TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

elukaaslane oli lahkunud, siis paranes kontakt isaga . Avaldaja koos teiste pere lastega asus isa eest hoolitsema. Isa iseloom on muutunud ettearvamatuks. Samuti on ta keeldunud avaldaja juurde kolimast. Avaldaja leiab, et tema isa on hakatud ära kasutama. Vanad sõbrad laenasid temalt tööriistu ja ei toonud enam tagasi. Käidi maakodus, talle anti alkoholi. Isa peab oma lapsi halbadeks, sest nad ei anna joomise joaks raha . Välja on ilmunud see naine , kellega ta koos käib prügikastides pudeleid korjamas. Koos tarbitakse alkoholi. Isal oli üürivõlg ja ta tõsteti korterist välja. Avaldaja soovib hakata oma isa eestkostjaks. Kohus on määranud A.K. tervisliku seisundi ja eestkostja ülesannete ringi kindlakstegemiseks ekspertiisi. Eksperdid Tiina Agan ja Anneli Sell on esitanud kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatria ekspertiisi akti nr. 29 (koostatud 04. mail 2007. a). Ekspertide arvamuse kohaselt esineb A.K. dementsus alkoholist ja peatraumadest ning alkoholisõltuvus, mis väljendub orientatsioonihäiretes, mälu halvenemises, kriitikavõime languses, joomasööstudes, tungis alkoholi järele ja mälulünkades, mille tõttu ta kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada ega neid juhtida. A.K. ei ole võimeline oma tegudest aru saama ega neid juhtima, ning see suutmatus on püsiv. A.K. on oma tervislikust seisundist tulenevalt ohtlik iseendale ja teistele (kuna ei oska oma igapäevaelu korraldada). Ekspertide arvates vajab A.K. igakülgset eestkostet oma elu lõpuni, kuna dementsus on pöördumatu protsess ja ei näe dünaamikat paranemisele. Ekspertiisiaktist nähtub, et A.K. vajab paigutamist tugevdatud järelevalvega hoolekandeasurtusse, kuna tal puudub täielikult haiguskriitika, ta ei tule iseseisva eluga toime ja keeldub tütre poole elama minemast.

KOHTUISTUNG

Avaldaja jäi istungil avalduse juurde, mille kohaselt soovib, et teda määratakse tema isa A.K. eestkostjaks. Ta on isaga käinud arstide vahet. 2005. aastal isa oli hoolitsemata ja tema elukaaslane ei hoolitse piisavalt isa eest. Kuurialune on rämpsu, tablette ja muud täis. Avaldaja leiab, et isa ise otsustab, kui tema eestkostjaks saab, kas jätkata kooselu E.L. või mitte. Avaldaja arvates võiks isa elada ka oma maamajas. Avaldaja leiab, et E.L. ta oma uksest sisse ei lase( tl. 65). Ülekuulatud tunnistaja K.A. ütlustest nähtub, et isal on alkoholiga probleeme. Üheksa aastat tagasi kolis isa ema juurest ära ja elab uue elukaaslaega. Kainena on isa suhteliselt rahulik. Tunnistaja ei tea kas isa on pillava iseloomuga. Arvab et isa elu võiks õde korraldada (tl. 63 pöördel) . Eksperdid on täpsustanud oma arvamust ja on leidnud, et kuna toimikus oli avalduses kirjas, et isa ei saa ise hakkama ja keeldub ka tütre juurde kolimast, seetõttu andsid eksperdid arvamuse, A.K. paigutamiseks hoolekandeasutusse. Eksperdid on leidnud, et kui on tagatud A.K. üle järelevalve, siis ei pea teda kinnisesse hoolekandeasutusse paigutama. Eksperdid on möönnud, et ekspertiisi tegemise ajal oli K agressiivne. Juhul kui ta jätkab alkoholi tarvitamist võib ta agressiivne olla ja seega ka hooldamata ja seda võib tõlgendada endale ohtliku olukorrana. Tunnistaja E.L., kes on A.K. elukaaslane, on andnud ütlusi selle kohta, et nad on koos juba üle 10 aasta hakkama saanud ja üürivad korterit. Koos käivad ka juhutöödel. Tunnistaja on seletanud, et talle meeldib, et A on vaimu teha lisaks penisonile veel lisatööd ja ka teda tööle kaasa tõmmata. A saab pensioni. Korterit üüriti varem kinnisvarabüroolt. A dokumendid, juhiload ja pass olid tema perekonna käes. A.K. ütlustest nähtub, et kogu see avaldus on esitatud varanduse pärast. Jõgevamaal talus pole tal võimalik elada, sest alati tuleb politsei ja viib ta sealt minema. Tema ei soovi endale eestkostest. Ta oskab kõiki töid teha ja saab hakkama. Tal pole abi vaja. Tartu Linna esindaja Marju Mägi on seisukohal, et A.K. on igakuine sissetulek olemas ja seda kinnitab kohtule esitatud pangakonto. Probleemid politseiga tekkisid seoses sellega, et

H.A. oli ära võtnud A.K. dokumendid. Liiklusrikkumised olid aastatel 2001-2004. Linna esindaja arvab, et eestkoste antud juhul ei toimiks, sest ka isikud, kes viibivad hoolekandeasutuses vajavad tegevust. A.K. ei hakkaks ju vaipa kuduma. Ta käib juhutöödel ja teenib pensionile lisa. Linna esindaja on arvamusel, et A.K. vajaks muid sotsiaalteenuseid, nagu näiteks sotsiaalkorterit ja saab koos oma elukaaslasega hakkama. Samal arvamusel on ka A.K. esindaja, kes leiab, et A.K. ei ole iseendale ohtlik . Riigikohtu praktika kohaselt ei tähenda see seda, et kui isik ei suuda oma elu korraldada , et ta siis veel iseendale ja teistele ohtlik oleks .

KOHTU SEISUKOHT

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 8 lg 3 kohaselt kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. TsMS § 526 lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus leiab, et antud asja menetlemisel pole ilmnenud asjaolusid, mis annaksid aluse avalduse rahuldamiseks. On igati kiiduväärne laste mure oma isa pärast, kuid nagu tuvastatud asjaolud seda näitavad on siin taga ka teatud hirm selle ees, et isa võib teostada toiminguid Jõgevamaal asuva kinnistuga. Kinnistule on seatud ka keelumärge H.A. kasuks (tl. 58). A.K. on ise samuti leidnud, et eestkoste seadmisega soovitakse tema üle teostada järelevalvet. Kohtul pole kahtlust selles, et A.K. alkoholilembuse tagajärjel on tal teatud mälu raskused. Sotsiaalselt on ta toimetulev isik. Tal on elukaaslane juba ligi 11 aastat ja nad elatavad ennast lisaks pensionile juhutöödest. Just A.K. on see isik, kes on töölemineku initsiaator. Selline vägivaldne eestkoste rikuks A.K. ja tema elukaaslase peresidemed. Kohus nõustub ka eestkosteasutuse Tartu Linna esindaja arvamusega, et A.K. vajab muid sotsiaalteenuseid ehk siis sotsiaalkorterit, kontrolli , kuidas nad toime tulevad ja tema tütre eestkoste lihtsalt ei toimiks. Samas on ebaloogiline see asjaolu, et kui isik ei tule endaga toime, siis ta ju ei töötaks. E.L. on istungil avaldanud valmisolekut hakata vajadusel A.K. eestkostjaks. Kohus pole seda arutatud ja sellist taotlust pole ka esitatud. Kohus leiab, et pole tuvastatud see asjaolu, et A.K. ei suudaks kestvalt oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Kohus on TsMS § 524 järgi isiklikul ärakuulamisel vahetu mulje põhjal veendunud, et A.K. üle eestkoste seadmine on ennatlik ja seega ei kuulu avaldaja taotlus eelpool toodud asjaoludel rahuldamisele.

MENETLUSKULUD

TsMS § 172 lg 1 ja 2, PsAS § 19 alusel tuleb jätta menetlusosaliste kantud menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud riigi kulul osalenud advokaadikulud riigi kanda. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.