Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

käesolevas seadustikus ettenähtud korras ja hagi esitamise tähtaeg, on kohtutäitur rikkunud TMS §-st 8 tulenevat kohustust. Samuti ei ole täitmisteatele lisatud täitedokumendis märgitud täitetoimingu läbiviimise aluseks TMS § 150 ja et müüdud kinnisasi on sundenampakkumisel, mistõttu on sundtäitmine vastuolus TMS § 2 lg 1 p-ga 15, mille kohaselt on kinnisasjas valduse väljanõudmisel täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja on seisukohal, et nõue ei kuulu rahuldamisele ning on alust sundtäitmine lubamatuks tunnistada ja täitemenetlus lõpetada. Arvestades asja tähtsust hagejale ja eelpoolnimetatud asjaolusid palub hageja sundtäitmise lubamatuks tunnistamist. Hageja taotles hagi tagamiseks nimetatud täitemenetluse peatamist põhjendusel, et hagi tagamata jätmine teeb kohtuotsuse täitmise võimatuks. Hageja taotleb ka hagi tagamiseks hagejale kuulunud väidetavalt seadusvastaselt kostja poolt hageja nõusolekuta võõrandatud korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas arestimist ja selle käsutamise keelumärke tegemist kinnistusraamatusse. Harju Maakohtu 28.05.2007 määrusega rahuldati hageja taotlus osaliselt ning peatati täitemenetlus tsiviilasjas nr 034/2007/394. Kostja esitas 17.08.2007 määruskaebuse 28.05.2007 määrusele. 12.09.2007 eelistungil loobus kostja määruskaebusest. Hageja esitas 08.06.2007 taotluse menetlusabi saamiseks. Harju Maakohtu 29.06.2007 määrusega jäeti menetlusabi saamise taotlus rahuldamata. Hageja esitas 29.06.2007 määrusele 10.07.2007 määruskaebuse. 12.09.2007 eelistungil nõustus hageja seaduslik esindaja, et hagil ei ole alust, hageja jättis hoolduskulu tasumata, mistõttu tegi kohus väljatõstmise otsuse. 13.09.2007 teatas hageja esindaja määruskaebusest loobumisest ja taotles riigilõivu tagastamist hagilt ning määruskaebuselt. Kohus leidis Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Hageja esindaja on nõus, et hagil ei ole alust, kuna hageja jättis hoolduskulu tasumata, mistõttu tegi kohus väljatõstmise otsuse. Kohtu hinnangul ei ole hagi seega esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks ning kohu jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt läbi vaatamata. TsMS § 386 lg-te 2-4 kohaselt võib kohus asjaolude muutumise korral, eelkõige hagi tagamise aluse äralangemisel või tagatise pakkumisel, või muul seadusega sätestatud alusel poole taotlusel hagi tagamise tühistada. Hagi tagamise abinõu asendamise või hagi tagamise tühistamise taotlusest teatab kohus teisele poolele. Teisel poolel on õigus esitada kohtule taotluse kohta vastuväiteid. Kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kuna kohus jätab ÕP hagi OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbivaatamata, on ära langenud hagi tagamise alus ning hagi tagamine tuleb tühistada. Hagi tagamise abinõuks käesolevas menetluses oli täitemenetluse peatamine. TMS § 47 lg 2 kohaselt uuendatakse täitemenetlus pärast selle peatamist tinginud asjaolu äralangemist. Kohus leiab, et Harju Maakohtu 28.05.2007 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud tuleb tühistada. Hageja esindaja on taotlenud seoses hagi läbivaatamata jätmisega riigilõivu 1 000 ja määruskaebusest loobumisega riigilõivu 200 krooni tagastamist. Hageja on tasunud arvelduskontolt XXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole XXX Hansapangas viitenumbriga XXX 25.05.2007 maksekorraldusega riigilõivu 200 krooni selgitusega: riigilõiv ning 14.07.2007 maksekorraldusega riigilõivu 800 krooni selgitusega: täiendav riigilõiv hagiavalduselt, tsiviilasi nr 2-07-20238. TsMS 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui hagi jäetakse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see

toimub seetõttu, et hageja võtab hagi tagasi, kumbki pool või hageja ei ilmu kohtuistungile, hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja või hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks. Kohus leiab, et hagejale tuleb tagastada riigilõiv 1 000 krooni. Hageja on 11.07.2007 tasunud arvelduskontolt XXX Hansapangas Rahandusministeeriumi arvelduskontole XXX Hansapangas viitenumbriga XXX riigilõivu 200 krooni selgitusega: riigilõiv 10. juuli 2007. a määruskaebus, tsiviilasi nr 2-07-20238. TsMS § 202 lg-te 1-3 kohaselt on tsiviilkohtumenetlusteovõime isiku võime oma tegudega kohtus teostada tsiviilmenetlusõigusi ja täita tsiviilmenetluskohustusi. Tsiviilkohtumenetlusteovõimet ei ole piiratud teovõimega isikul. Kui menetluses esindab tsiviilkohtumenetlusteovõimelist täisealist isikut eeskostja, loetakse, et esindatav on tsiviilkohtumenetlusteovõimetu. Harju Maakohtu 19.02.2007 määrusega tsiviilasjas 2-05-16645 on ÕP eestkostjaks määratud AL. 19.02.2007 määrus on jõustunud. ÕP ei omanud seega määruskaebuse esitamise ja riigilõivu tasumise hetkel tsiviilkohtumenetlusteovõimet. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt on piiratud teovõimega isiku poolt seadusliku esindaja eelneva nõusolekuta tehtud ühepoolne tehing tühine. Seetõttu tuleb ÕPile tagastada tema poolt määruskaebuse esitamisel 11.07.2007 tasutud riigilõiv 200 krooni. TsMS § 659 kohaselt kohaldatakse ringkonnakohtusse määruskaebuse esitamisele ja seal menetlemisele apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui käesolevast peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 644 lg 3 kohaselt loetakse apellatsioonkaebusest loobumise korral, et apellant ei ole apellatsiooniastmes menetlustoiminguid teinud. Apellatsioonkaebusest loobumise korral ei saa apellant esitada enam uut apellatsioonkaebust sama apellatsioonieseme kohta ja kannab apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud. Kuna mõlemad pooled on loobunud oma esitatud määruskaebusest, lõpetab kohus määruskaebuste menetluse.

Viivi Villemson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.