Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Liis Arrak
Määruse tegemise aeg ja koht 09.04.2025, Tallinn Kohtuasja number
2-22-18550
Kohtuasi
V.E.B hagi D.Q vastu sõiduauto väljaandmiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 01.11.2024 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
V.E.B apellatsioonkaebus Z.C apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: V.E.B (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup Kostja: D.Q (isikukood XXX), lepingulised esindajad Carmen Tars ja Mirjam-Mari Marastu Iseseisva nõudeta kolmas isik kostja poolel: Z.C (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Teele Viilup
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamise otsustamine
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 01.11.2024 otsus tsiviilasjas nr 2-22-18550 ning kinnitada tsiviilasjas nr 2-22-18550 V.E.B ja D.Q (edaspidi pooled) ning iseseisva nõudeta kolmanda isiku Z.C vahel kompromiss järgmistel tingimustel.
1.1.Pooled avaldavad ja kinnitavad, et on huvitatud käesoleva kompromissi sõlmimisest eeldusel, et (A) samaaegselt või ligilähedaselt samal ajal tsiviilasjas nr 2-22-18550 menetluse lõpetamisega lõpetatakse menetlus ka Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasjas nr 2-23-2094 ning et (B) pooled teostavad käesolevas kompromissis kokkulepitud tingimustel ja korras kompromissis kirjeldatud tehingud.
Tulenevalt teatud kohtuväliselt saavutatud kokkulepetest ning tsiviilasjas nr 223-2094 sõlmitud kompromissiga võetud kohustustest on pooled ja iseseisva nõudeta kolmas isik Z.C õigusrahu saavutamise eesmärgil kokku leppinud
2-22-18550 tsiviilasjas nr 2-22-18550 esitatud hagi esemeks olevatest nõuetest loobumises V.E.B poolt.
1.3.Pooled ja iseseisva nõudeta kolmas isik Z.C on kokku leppinud, et kompromissi sõlmimisega loetakse kõik ühelt poolt V.E.B ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku Z.C kohustused D.Q ees ning teiselt poolt D.Q kohustused V.E.B ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku Z.C ees seoses sõiduautoga (BMW 320XD, registrinumbriga XXXXXX) täidetuks ning et käesoleva kompromissi sõlmimise järgselt puuduvad vastavalt V.E.B-l ja iseseisva nõudeta kolmandal isikul Z.C-l D.Q suhtes ning D.Q-l V.E.B ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku Z.C suhtes seoses sõiduauto (BMW 320XD, registrinumbriga XXXXXX) ja/või muude tsiviilasjas nr 2-22-18550 avaldatud asjaoludega mis tahes lepingulised või lepinguvälised nõuded ning et selliste võimalike nõuete ilmnemisel tulevikus loetakse pooled ja iseseisva nõudeta kolmas isik Z.C neist tingimusteta ja tagasivõtmatult loobunuks.
1.4.Pooled ja iseseisva nõudeta kolmas isik Z.C avaldavad ja kinnitavad, et nad ei ole eeltoodud p-s 1.4 nimetatud olemasolevaid või võimalikke tulevikus tekkivad nõudeid üksteise vastu ei osaliselt ega tervikuna käsutanud ning ühelgi kolmandal isikul ei ole tekkinud vastavate nõuete või nendega seonduvate võimalike nõuete suhtes mistahes õigusi.
1.5.Pooled ja iseseisva nõudeta kolmas isik Z.C avaldavad ja kinnitavad, et nende poolt tsiviilasjas nr 2-22-18550 kantud menetluskulud (sh õigusabikulud maakohtu menetluses) jäävad nende endi kanda ning et nad kohustuvad mitte esitama teineteise vastu mis tahes nõudeid tsiviilasjas nr 2-22-18550 kantud menetluskulude (sh maakohtu menetluses kantud õigusabikulude) hüvitamiseks.
2.Lõpetada tsiviilasja nr 2-22-18550 menetlus seoses kompromissi saavutamisega poolte vahel.
3.Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes menetlusosaliste endi kanda.
4.Tagastada V.E.B-le pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 840 eurot) ning kanda see summa
V.E.B
arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS LHV Pank).
5.Jõustunud määruses asendada menetlusosaliste nimed tähemärkidega ja jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid, registrikood ning aadressid. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse kahe (2) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2
2-22-18550
MENETLUSE KÄIK
1.V.E.B (hageja) esitas 09.12.2022 Harju Maakohtule hagiavalduse D.Q (kostja) vastu sõiduauto väljaandmiseks ja kahju hüvitamiseks. Harju Maakohtu 06.06.2023 määrusega kaasati menetlusse Z.C iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.
2.Kostja vaidles hagile vastu.
3.Harju Maakohtu 01.11.2024 otsusega jäeti hagi rahuldamata. Maakohus jättis kostja ja hageja menetluskulud hageja kanda, välja arvatud kostja ja hageja menetluskulud, mis on seotud kolmanda isiku määruskaebusega. Maakohus jättis kõikide menetlusosaliste menetluskulud, mis on seotud kolmanda isiku määruskaebusega, iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda. Maakohus jättis iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud, välja arvatud määruskaebuse menetlusega seotud kulud, hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 7520,49 eurot ning mõistis iseseisva nõudeta kolmandalt isikult kostja kasuks välja menetluskulud 250,56 eurot ning märkis, et menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis.
4.Hageja esitas 02.12.2024 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata, samuti hagejat puudutavas menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning teha asjas uus otsus, millega rahuldada hagiavaldus ja jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kolmas isik kostja poolel esitas 02.12.2024 apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus mõistis kolmandalt isikult menetluskuludena kostja kasuks välja 250,56 eurot.
6.Kostja vaidles hageja ja kolmanda isiku apellatsioonkaebustele vastu.
7.Menetlusosalised esitasid 01.04.2025 ringkonnakohtule ühiselt allkirjastatud kompromissikokkuleppe, milles paluvad kohtul kinnitada esitatud kompromiss, lõpetada tsiviilasja menetlus ja jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kolmas isik täpsustas 09.04.2025, et on nõus sellega, et tema kui kolmanda isiku menetluskulud jäävad samuti tema enda kanda. Menetlusosalised leppisid kokku, et lühendavad kompromissi kinnitava määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani. Menetlusosalised avaldasid, et nad on teadlikud tsiviilasja kompromissiga lõpetamise protsessuaalsetest tagajärgedest. Menetlusosalised palusid tagastada pool hageja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 840 eurot) riigilõivu tasunud hageja arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS LHV Pank). Menetlusosalised soovisid, et kohus ei avaldaks jõustunud ning avaldamisele kuuluvas kohtulahendis nimesid, vaid asendaks jõustunud kohtuotsuses menetlusosaliste nimed tähemärkidega, samuti et kohus ei avalikustaks menetlusosaliste isikukoode või elukoha aadresse.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 alusel tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
9.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb 3
2-22-18550 mõni seaduses sätestatud alus. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas TsMS § 430 lg-s 3 toodud aluseid, mis takistaksid asja kompromissiga lahendamist.
10.Menetlusosalised on avaldanud, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. Seega saab kohus kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 432 järgi, kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.
11.Menetluskulud jäävad vastavalt menetlusosaliste kokkuleppele ja TsMS § 168 lg-le 3 menetlusosaliste endi kanda.
12.Hageja on taotlenud kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivu tagastamist (apellatsioonkaebuse esitamisel tasuti riigilõiv 1680 eurot). TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel kuulub hageja taotlus rahuldamisele. TsMS § 150 lg 4 kolmanda lause järgi tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hagejale tuleb tagastada pool tasutud riigilõivust (s.o 840 eurot) ning kanda see summa vastavalt hageja taotlusele hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX (AS LHV Pank).
13.Menetlusosalised palusid, et kohus asendaks jõustunud kohtulahendis menetlusosaliste nimed tähemärgiga ega avalikustaks menetlusosaliste isikukoode või elukoha aadresse. Ringkonnakohus leiab, et selline taotlus kuulub rahuldamisele. Ringkonnakohus määrab vastavalt TsMS § 462 lg-le 2, et jõustunud määruses tuleb asendada menetlusosaliste nimed tähemärgiga ja jätta avalikustamata menetlusosaliste isikukoodid, registrikood ning aadressid.
14.Menetlusosalised on lühendanud tulenevalt TsMS § 661 lg-st 4 käesoleva kohtumääruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kahe päevani alates määruse kättetoimetamisest. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maris Kuurberg Indrek Soots Liis Arrak
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.