Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA MENETLUSE KÄIK

Axxxxx Rxxxxxxxx on 08.12.2006a esitanud kohtule avalduse isikust põlvnemise tuvastamise nõudes pärast isiku surma ja pärija poolt pärandi vastuvõtnuks tunnistamise nõudes seoses selle valitsema ja valdama asumisega 6 kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Eesti Vabariigi Rahvastikuregistri arvestuse kaardi alusel on hageja ema Rxxxx Rxxxxxxxx ( sünd.Mxxxxxxx) isa Rxxxxx Axx( sünd.xxxxxxxxxxa). 24.11.1970.a. kinkis hageja vanaisa Rxxxxx Axx, Txxxxxx poeg hagejale ja tema vennale Rxxx Rxxxxxxxxxxx võrdsetes osades pool ( 1⁄2) osa puitelamust aadressil xxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud hoone oli hageja vanaisa Rxxxxx Axxx omand, kuna tegemist ei olnud abikaasade ühisvaraga. Seega 1/4 mõttelist osa hoonest kuulus Axxxxx Rxxxxxxxxxxx, 1⁄4 mõttelist osa RxxxxRxxxxxxxxxxx ja 2/4 mõttelist osa Rxxxxx Axxxxx. xxxxxxxxxxa suri hageja vanaisa Rxxxxx Axx. Hageja asus peale tema surma seaduses ettenähtud 6 kuu jooksul tema vara haldama ja valitsema koos venna ja emaga. Samas esitas hageja ema Rxxxx Rxxxxxxxx märtsis 1987a avalduse Jõgeva Notariaalkontorile 1986a surnud Rxxxxx Axxxxpärandi vastuvõtmiseks. Hageja ema suri xxxxxxxxxxxa. 10.11.2006 esitas hageja koos oma venna Rxxx Rxxxxxxxxxxx Jõgeva notar Kaja Tenissonile avalduse oma 2004.a. surnud ema Rxxxx Rxxxxxxxx järgi pärandi vastuvõtmiseks. Notari juures selgus, et vara, mida avaldajate ema pidas enda omaks (2/4 mõttelist osa xxxxxxxxx elamustxxxxxxxx linnas) kuulus hoopis Rxxxxx Axxxxx. Notari juures selgus ka, et takistuseks hageja poolt avalduse esitamisel pärimiseks on hageja emal isa kande puudumine sünnitunnistusel. Hageja soovib tunnistajatega tõendada, et Rxxxxx Axxx on RxxxxxRxxxxxxxx isa. Kuna Rxxxxx Axx pärand avanes enne pärimisseaduse jõustumist, siis Pärimisseaduse § 164 lg.2 kohaselt enne 1997.a. 1.jaanuari avanenud pärand päritakse Eesti NSV Tsiviilkoodeksi sätete kohaselt. Seetõttu ei ole võimalik kohaldada kehtivat Pärimisseadust ja ennistada pärandi vastuvõtmise tähtaega. TsK § 551 järgi pärandi omandamiseks peab pärija selle vastu võtma ning pärija loetakse pärandi vastu võtnuks, kui ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Hageja palub kohtul:

2(3)

TsMS §§-d 579-583 näevad ette menetlusnormid nimetatud nõude menetlemiseks. Materiaalõiguslikud alused põlvnemise tuvastamisel on sätestatud Perekonnaseaduses. Perekonnaseaduse § 42 lg 1 näeb ette, et kui lapse põlvnemine ei ole tuvastatud enne tema täisealiseks saamist, võib lapse põlvnemist isast tuvastada üksnes täisealiseks saanud lapse nõudel. Kuna xxxxxRxxxxxxxx ise ei ole oma eluajal taotlenud oma põlvnemise tuvastamist Rxxxxx Axxxxx ja seda võimalust ei saa käesoleval ajal ka enam kasutada, siis on pöördumatult lõppenud võimalus tuvastada hagita menetluses RxxxxxRxxxxxxxxxxpõlvnemine Rxxxxx Axxxxxxxx Hagiavalduse juurde esitas AxxxxxxRxxxxxxxx järgmised tõendid: 1)sünnitunnistus (tl.6), millest nähtub, et AxxxxxxRxxxxxxxx, sünd. xxxxxxxxxx isa on AxxxxRxxxxxxxx ja ema Rxxxx Rxxxxxxxx; 29)tõend (tl.7) selle kohta, et Rxxx Rxxxxxxxx sündis xxxxxxxxxxxx isa Axxx Rxxxxxxxx, ema Rxxxx Rxxxxxxxx; 3)tõend (tl.8) selle kohta, et Kxxxxxx Mxxxxxxx, sünniaegxxxxxxxxxxx, suri xxxxxxxxxx Mustvees; 4)tõend (tl.9) selle kohta, et RxxxxxRxxxxxxxx, sünniaeg xxxxxxxxxxx, perekonnanimi enne abiellumist „Mxxxxxxx“, pärast abiellumist „Rxxxxxxxx“.; 5)tõend (tl.10) selle kohta, et Rxxxx Rxxxxxxxx, sünniaeg xxxxxxxxxx, sünninimi RxxxxxMxxxxxx, sünnikoht Mustvee linn, isa- kanne puudub, ema: Kxxxxxx Mxxxxxx, sünniaeg xxxxxxxxxx; 6)koopia rahvastikuarvestuse kaardist Rxxxxxxxx Rxxxxxkohta, kelle sünnijärgne perekonnanimi „Mxxxxxxx“, lapsed Axxxx Rxxxxxxxx, Rxxx Rxxxxxxxx, isa- Rxxxxx Axxx sünniaeg xxxxxxxxxx, ema xxxxxx Mxxxxxxx, sünniaeg xxxxxxxxxx; 7)Mustvee Linnavalitsuse tõend (tl.14) 15.09.2006 selle kohta, et Axxx Rxxxxx, surnud xxxxxxxxxxxviimane alaline elukoht oli xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; 8)Mustvee Linnavalitsuse tõend (tl.15) selle kohta, et peale Axx Rxxxxxx surma asusid seaduses ettenähtud 6 kuu jooksul tema vara valdama ja valitsema Rxxxx Rxxxxxxxx, Axxxxx Rxxxxxxxx ja Rxxx Rxxxxxxxx; 9)koopia kinkelepingust (tl.16-17) 24.11. 1970, millega Axxxxxxxxx Txxxxxx p. kingib RxxxxxxxxxAxxxxxxxx ja Rxxxxxxxx Rxxxxxe võrdsetes osades pool osa puitelamust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, kingisaajad esindab tehingu tegemisel nende loomulik eestkostja, nende ema Rxxxx Rxxxxxxxxx 10)koopia avaldusest Jõgeva Rajooni Notariaalkontorile (tl.18), mille on esitanud Rxxxx Rxxxxxxxx 20.märtsil 1987.a.. Avaldus on esitatud pärandi vastuvõtmiseks Rxxxxx Axxx järelt, kes oli avaldaja isa. Avaldaja märgib, et ta elas majavalduses xxxxxxxxxxxxxxxxxesxisa surma päeval ja käesoleva ajani. Avaldaja märgib, et kuna tema sünnikandes ei ole Rxxxxx Axx märgitud tema isana, pöördub ta rahvakohtu poolt isaduse fakti tuvastamiseks. 11) koopia pärandi vastuvõtmise avaldusest (tl.19-22 mille Axxxxx Rxxxxxxxx ja Rxxx Rxxxxxxxx on esitanud pärandi vastuvõtmiseks oma ema Rxxxx Rxxxxxxxx järelt ; 12)väljavõte rahvastikuregistrist AxxxRxxxxx kohta (tl.24-25), seotud isiutele osutatud ei ole; 13) väljavõte rahvastikuregistrist RxxxxxRxxxxxxxx kohta, seotud isikutele osutatud ei ole (tl.26); 14) väljavõte rahvastikuregistrist Rxxxx Rxxxxxxxx kohta, seotud isikud - lapsed Axxxxx Rxxxxxxxx, Rxxx Rxxxxxxx

Rxxx Rxxxxxxxx esitas avalduse tema kaasamiseks kolmanda isikuna (tl.30), kohus kaasas RxxxxRxxxxxxxxx kolmanda isikuna hageja poolel (tl.31-32).

3(3)

Kohus saatis hagiavalduse koos lisadega kostjale. Kostja vastas, tunnistades hagi ja kinnitades, et puuduvad vastuväited esitatud nõuete osas (tl.36). Kohus nõudis Jõgeva notar Kaja Tenissonilt pärimistoimiku, millest selgus, et on vormistatud ühine pärimistoimik xxxxxxxxxx surnud RxxxxxRxxxxxxxx ja xxxxxxxxxx.a. surnud Rxxxxx Axx kohta. (tl.54). Pärimistoimikus on lisaks kohtu toimikus olevatele dokumentidele teated pärimisregistrist selle kohta, et Rxxxx Rxxxxxxxx ja Rxxxxx Axx surma järgselt on avatud pärimisasja toimikud, avajaks Jõgeva notar Kaja Tenisson, pärimisregistri andmeil ei ole kummalgi juhul tehtud testamenti ega pärimislepingut. 23.11.2006 on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded pärimisteade Rxxxxx Axxx pärandi avanemise kohta ja Rxxxxx Rxxxxxxxx pärandi avanemise kohta. vastav avaldus tuleb esitada notarile hiljemalt 10.veebruariks 2007.a. Pärimistoimikus on ka leping maatüki tähtajatuks kasutamiseks andmise kohta individuaalelamu ehitamiseks isikliku omandiõiguse alusel, millega hoonestajale Axx, Rxxxxx antakse tähtajatuks kasutamiseks maatükk, koordinaadid näidatud; projekt ja akt xxxxxxxxx elamu, mille hoonestaja AxxxRxxxxx, vastuvõtmise kohta riikliku vastuvõtukomisjoni poolt 25.09.1968; hooneregistri andmed, mille kohaselt Rxxxxx Axxxxx kuulub 2/4 elamust xxxxxxxxxxxxxxxxxxx, Axxxxx Rxxxxxxxxxxx 1⁄4 osa ja Rxxx Rxxxxxxxxxx 1⁄4 osa; liidetud AxxxRxxxxxx pärimistoimikus on AxxxRxxxxxx surmatunnistus; Rxxxx Rxxxxxxxx avaldus pärandi vastuvõtmise kohta oma isalt Rxxxxx Axxxxx, väljavõtted majaraamatust. Kohtuistungil 30.aprillil 2007 osalesid Axxxxx Rxxxxxxx ja Rxxx Rxxxxxxxxx kes andsid seletuse (tl.61-62). Axxxxx Rxxxxxxxx andis seletuse, et tema emal oli ka vend Oxxxx kes samuti on Rxxxxx Axxxxpoeg. Oxxxxon surnud. Vanaisa andis emale raha, et kooli minekuks lastele riideid osta, ostis ka ise Axxxxxxxx- Rxxxxxx asju. Vanaisa surma ajal elasidxxxxxxxxxx majas hageja ema Rxxxxx hageja ise ja tema vend Rxxx. Rxxx ja ema matsid vanaisa, hageja oli sõjaväes. Axxxxx Rxxxxxxxx annab seletuse nende ühiste tegevuste kohta, mida tehti majas koos vanaisaga enne vanaisa surma ja millega jätkati sealsamas vanaisa Rxxxxx Axxx surma järel. RxxxxRxxxxxxxx annab seletuse selle kohta, mis toimus peale vanaisa surma: majja jäid elama Rxxx Rxxxxxxxx koos emaga, Axxxxx Rxxxxxxxx oli tol ajal sõjaväes. Vanaisa asjadest jäi mööbliasju alles ja riideid. Juba vanaisa eluajal peeti kõrvalhoones põrsaid ja pärast vanaisa surma jätkas seda RxxxxRxxxxxxxxx kõrvalhoone soojustati peale vanaisa surma. Peale vanaisa surma tegeles Rxxx Rxxxxxxxx vee sisseviimisega majja ja nüüd on majal torustik ja kanalisatsioon. Axxxxx Rxxxxxxxx esitab kohtule erinevaid kirjalikke materjale, kinnitades, et see on kõik, mis neil on olemas vanaisa ja ema kohta. Nii on esitatu hulgas tõenduslikku väärtust omavaid originaaldokumente: majaraamat, surmatunnistused, fotod. Originaaldokumentide koopiad esitatud varem kohtu toimikusse. Kohus nõudis Jõgeva Maavalitsuse Rahvastikutoimingute talituselt andmeid Oxxx Mxxxxxxx, Rxxxxf Axxxxja Rxxxx Rxxxxxxxx kohta. Kohtule esitati: 1)RxxxxxMxxxxxxxxxsünniakt, milles isa kohta andmed puuduvad, emaMxxxxxx Kxxxxxxx; 2)Oxxx Mxxxxxxxxx sünniakt, milles isa kohta perekonnanime kanne puudub, eesnime kohta kanne „Rxxxxx“, ema kohta kanne „MxxxxxxxKxxxxxxx“. Lahtris 19 erilised märkmed, kus kirjas : Ema soovil antud lapsele isanimeks „Rxxxxx“. 3)Oxxx Mxxxxxxx surmaakt tema surma kohta xxxxxxxxxxxxxxxxxx.a. Kohtu seisukohad

4(3)

TsMS § 392 kohaselt tuleb kohtul eelmenetluses muu hulgas välja selgitada hageja nõuded, poolte taotlused, poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta, samuti tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta. Kohus uuris kogutud tõendeid ja hindas hageja ja huvitatud isiku seletusi, samuti hindas kostjaks oleva Mustvee Linnavalitsuse seisukohti. Kõige selle pinnalt on kohus seisukohal, et hagejal Axxxxx Rxxxxxxxx ja huvitatud isikul RxxxxRxxxxxxxx on õigustatud huvi saada tuvastatud, et nemad on xxxxxxxxxxxxxxxxxx.a. surnud Rxxxxx Axxx alanejad sugulased, lapselapsed. Sellise sugulussuhte tuvastamine annab Axxxxx Rxxxxxxxxxxx ja RxxxxRxxxxxxxxxxx õiguse pärida oma vanaisa Rxxxxx Axx nimel olev vara, s.h. Rxxxxx Axxxxe kuuluv ja tema nimel olev elamu osa xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. vastavalt Pärimisseaduse § 13 lg.1 ja 1986.a. aastal kehtinud TsK §-le 536. Sellise sugulussuhte tuvastamisel langeb ära vajadus tuvastada, et Rxxxx Rxxxxxxxx põlvneb Rxxxxx Axxxxx. TsMS § 3 lg.1 sätestab: kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. TsMS § 368 lg.1 sätestab: hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Käesoleval juhtumil on hagejal õiguslik huvi ja ta on esitanud kohtusse nõude, mille sisuks on tuvastada, et ta on xxxxxxxxxxxxxxxx.a. sündinud ja xxxxxxxxxxx.a. surnud Rxxxxx Axxxx järeltulija, s.t. alaneja sugulane. Sellise sugulussuhte tuvastamiseks on esitatud kohtule ka piisavalt tõendeid. Seetõttu leiab kohus, et asi on võimalik lahendada olemasolevate tõendite põhjal tuvastushagina ja lugeda tuvastatuks, et Axxxxx Rxxxxxxxx on Rxxxxx Axxx alaneja sugulane, lapselaps. Sellise sugulussuhte olemasolu on tuvastatav kõigi uuritud tõendite pinnalt kogumis: et Axxxxx ja Rxxx Rxxxxxxxx elasid Rxxxxx Axxx poolt ehitatud ja temale kuuluvas majas koos oma ema RxxxxxRxxxxxxxxxxxx Rxxxxx Axxxmuretses laste pärast ja hoolitses nende eest, Axxxxx ja RxxxxRxxxxxxxx võtsid osa tööst Rxxxxx Axxx aiamaal, Rxxxxx Axxxkinkis poole majast Axxxxx ja xxxx Rxxxxxxxxxxx, Rxxxxx Axxx matused korraldasid Rxxxxxja xxxx Rxxxxxxxx. Selliste tegevuste jada aastate jooksul ja kogu elukorraldus xxxxxxxxx elamus ja sellega seotud inimestega tõendab, et Axxxxx ja Rxxx Rxxxxxxxx on Rxxxxx Axxxxjäreltulijad, tema lapselapsed. Huvitatud isikuna hageja poolel osaleb menetluses Rxxx Rxxxxxxxxx kelle kohta on võimalik olemasolevate tõendite alusel tuvastada samasuguse sugulussuhte olemasolu- Et RxxxxRxxxxxxxd on Rxxxxx Axxx alaneja sugulane, lapselaps. Kohtule on esitatud nõue tuvastada, et Axxxxx Rxxxxxxxx võttis pärast Rxxxxx Axxx surma tema pärandi vastu seoses selle valdama ja valitsema asumisega 6 kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Kohus on seisukohal, et see nõue tuleb rahuldada. Uuritud tõendid tõendavad, et Rxxxxx Axxxx surma järel jäi Axxxxx Rxxxxxxxx’, RxxxxRxxxxxxxxxja nende ema xxxxx Rxxxxxxxxx valdusse ja käsutusse xxxxxxxxxx elamu see osa, mis kuulub xxxxxx Axxxxx. Vennad Axxxxx ja RxxxxRxxxxxxxx said oma valdusse kogu Rxxxxx Axxxx kuulunud koduse majapidamise esemed, isiklikud esemed. Rxxx ja Axxxxx Rxxxxxxxx oma tegudega asusid valitsema Rxxxxx Axxxxx kuulunud vara- elamut parendama, ehituslikke täiendusi tegema, kõrvalhooneid remontima. Sellise tegevusega kuue kuu jooksul pärast Rxxxxx Axxx Sama kinnitab kostja oma kirjalikes seisukohtades.

5(3)

Teisi pärijaid ehk võimalikke huvitatud isikuid 10.veebruariks 2007 vastavaid avaldusi esitanud ei ole.

notari poolt määratud tähtajaks

Kuna kohus on tuvastanud õigussuhted ja faktilised asjaolud mõlema isiku – Axxxxx Rxxxxxxxx ja Rxxx Rxxxxxxxx suhtes, kajastab kohus selle mõlema isiku kohta ka kohtuotsuse resolutiivosas. Axxxxx Rxxxxxxxxei kuulu nende isikute hulka, kes on õigustatud nõudma oma ema RxxxxxRxxxxxxxx põlvnemise tuvastamist väidetavast vanaisast Rxxxxx Axxxxx ja selles osas tuleb jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Kohtukulusid on hageja A.Rxxxxxxxx kandnud tasutud riigilõivu näol (tl.23). TsMS § 162 lg.4 ja § 164 lg.1 alusel jätab kohus kohtukulud neid kandnud poole kanda.

Kohtunik Ü.Raag / allkiri /

Koopia õige . Kohtunik :

6(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.