lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-17-8493/30

TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 11.08.2017

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-17-8493/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
11.08.2017
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
989
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Mati Maksing, Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

11.08.2017, Tallinn

Kohtuasja number

2-17-8493

Tsiviilasi

Tallinna linna (Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti kaudu) avaldus AR korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.07.2017 määrus psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AR määruskaebus

Menetlusosalised, nende esindajad

Avaldaja: Tallinna linn Tervishoiuameti kaudu)

(Tallinna

korduvaks

Sotsiaal-

ja

Ravile paigutatav isik: AR (ik XXXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras advokaat Raivo Bergson Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 07.07.2017 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta riigi kanda.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.

Sarnased lahendid

TSÜS
  • 26.06.20262-26-11453/30Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-26-11453/29Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 26.06.20262-25-1008/21Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 18.06.20262-26-2385/25Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 17.06.20262-26-11450/28Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Harju Maakohtu 31.05.2017 määruse alusel oli AR (edaspidi ravile paigutatud isik) suhtes rakendatud esialgset õiguskaitset ja ta paigutatud isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks psühhiaatriakliinikusse alates paigutamisest kuni ravivajaduse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 40 päeva. Kohus määras lugeda esialgse õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu psühhiaatriline ravi lõpetatuks 08.07.2017 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

Tallinna linn (edaspidi avaldaja) esitas 05.07.2017 kohtule taotluse ravile paigutatud isiku tahtevastase ravil viibimise pikendamiseks kuni kolmeks kuuks, tulenevalt SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla taotlusest ja psühhiaatrite arvamusest ravile paigutatud isiku psüühilise seisundi kohta. SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 03.07.2017 taotluse kohaselt ei ole isiku psüühiline seisund piisavalt paranenud, ta on jätkuvalt ohtlik nii iseendale kui ümbritsevatele. Maakohtu määrus

2.Maakohus rahuldas avalduse ja pikendas AR tahtest olenematut ravil viibimist kuni 08.10.2017. Psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 11 lg 1 kohaselt võetakse isik tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta vältimatu psühhiaatrilise abi korras ravile haigla psühhiaatriaosakonda või jätkatakse ravi tema tahtest olenemata, kui isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida, haiglaravita jätmisel ohustab isik psüühikahäire tõttu iseenda või teiste elu, tervist või julgeolekut ja muu psühhiaatriline abi ei ole küllaldane. PsAS § 13 lg 2 kohaselt võib isiku tahtest olenematu ravi kesta üle 48 tunni ainult kohtu loal. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 533 lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avalduse alusel asja psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahteta või tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Maakohus määras asjas ekspertiisi ravile paigutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise eelduste ja ohtlikkuse prognoosi tuvastamiseks. 06.07.2017 ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti nr 347 kohaselt esineb ravile paigutatud isikul vaimuhaigus segatüüpi skisoafektiivse häire kujul. Ta vajab psühhiaatrilist ravi ja ei saa reaalselt ravivajadusest aru. Tema tervislik seisund ravita jäämisel kindlasti halveneb. Haiglaravita võib tema raske psüühikahäire põhjustada käitumist, mis ohustaks teda ennast, teiste elu, tervist või julgeolekut. Temale ei ole võimalik osutada muud psühhiaatrilist abi peale tahtevastase ravi psühhiaatriakliinikus ning ta vajab tahtevastast ravi prühhiaatriakliinikus kuni kolm kuud. Kohus kuulas ravile paigutatud isiku ära õiguskaitse rakendamisel 31.05.2017. Ärakuulamisel avaldas isik, et ta tuli ise haiglasse, sest tal oli tunne, et keegi jälitab teda ja et ta on terrorismi tunnistaja. Lisaks avaldas patsient, et juhtumeid, kus ta kuuleb hääli ja tunneb, et teda jälitatakse, on olnud palju. Maakohus rahuldas avalduse isiku korduvaks psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks tema tahte vastaselt haiglaravi kohaldamiseks täiendavalt kuni kolmeks kuuks. Eksperdiarvamusest järeldub, et isik võib oma tervisliku seisundi tõttu väljaspool raviasutust põhjustada käitumist, mis ohustaks teda ennast, teiste elu, tervist või julgeolekut. Ravile paigutataval isikul esinev raske psüühikahäire piirab olulisel määral tema võimet oma käitumisest aru saada ja seda juhtida. Isikul puudub haiguskriitika ning hinnates isiku ohtlikkust eelneva käitumise põhjal on ohtlikkus lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline. Ekspert leidis, et psühhiaatrilist abi ei ole võimalik osutada ilma tahte vastase haiglaravita. Ekspert on hinnanud haiglaravi vajalikuks pikkuseks kuni kolm kuud. Taotlusest nähtuvalt vajab isik ravi ja ravimite manustamist. Tulenevalt TsMS § 539 lg 1 kohus lõpetab määrusega isiku kinnisesse asutusse paigutamise, muu hulgas esialgse õiguskaitse kohaldamisel, kui paigutamise eeldused on ära langenud või kui ilmneb, et eeldused ei olnud täidetud. Tahtevastase ravi kohaldamise

eelduste äralangemise üle otsustab psühhiaater (raviarst). Kohus pikendas tahtest olenematul psühhiaatrilisel ravil viibimist kuni 08.10.2017, kuid määras, et ravi võib lugeda lõpetatuks ka mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega. Määruskaebus ja vastused kaebusele

3.18.07.2017 esitas ravile paigutatud isik määruskaebuse, milles palus määrus tühistada. Kaebuse esitaja ei olnud nõus nii kaua ravil viibima, sest tundis end tervena ning tahevastase ravi kohaldamine ei olnud põhjendatud.
4.Riigi õigusabi korras määratud esindaja arvamuse kohaselt oli ravile paigutatud isiku suhtes haiglaravi pikendamine vajalik. Kohtumäärus oli seaduslik ja põhjendatud ning lähtus ravile paigutatud isiku huvidest.
5.Avaldaja Tallinna linn palus jätta määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. Menetluse edasine käik
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja toimiku materjaliga, leidis, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 ja §-ga 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuses väljatoodud seisukohaga, et puudutatud isik on täiesti terve, ei vaja ravi ning ei ole ohtlik. Nimetatud seisukohad lähevad vastuollu asja materjalidega, sh psühhiaatri arvamusega (tl 35-36), isikule määratud esindaja seisukohaga ning maakohtu poolt tuvastatuga, olles kohtu poolt isiklikult ära kuulatud. Ekspertiisiaktist nähtuvalt haigestus kaebuse esitaja 2004. aastal ja ta viibib haiglaravil 22. korda. Kuigi ravile paigutatud isik tuli 10.05.2017 ise haiglasse, ei ole ta praeguseks piisavalt paranenud tal esinevast raskest psüühikahäirest, tal puudub haiguskriitika ja ta ei saa aru ravivajadusest. Kuna ravile paigutatud isikul esinev raske psüühikahäire (segatüüpi skisoafektiivne häire) võib haiglaravita ohutada teda ennast ja ka teiste isikute elu ja tervist, ei ole võimalik osutada muud psühhiaatrilist abi peale tahtevastase ravi psühhiaatriakliinikus. Ekspertiisiakti kohaselt tuleb tahtevastast ravi kohaldada kuni kolm kuud. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohtus menetluskulud riigi kanda. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)

Mati Maksing (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 17.06.20262-26-11450/27Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 10.06.20262-20-17810/228Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium