatuna. Seega ei ole pelgalt laenulepingu alusel võimalik järeldada, et kostja on oma lepingujärgse kohustuse raha üle anda tegelikult täitnud.

5.M.P. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu 18. juuni 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt ei ole kohus rikkunud menetlusõigusnorme ega põhjendamiskohustust. Kohtuotsus on seaduslik ja piisavalt ning vajalikus ulatuses, arvestades vastustaja taotlust õigust lõpetava tähtaja kohaldamiseks, põhjendatud. Apellant ei ole põhjendanud, miks kohus ei või jätta hagi rahuldamata hagi esitamise tähtaja möödumise tõttu ja kuidas ning millise normiga on see vastuolus. Apellant ei ole esitanud taotlusi tähtaja ennistamise osas ega ole selgitanud, miks ta ei esitatud hagiavaldust õigeaegselt. Apellant toetub asjasse mittepuutuvatele normidele ja nende käsitlusele sisuliste asjaoludega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
7.Maakohus on asja lahendanud kirjalikus menetluses TsMS § 403 alusel. Kuigi nimetatud sätte kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata, ei ole poolte nõusolek asja lahendamiseks kirjalikus menetluses kohtule siduv. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud ning kooskõlas TsMS §-s 438 sätestatuga otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui poolte esitatud tõenditest nähtuvalt ei ole nõue selge, tuleb pooltele menetluslikku ja õiguslikku olukorda selgitada ning anda võimalus seisukohtade selgitamiseks. Üheks võimaluseks on lahendada asi kohtuistungil. TsMS § 351 lg 1 sätestab, et kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitab kohus eelmenetluses välja eelkõige poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. TsMS § 400 lg 5 näeb ette, et pärast seletuste ärakuulamist võtab kohus lühidalt kokku seletustes esitatu ja võib arutada seletustes esitatud asjaoludele võimaliku õigusliku hinnangu andmist. TsMS § 401 lg 1 sätestab, et asja läbivaatav kohus arutab menetlusosalistega pärast tõendite uurimist menetluse seisu ja selle lõpetamise väljavaateid. Antud asjas ei ole maakohus eelmärgitud menetlusõiguse norme järginud. Hageja on hagi alusena tuginenud sellele, et kostja laenulepingut ei täitnud ning laenulepingus kokkulepitud summat talle 01.11.2003 üle ei andnud. Laenulepingu näol on tegemist rahatu laenulepinguga ja hageja ei pea seda täitma. Seetõttu ei ole kostjal õigus nõuda lepingu täitmist. 31.05.2007 taotles hageja 30.10.2003 sularaha vastuvõtu-üleandmise akti suhtes ekspertiisi määramist ning asja läbivaatamist kohtuistungil. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib sissenõudja vastu esitada hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hageja esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole tegemist TMS §-s 221 lg 1 toodud asjaoludega, st et nõue oleks rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Kohtuistungil oleks kohus saanud hagejale menetluslikku ja õiguslikku olukorda selgitada ning juhtida hageja tähelepanu TsMS §-s 206 lg 1 sätestatud võimalusele muuta hagi eset.

Asja uuel läbivaatamisel peab kohus arvestama eeltooduga ja andma hagejale võimaluse hagi muutmiseks kooskõlas TsMS §-s 376 sätestatuga.

8.Menetluskulude jaotuse poolte vahel otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium