2-07-12998
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
10.09.2007.a Viljandi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-12998
Tsiviilasi
Kohtla-Järve Linnavalitsuse avaldus Kxxx Nxxxxxxx üle eestkoste seadmiseks ja Kxxx Nxxxxxxx kinnisesse asutusse paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Kohtla-Järve linn Kohtla-Järve Linnavalitsuse kaudu, asukoht Keskallee 19 Kohtla-Järve linn 30395 Puudutatud isik: Kxxx Nxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, viibib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja vandeadvokaat Dagmar Saks
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
31.05.2007.a, kirjalik menetlus
Kohus määras: Piirata Kxxx Nxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, viibib xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, teovõimet. Jätta Kxxx Nxxxxxxx elu eestkosteasutuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldada. Eestkostja ülesandeks on KxxxxNxxxxxxx kogu elukorralduse tagamine. Eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 3 aasta möödumisel alates määruse tegemisest. Tunnistada Kxxx Nxxxxxxx teovõimetuks valimisõiguse osas. Paigutada Kxxx Nxxxxxxx tema nõusolekuta kinnisesse asutusse ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusele. Kohtukulud – ekspertiisitasu 3560 krooni, määratud korras osaleva esindaja tasu 495,6 krooni sh käibemaks 75,6 krooni ja riigilõiv 200 krooni – tuleb jätta riigi kanda.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kinnisesse asutusse paigutamise määruse peale võib määruskaebuse esitada isik, kelle suhtes abinõu rakendati, tema abikaasa, temaga koos elanud perekonnaliikmed, eestkostja, usaldusisik, isiku elukohajärgne valla-või linnavalitsus ja kinnise asutuse juht. Määrus jõustub ja kuulub täitmisele, kui selle peale ei saa enam kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata. Kohus tuvastas: Avalduse esitaja nõue ja põhjendused Kohtla-Järve linn on esitanud avalduse, milles palub määrata Kxxx Nxxxxxxxxe eestkostja ning paigutada KxxxNxxxxxxx kinnisesse asutusse. Kxxx Nxxxxxxx vajab pidevat hooldust ja järelevalvet, Kxxx Nxxxxxxx pole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Kohtuistung Kxxx Nxxxxxxx tema küsitlemisel Viljandi haigla Psühhiaatriakliiniku sundravi osakonnas mõistis küsimuste sisu, kuid andis küsimustele vastuseid, mis pole tegelikkusega kooskõlas. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud kogutud kirjalikke tõendeid ja ära kuulanud Kxxx Nxxxxxxx ning võttes arvesse Kxxx Nxxxxxxxx esindava advokaadi arvamust leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, Kxxx Nxxxxxxxxx tuleb määrata eestkostja ning ta tuleb määrata tahtevastasele hooldusele. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda aru saada oma tegudest või neid juhtida, piiratud teovõime. Sellisele isikule määratakse eestkostja ning eeldatakse, et see isik on piiratud teovõimega. Eksperdi hinnangul KxxxxNxxxxxxx ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima; KxxxxNxxxxxxx põeb kroonilist vaimuhaigust skisofreenia kujul; haiguse kindlad tunnused esinevad alates 1986.a; käesoleval ajal avaldub haigus kuulmismeelepetetena, luulumõtetena, sügavate muutustena tunde- ja tahteelus, haiguskriitika puudumisena; vaimuhaigus on tekitanud Kxxx Nxxxxxxx psüühikas sedavõrd suured muutused, et on põhjustanud raske puude; eestkostja peaks Kxxx Nxxxxxxx eest tegema tehingud, kindlustama tema elutingimused ning meditsiinilise abi. Arstliku ekspertiisi otsusest nähtub, et Kxxx Nxxxxxxxxx on määratud töövõime kaotus 80% seoses üldhaigestumisega. Eeltoodust ilmneb, et Kxxx Nxxxxxxx teovõimet tuleb piirata, Kxxx Nxxxxxxx ei saa aru oma tegude tähendusest ja pole võimeline neid juhtima. Tulenevalt Kxxx Nxxxxxxx vaimsest seisundist määrab kohus TsMS § 526 lg 1 p 3 kohaselt, et eestkostja ülesandeks on Kxxx Nxxxxxxx kogu elu korraldamine ning p 4 kohaselt, et Kxxx Nxxxxxxx ei või ühtki tehingut teha eestkostja nõusolekuta. Seoses eestkoste seadmisega isiku kõigi
asjade ajamiseks tuleb TsMS § 526 lg 5 kohaselt Kxxx Nxxxxxxx tunnistada teovõimetuks valimisõiguse osas. Kxxx Nxxxxxxx elu tuleb jätta eestkosteasutuse Kohtla-Järve Linnavalitsuse korraldada. Kohtla-Järve Linnavalitsus taotles suunata Kxxx Nxxxxxxx tema nõusolekuta hooldamisele. Viru Maakohtu 17.02.2006.a määrusega kohaldati Kxxx Nxxxxxxx suhtes psühhiaatrilist sundravi tema ohtlikkuse äralangemiseni; kohtumäärusest ilmnevalt ründas Kxxx Nxxxxxxx avalikkes kohtades kolme inimest, väljendus ebatsensuurselt ning tarvitas nende suhtes vägivalda. Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku ülemarst Riina Jents on andnud arvamuse, et Kxxx Nxxxxxxx tervislik seisund võimaldab tema paigutamist ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusteenusele. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Uuritud tõendid kinnitavad, et Kxxx Nxxxxxxx vajab ööpäevaringset tugevdatud järelevalvet pärast seda, kui sundravi tema suhtes on lõpetatud. Kxxx Nxxxxxxx haigus juhib tema tegutsemist, krooniline skisofreenia põhjustab Kxxx Nxxxxxxxxx rasked psüühikahäired. Kxxx Nxxxxxxx füüsiliste rünnetega on ohtlik ka teistele. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 3 kohaselt paigutatakse Kxxx Nxxxxxxx hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel üheks aastaks. Kohtukulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasu 3560 krooni, määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Dagmar Saksa tasu 420 krooni sh käibemaks 75,6 krooni ning riigilõiv 200 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 172 lg 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud muude abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda, seega tuleb riigilõiv ja õigusabi tasu jätta riigi kanda Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1, 520, 522 lg 1 ja 4, 523, 524 lg 1 lg 5 p 2, 525, 526, 533 p1, 535 lg 1, 536 lg 1 ja 2, 537 lg 1, 538.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.