TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Jxxxx Sxxxxxxxxx on õigus teha eestkostja nõusolekuta.

tehinguid kuni

500 krooni

ulatuses kuus ilma

Eestkoste lõpetamine või pikendamine tuleb otsustada enne 2010. aasta juunikuud. 2.Paigutada Jxxxx Sxxxxxxx tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele käesoleva määruse tegemisest.

üheks aastaks arvates

3.Määrata Jxxxx Sxxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Li Uigale tasu õigusabi osutamise eest 4620 krooni, kulud 1328 krooni, kogusumma koos käibemaksuga 7018. 64 krooni. Jätta menetluskulud täielikult riigi kanda.

Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 7120 krooni (arve nr. 36 ja arve nr. 20) tuleb kanda Sõltuvushaigete Ennetuskeskus, registrikood 80112090, arve nr . 221013667934 Hansapangas.

MTÜ – le

Määrus saata ekspertiisitasu väljamaksmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Määrus saata Eesti Advokatuurile, Advokaadibüroole Valge& Uiga ja Rahandusministeeriumile. Kohus tunnistab määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale ja avaldajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kelle eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

Asjaolud ja menetluse käik: Põltsamaa Vallavalitsus on esitanud 10.05.2007 avalduse Jxxxx Sxxxxxxxx üle eestkoste seadmiseks ja tema paigutamiseks tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldamise teenusele üheks aastaks. J.Sxxxxxxx viibib psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas varasema kohtuotsuse alusel kriminaalasjas ja vajab oma vaimse seisundi tõttu eestkostet. Kohus määras Jxxxx Sxxxxxxxxxx esindajaks vandeadvokaat Li Uiga (määrus 17.05.2007 tl.18-19) riigi kulul, määras kohtupsühhiaatriaekspertiisi (määrus 28.05.2007 tl.21-22) ja kuulas J.Sxxxxxxxx ära tema tavapärases keskkonnas 14.mail 2007 (tl.17). Ekspert viis läbi ekspertiisi ja andis arvamuse 07.juunil 2007 (tl.25-28). Asja menetlevale kohtukoosseisule anti üle Põltsamaa Vallavalitsuse avaldus J.Sxxxxxxxx suunamiseks tugevdatud järelevalvega ööpäevaringse hooldamise teenusele, mis on kohtusse saabunud 16.03.2007, tsiviilasi nr. 2-07-9780. Selles asjas on ekspert viinud läbi ekspertiisi ja andnud arvamuse 24.aprillil 2007 (tl.11-13), kohtunik on J.Sxxxxxxxx ära kuulanud 31.mail 2007 (tl.8).

Kohus on seisukohal, et kaks eraldi esitatud avaldust ühe ja sama isiku kohta tuleb liita ühte menetlusse TsMS § 374, kuna need nõuded oleks võinud esitada ühes menetluses ja nende koos menetlemine lihtsustab menetlust. Kohus liidab asjad ühte menetlusse, asja numbriks jääb 2-07-18457. Kohus kuulas Jxxxx Sxxxxxxxx ära tema tavalises keskkonnas psühhiaatriahaiglas. JxxxxxSxxxxxxx sooviks saada toetatud elamise teenusele. Kohus kohtuistungil kuulas ära eestkostjaks määratava isiku Uxxxx Sxxxxxxxx, puudutatud isiku Vxxxx Sxxxxxxxx, eestkosteasutuse esindaja ja Jxxxx Sxxxxxxxxxx määratud esindaja. J.Sxxxxxxxx isa Uxxxx Sxxxxxxx on huvitatud tema määramisest pojale eestkostjaks, kuna ta on huvitatud poja edasisest arenemisest, tema tervenemisest ja sellest, et pojal paremini läheks. Uxxxx Sxxxxxxxxon seisukohal, et üksi tänapäevases keskkonnas ei tuleks Jxxxx kohe toime, kuna ta on igapäevaelust väljaspool haiglat võõrdunud, ta on ka mõjutatav. Eestkostja kontrolli all oleks Jxxxx võimeline toime tulema. Tal on vaja harjuda iseseisva eluga ja üleminek peab toimuma pikkamisi. Jxxxxxx peab olema võimalus tööd teha, ta oskab mitmeid töid, ka praegu. Uxxxx Sxxxxxxxxon kasutanud võimalust poega haiglast mõneks päevaks ära tuua ja tema käitumisega võib rahul olla. Jxxxxxx peab olema võimalus ka iseseisvalt tehinguid teha. Jxxxx tunnistab, et rohud on vajalikud. VxxxxxSxxxxxxxxei pea võimalikuks poega enda juurde võtta. Ta ei oskaks Jxxxxxxx toime tulla ja ei saaks ka pidevat järelevalvet teostada. V.Sxxxxxxxxxxxjäi mulje, et Jxxxx vist rohtusid ei võtnud. J.Sxxxxxxxx esindaja on arvamusel, et Jxxxxxxx tuleb anda võimalus tehingute tegemiseks rohkem kui 100 krooni ulatuses. Tal peab olema võimalus kohaneda eluga väljaspool haiglat ja selleks peab ta saama võimaluse järelevalve all oma eluga toime tulla. Seejärel oleks võimalus minna üle toetatud elamisele. Eestkosteasutuse esindaja taotleb J.Sxxxxxxxx paigutamist tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusele, kuna tööl käiv isa ei suuda pidevalt jälgida. Eestkosteasutus saab siis leida sobiliku hooldusasutuse. Eestkostja ülesanded määrata vastavalt avalduses toodule. Kohtu seisukohad PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Uuritud tõendid tõendavad JxxxxxSxxxxxxxxx teovõime piiratust: ta põeb kroonilist vaimuhaigust skisofreenia kujul. Tal esineb meelepetteid ja luulumõtteid ja pidev ravi psühhofarmakonidega ei ole tema seisundit parandanud. (eksperdiarvamus tl.27-28 ja tl.13). Kohus nõustub eksperdiga selles, et ravimite mittevõtmisel ja igasuguse järelevalve puudumisel tema üle võib Jxxxx Sxxxxxxx osutuda ohtlikuks ümbritsevatele. Kohus isikliku ärakuulamise tulemusena, eestkostjaks määratava isiku Uxxxx Sxxxxxxxx mulje ja esindajale avaldunu põhjal loeb tõendatuks, et JxxxxxSxxxxxxxxx ei puudu haiguskriitika. Selles osas kohus ei nõustu eksperdiarvamusega. Jxxxx Sxxxxxxx mõistab, et ei ole terve, et vajab ravimeid ja peab neid võtma. Samas on talle vajalik järjekindlus ravimite võtmisel ja selline järjekindlus peab olema tagatud kõrvalise isiku poolt. Kohus ei nõustu eksperdiarvamusega ka selles, et xxxxxSxxxxxxxx kestvalt ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima: kohus on seisukohal, et Jxxxx Sxxxxxxxx on suuteline oma tegusid ja nende tagajärgi mõistma kõrvalise isiku toel ja juhendamisel. Jxxxx Sxxxxxxxxxx

tuleb tagada võimalus kohaneda igapäevaeluga haiglavälistes oludes, talle tuleb tagada võimalus otsustada ise oma eluga seonduvat sellistes piirides, mis ei ohustaks pöördumatult edaspidist ega kahjustaks kolmandaid isikuid. Selleks tuleb teda kaasata tema elu puudutavate otsuste tegemisse, anda talle võimalus teha tööd, ohustamata samas ümbritsevaid. Kõigi nende vajaduste tagamiseks peab Jxxxx Sxxxxxxx viibima keskkonnas, kus tema üle on tagatud kontroll ja järelevalve ohutuse eesmärgil, kuid samas võimalus kohaneda vabanemiseks tugevdatud järelevalve alt. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg.1 järgi Isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Kuna JxxxxxSxxxxxxxxon pikka aega- 4 aastat- viibinud kinnises asutuses, siis ei ole ohutu tema vabastamine koheselt ja järelevalve äralangemine. Seetõttu tuleb Jxxxx Sxxxxxxx vabastada senisest asutusest järelevalve alla eesmärgiga tagada võimalus tema kohanemiseks edaspidiseks võimalikuks toetatud elamiseks. Kohus on seisukohal, et isiku vabaduse piiramine peab olema minimaalne ja seatud ohutuse eesmärgil. Kogu sotsiaalhoolekande eesmärk peab olema kliendi suunamine ise endaga toime tulema. Seetõttu ei ole õige potentsiaalset toimetulekuvõimet omavat Jxxxx Sxxxxxxxx kestvalt hoida tingimustes, mis tema suutlikkust pärsib, vaid tuleb teda igapäevaselt ette valmistada ise endaga toime tulema. Eestkosteasutusel tuleb leida Jxxxx Sxxxxxxxxxx koht temale sobivas hooldusasutuses. Kohus määrab J.Sxxxxxxxxxx paigutamise üheks aastaks vastavalt TsMS § 538 lg.2. Menetluskulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 3560+ 3560 krooni, mille eest esitatud arved nr . 36 07.06.2007 (tl.24) ja arve nr . 20 24.04.2007 (tl.10, ekspertiisid teostatud kahe erineva määruse ja küsimuste alusel) ja tasu riigi õigusabi eest. J.Sxxxxxxxxxx on määratud riigi õigusabi ja vabastatud ta riigi õigusabi eest tasumisest (määrus 17.05.2007 tl.18-19). J.Sxxxxxxxx esindaja on esitanud taotluse tema poolt osutatud õigusabi tasustamiseks summas 4620 krooni ja muude kulude (sõidukulud) hüvitamist summas 1328 krooni. Koos käibemaksuga kokku 7018.64 krooni Esindaja on kulutanud asjaga tegelemiseks 22 pooltundi. Riigi õigusabi seaduse § 22 järgi riigi õigusabi osutamise tasu suuruse ja kantud vajalike kulude suuruse määrab kohus kindlaks kohtuotsusega või määrusega õigusabi osutanud advokaadi taotluse alusel. “Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord”, kehtestatud justiitsministri 26.jaanuari 2005.a. määrusega nr . 2 ja selle muudatustega, sätestab rakendatavad tasumäärad. Lähtudes neist tasumääradest, § 12 lg.1, lg.2, § 18 on esindaja taotlenud tasu 4620 krooni määramist ja kohus leiab, et see on olnud vajalik ja põhjendatud. Määruse § 20, § 21 lg.1, lg.2, lg.3 sätestavad riigi õigusabi asutamise kulutuste hüvitamise ulatuse ja korra,

mille kohaselt on esindaja taotlenud kulutuste hüvitamist summas 1328 krooni. Need kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud ja kogu esindaja tasu ja kulutuste summa 7018.64 krooni (mille hulgas käibemaks) tuleb määrata. TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. Käesoleva määrusega määratav riigi õigusabi tasu ja kulutuste summa 7018.64 krooni ja ekspertiisitasu 7120 krooni tuleb jätta riigi kanda.

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.