2-07-14623
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Haide Rimmel
Määruse tegemise aeg ja koht
31.08.2007.a Viljandi kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-15007
Tsiviilasi
Viljandi Linnavalitsuse avaldus Mxxxx Pxxxxx eestkostja määramiseks ja Mxxxx Pxxx ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusele paigutamiseks
Menetlusosalised ja nende
Avaldaja: Viljandi linn Viljandi Linnavalitsuse kaudu, asukoht Linnu tn 2 Viljandi linn 71020 Esindaja: sotsiaalameti peaspetsialist Merike Eensoo Puudutatud isik: Mxxxx Pxxxx isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx esindaja vandeadvokaat Uno Paimets Puudutatud isik: Axxxx Kxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
31.08.2007.a
Kohus määras: Piirata Mxxxx Pxxx (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) teovõimet. Võimaldada MxxxxxPxxxxx teha iseseisvalt tehinguid 300 krooni ulatuses kuus. Jätta Mxxxx Pxxxxelu eestkosteasutuse Viljandi Linnavalitsuse korraldada. Eestkostja ülesandeks on Mxxxx Pxxxxkogu elukorralduse tagamine. Eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 2 aasta möödumisel alates
määruse tegemisest. Paigutada Mxxxx Pxxx tema nõusolekuta ööpäevaringsele tugevdatud järelevalvega hooldusele. Kohtukulud – ekspertiisitasu 3560 krooni, määratud korras osaleva esindaja tasu 743,4 krooni sh käibemaks 113,4 krooni ja riigilõiv 200 krooni – tuleb jätta riigi kanda. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus tuvastas: Avalduse esitaja nõue ja põhjendused Viljandi linn on esitanud avalduse, milles palub määrata Mxxxx Pxxxxx eestkostja ning paigutada Mxxxx Pxxxxkinnisesse asutusse. Mxxxx Pxxxxon vaegur lapseeast ning tal on töövõimekaotus 60%. Mxxxx Pxxx käitub agressiivselt, vajab pidevat kõrvalabi ja juhendamist, võõrad kasutavad teda rahaliselt ära. Mxxxx Pxxx eest hoolitseb tema vanaema Axxxx Kxxxxx, kes tuleb määrata tema eestkostjaks. Mxxxx Pxxxxtuleb paigutada kinnisesse asutusse. Kohtuistung Viljandi linna esindaja kohtuistungil toetas esitatud avaldust ja seletas, et Mxxxx Pxxx sõidab hommikuti jalgrattaga sihitult mööda linna, laseb ennast ära kasutada, raha kasutamise oskus puudub. Vanaema Axxxx Kxxxxxxx on temaga väga raske, vanaema jõud ei käi poisist füüsiliselt ja vaimselt üle. Mxxxx Pxxx tema küsitlemisel Viljandi haigla Psühhiaatriakliiniku akuutpsühhiaatriaosakonnas mõistis lihtsamate küsimuste sisu. Asxxx Kxxxxx seletas, et on hoolitsenud Mxxxx Pxxx ja tema venna eest 11 aastat, sellest ajast, kui nende ema ära suri. Mxxxx Pxxx on muutunud agressiivseks, mitu korda on kallale tulnud. Axxxx Kxxxxx kardab teda väga, Mxxxx on teda ähvardanud. Axxxx Kxxxxx ei olnud nõus enda määramisega Mxxxx Pxxx eestkostjaks, kuna kardab teda ning on ise juba vana ja haige ning ei jaksa olla eestkostja, Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud kogutud kirjalikke tõendeid ja ära kuulanud avalduse esitaja, puudutatud isikud ning Mxxxx Pxxx esindava advokaadi leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, Mxxxx Pxxxxe tuleb määrata eestkostja ning ta tuleb määrata tahtevastasele hooldusele. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda aru saada oma tegudest või neid juhtida, piiratud teovõime. Sellisele isikule määratakse eestkostja ning
eeldatakse, et see isik on piiratud teovõimega. Eksperdi hinnangul Mxxxx Pxxx ei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima; Mxxxx Pxxx on nõrgamõistuslik olulise käitumishäirega, tema intellektipuuet süvendavad olulised muutused tunde- ja tahteelus koos kriitika ja otsustusvõime puudulikkusega. Eeltoodust nähtub, et Mxxxx Pxxxxintellektipuue on suhteliselt väike, kuid võimatust oma tegudest aru saada ja neid juhtida süvendab käitumishäire. Mxxxx Pxxx intellekti suhtelist vähest puudulikkust tõendab ka ajaolu, et Mxxxx Pxxx omandas põhihariduse lihtsustatud õppekava alusel ning on töötanud mitu aastat puidufirmas. Arstliku ekspertiisi otsusest nähtub, et Mxxxx Pxxxxe on määratud töövõime kaotus 60% seoses üldhaigestumisega. Mxxxx Pxxxx hooldav vanaema Axxxx Kxxxxx seletas, et Mxxxx Pxxx ei tunne raha väärtust, laseb ennast ära kasutada, andes raha tuttavatele, oma raha eest ostab endale mänguautosid, vanaemale söögiraha ei anna. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et Mxxxx Pxxx ei saa aru oma tegude tähendusest ning pole võimeline oma tegusid juhtima. Mxxxx Pxxx teovõimet tuleb piirata ning talle tuleb määrata eestkostja. MxxxxxPxxxxvanaema Axxxx Kxxxxx oli eelnevalt andnud kirjaliku nõusoleku eestkostjaks olemiseks, kuid loobus antud nõusolekust kohtuistungil. Loobumise põhjusena nimetas Axxxx Kxxxxx suurt hirmu Mxxxx Pxxx ees ning enda halba tervislikku seisundit. PkS § 95 lg 2 kohaselt võib isikut määrata eestkostjaks tema kirjalikul nõusolekul. Axxxx Kxxxxxxon andnud nõusoleku olla eestkostjaks, kuid on antud nõusolekust kohtuistungil loobunud. Nimetatud põhjusel ei määra kohus Axxxx Kxxxxxxx Mxxxx Pxxx eestkostjaks, Mxxxx Pxxxxelu tuleb jätta eestkosteasutuse Viljandi Linnavalitsuse korraldada. Tulenevalt MxxxxxPxxx vaimsest seisundist määrab kohus TsMS § 526 lg 1 p 3 kohaselt, et eestkostja ülesandeks on Mxxxx Pxxx kogu elu korraldamine ning p 4 kohaselt, et Mxxxx Pxxx võib teha tehinguid eestkostja nõusolekuta 300 krooni ulatuses kuus. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt määrab kohus, et eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 2 aasta möödumisel alates määruse tegemisest. Viljandi Linnavalitsus taotles suunata Mxxxx Pxxx tema nõusolekuta hooldamisele. Mxxxx Pxxxtema küsitlemisel seletas, et sooviks rohkem olla kodus kui haiglas. Mxxxx Pxxxx hooldav Axxxx Kxxxxx leidis, et Mxxxx Pxxx tulenevalt oma ohtlikkusest peaks viibima kinnises osakonnas. Axxxx Kxxxxx seletas, et Mxxxx Pxxx on teda korduvalt rünnanud, Axxxx Kxxxxx on kutsunud politsei, enne viimast haiglasse paigutamist lubas MxxxxxPaxxxAxxxx Kxxxxxx tappa ning maja süüdata. Mxxxx Pxxx viibib Viljandi Haigla Psühhiaatriakliiniku akuutpsühhiaatriaosakonnas, kuhu ta viidi 27.08.2007.a, kuna hakkas kodus märatsema. Politsei andmebaasist nähtub, et käesoleval aastal on Mxxxx Pxxxxx kolmel korral kutsutud politsei seoses tema agressiivse käitumisega. Mxxxx Pxxxx raviv psühhiaater Sirje Relli arvas, et MxxxxxPxxx peaks viibima tugevdatud järelevalve all. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Uuritud tõendid kinnitavad, et MxxxxxPxxx vajab tahtevastaselt hoolekandeasutusse paigutamist. MxxxxxPxxx vaimne alaareng on küll kerge, kuid tal esineb oluline käitumishäire, mis tingib tema agressiivsuse. Varem on Mxxxx Pxxx elanud kodus vanaema Axxxx Kxxxxxx hooldamisel, kuid selliselt ei ole tema teistele ohutu käitumine tagatud. Mxxxx Pxxxxhaigus juhib tema tegutsemist. Mxxxx Pxxx füüsiliste rünnetega on ohtlik ka teistele. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 3 kohaselt paigutatakse Mxxxx Pxxx hoolekandeasutusse kohtumääruse alusel üheks aastaks.
Kohtukulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasu 3560 krooni, määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Uno Paimetsa tasu 743 krooni sh käibemaks 113,4 krooni ning riigilõiv 200 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 172 lg 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud muude abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda, seega tuleb riigilõiv ja õigusabi tasu jätta riigi kanda TsMS § 541 lg 2 järgi tunnistab kohus määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks selle teatavakstegemisega avaldajale. Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1, 520, 522 lg 1 ja 4, 523, 524 lg 1 lg 5 p 2, 525, 526.
Haide Rimmel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.