TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

hoolitsema eestkostetava eest ja lähtuma oma tegevuses

Axxxxx Pxxxxxx on õigus teha eestkostja nõusolekuta tehinguid kuni 500 krooni ulatuses kuus. Eestkoste lõpetamine või pikendamine tuleb otsustada enne 2010. aasta septembrikuud.

2.Jätta Axxxxx paigutamata.

Pxxxxx

ööpäevaringsele

tugevdatud

järelevalvega

hooldusteenusele

3.Määrata Axxxxx Pxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Li Uigale tasu õigusabi osutamise eest 4620 krooni, kulud 1328 krooni, kogusumma koos käibemaksuga 7018.64 krooni. Jätta menetluskulud täielikult riigi kanda. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 3560 krooni tuleb kanda MTÜ – le Ennetuskeskus, registrikood 80112090, arve nr . 221013667934 Hansapangas.

Sõltuvushaigete

Määrus saata ekspertiisitasu väljamaksmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Määrus saata Eesti Advokatuurile, Advokaadibüroole Valge & Uiga ja Rahandusministeeriumile. Kohus tunnistab määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale ja avaldajale.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kelle eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jõgeva Linnavalitsus on esitanud kohtule avalduse, milles palub määrata Axxxxx Pxxxxxxx eestkostja ja paigutada Axxxxx Pxxxx erihoolekandeasutusse. Alates septembrist 2003.a oli Axxxxx Pxxxx alalisel hooldusel Järvamaa Lasteabikeskuses. Psühhiaater Vahur Kuperjanovi andmetel vajab ta oma psüühilise seisundi tõttu ööpäevaringset individuaalset juhendamist, toetust, abi ja järelvalvet. Samuti ravi psühhiaatri järelvalvel. Järvamaa lasteabikeskuse kasvatajate hinnangul on Axxxxx Pxxxx aeg- ajalt vägivaldne, ettearvamatu ja ohtlik ka iseendale. Seoses Axxxxx Pxxxxx täisealiseks saamisega paigutas Jõgeva Linnavalitsus ta Valgamaa Tugikeskusesse. Eestkosteasutusena leiab Jõgeva Linnavalitsus, et Axxxxx Pxxxx vajab ööpäevaringset järelvalvet, ning selleks on vajalik ta paigutada erihooldekodusse, kuna Axxxxx Pxxxx ise ei suuda oma tervisliku seisundi tõttu oma õiguste ja huvide eest seista. Kuna Järvamaa Lasteabikeskuses viibimise ajal puudus Axxxxx Pxxxxxx võimalus iseseisvalt tehingute tegemiseks võimalus, puuduvad tal sellealased oskused. Et ka tema psüühiline seisund ei võimalda tal oma tegudest aru saada ega neid juhtida, on vajalik määratleda talle lubatavad tehingud. Muu eestkostja puudumisel on Jõgeva Linnavalitsus valmis Axxxxx Pxxxxx eestkostet korraldama. Kohus määras A.Pxxxxxxx esindaja ja kohtupsühhiaatriaekspertiisi läbiviimise. Kohus kuulas Axxxxx Pxxxxx ära tema tavalises keskkonnas Valgamaa Tugikeskuses (tl.26-28). Ärakuulamise tulemusena ilmnes, et A.Pxxxx on võimeline aru saama lihtsamatest küsimustest, neile kohaselt vastata, faktide esitamisel ei ole mälu käepärane, oskus seostada põhjust tagajärjega on nõrk. On aru saada, et Axxxxx on õppimisvõimeline. Ta on juhendamisel võimeline tegema ka füüsilist tööd.x

2(2)

Kohus kuulas ära Valgamaa Tugikeskuse juhataja Lea Uppini. Kinnise asutuse juhi sõnul oli lastekodust tulles Axxxxxxx kaasas hirmutav iseloomustus, tegelikkuses asi nii hull ei ole. Algul ta võttis teiste asju, nüüd on see vähemaks jäänud. Tal on huvi igasuguste tehnikaasjade vastu, tahab kõike ise näppida ja sellega tekitab probleeme. Samas ei ole ta ühistes tegevustes kaasalööja. Asutuse juhataja on seisukohal, et Axxxxx oleks võimeline toime tulema ka toetatud elamisel, kus tema üle peetakse järelevalvet ja juhendatakse. Järelevalveta ei tohi ta jääda, siis hakatakse teda ära kasutama. Rahalisi tehinguid teha ei oska, on elukauge. Kohtuistungil jäi avaldaja esitatud avalduse juurde. Avaldaja esindaja kinnitusel ei leidu inimest, kes sobiks Axxxxx Pxxxxxxx eestkostjaks, ema on toimetulemisvõimetu, isal uus pere, elab Soomes. Seetõttu tuleb täita eestkostja ülesandeid linnavalitsusel. Avaldaja taotleb A.Pxxxxx suunamist ööpäevaringsele järelevalvele, Kuna rehabilitatsiooniplaan tugevdatud järelevalvet ette ei näe, siis seda omavalitsus ka ei nõua. A.Pxxxxxxesindaja annab ülevaate Axxxxx Pxxxxxxx ja tugikeskuse juhatajaga suhtlemisest. Esindaja on seisukohal, et Axxxxx Pxxxx vajab eestkostet ja pidevat järelevalvet, kuna tal puuduvad eluks vajalikud kogemused. Esindaja arvates on A.Pxxxxx viibimine Valga Tugikeskuses tema õiguste ja huvidega kooskõlas. Seisukohad esitatud ka kirjalikult (tl.30-31). Kohus nõudis MTÜ Lõuna- Eesti Erihooldusteenuste keskuselt välja hinnangu A.Pxxxxx kohta rehabilitatsiooniteenuse alusel. Sellest nähtuvalt on A.Pxxxxxx mõõdukas vaimne alaareng koos käitumishäirega, autismihäire. Psühhiaatrilise toetusravi regulaarse ja pideva tarvitamisega klient iseseisvalt toime ei tule, kontrollitud järjepideva ravimite tarvitamise tulemusena on psüühiline tervis muutunud stabiilseks, käitumisprobleemid taandunud ja toimetulek paranenud. Probleemilahendamisel vajalik kõrvalabi. On antud soovitused Axxxxx Pxxxxx toimetuleku tagamiseks, neist esmane- rahuliku ja turvalise kontrollitud elukeskkonna tagamine. Selleks sobib ööpäevaringse hooldamise teenus. Ekspert on andnud arvamuse (tl.16-19), et A.Pxxxxx paigutamine ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele (kinnisesse erihooldeasutusse) on põhjendatud. Eksperdi arvamuse kohaselt võib A.Pxxxx olla oma käitumisega ohtlik endale ja teistele: tal esineb luulumõtteid, mis võivad põhjustada agressiivsust. Enese suhtes võib toime panna enesetapukatseid. Ravimite regulaarset võtmist saab kontrollida vaid piiratud tingimustes, mistõttu ta vajab paigutamist kinnisesse erihooldeasutusse. Ekspert on seisukoha, et A.Pxxxx vajab eestkostet ja tehinguteks on õigustatud kuni 100 krooni ulatuses kuus. Kohtu seisukohad PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõendid tõendavad Axxxxx Pxxxxxx teovõime piiratust: tal on mõõdukas vaimne alaareng, autismihäire. Seetõttu puudub tal kooliharidus, ta on jäetud vanemate poolt hooletusse, mistõttu ei ole tal arenenud võime enda eest hoolitseda. Kohus isikliku ärakuulamise tulemusena (tl.26), esindajale avaldunu, hoolekandeasutuse juhataja seletuse ja rehabilitatsioonioonihinnangu põhjal loeb tõendatuks, et Axxxxx Pxxxx on mõõduka vaimse alaarenguga ja käitumishäirega, mis on ohjatav ja kontrollitav tema viibimisel

3(2)

ööpäevaringse hooldamise teenusel. Ta ei vaja vältimatult tugevdatud järelevalvele paigutamist kinnisesse asutusse. Eksperdi poolt viidatud ohtlikkus endale ja teistele on ära hoitav ööpäevaringse järelevalvega ja ravimite võtmise tagamisega, seda on võimalik saavutada ka tugevdatud järelevalvele paigutamiseta. A.Pxxxxxxtoimetulekut on võimalik arendada. Sellise hooldusteenuse leidmine sobivas ööpäevaringses hoolekandeasutuses on eestkosteasutuse ülesanne. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg.1 järgi Isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Axxxxx Pxxxxx puhul on tema ohtlikkus oletuslikku laadi ja seda on võimalik vältida ka hoolduse ja tugiisiku toel. Axxxxx Pxxxxx toimetulek on võimalik ka vähem intensiivsete abinõude varal- talle ööpäevaringset hooldamise teenust osutades ja tugiisiku abil. Tema puhul ei ole Sotsiaalhoolekande seaduse § lg.1 tingimused täidetud ja teda ei tule paigutada tugevdatud järelevalvele. Kuna Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 alusel isiku paigutamine tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusele toimub kohtulahendi alusel vastavalt kinnisesse asutusse paigutamise sätetele ja käesoleval juhtumil isik kinnissesse asutusse paigutamist ei vaja, siis selles osas jääb eestkosteasutuse avaldus rahuldamata. Piiratud teovõimega Axxxxx Pxxxxx vajab eestkoste seadmist ja eestkostja tuleb talle määrata PkS § 95 lg.5 alusel eestkosteasutuse näol kuni personaalse eestkostja määramiseni.. Eestkostja ülesanded tuleb määrata tulenevalt A.Pxxxxx seisundist ja eksperdi ettepanekutest. Ehkki ekspert on andnud arvamuse, et A.Pxxxx suudab oma tahet teostada kuni 100 krooni ulatuses kuus, jätab kohus A.Pxxxxxxx õiguse teha tehinguid kuni 500 krooni ulatuses kuus esindaja ettepaneku alusel, et oma õigust teostada hooldamise teenusel tugiisiku abil. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 3560 krooni ja tasu riigi õigusabi eest. A.Pxxxxxxx on määratud riigi õigusabi ja vabastatud ta riigi õigusabi eest tasumisest (määrus 16.05.2007 tl.13-14). A.Pxxxxx esindaja on esitanud taotluse tema poolt osutatud õigusabi tasustamiseks summas 4620 krooni ja muude kulude (sõidukulud) hüvitamist summas 1328 krooni. Koos käibemaksuga kokku 7018.64 krooni Esindaja on kulutanud asjaga tegelemiseks 22 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 22 järgi riigi õigusabi osutamise tasu suuruse ja kantud vajalike kulude suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsusega või määrusega õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel. “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord”, kehtestatud justiitsministri 26.jaanuari 2005.a. määrusega nr . 2 ja selle muudatustega, sätestab rakendatavad tasumäärad. Lähtudes neist tasumääradest, § 12 lg.1, lg.2, § 18 on esindaja taotlenud tasu 4620 krooni määramist ja kohus leiab, et see on olnud vajalik ja põhjendatud. Määruse § 20, § 21 lg.1, lg.2, lg.3 sätestavad riigi õigusabi asutamise kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra,

4(2)

mille kohaselt on esindaja taotlenud kulutuste hüvitamist summas 1328 krooni. Need kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ja kogu esindaja tasu ja kulutuste summa 7018.64 krooni (mille hulgas käibemaks) tuleb määrata. TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Käesoleva määrusega määratav riigi õigusabi tasu ja kulutuste summa 7018.64 krooni ja ekspertiisitasu 3560 krooni tuleb jätta riigi kanda.

Ülle Raag Kohtunik

5(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.