TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Viru Maakohus Geete Lahi 27. august 2007.a, Narva kohtumaja 2-07-31213

Kohtuasi

S K avaldus N M üle eestkoste seadmiseks

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine

RESOLUTSIOON

Asjaolud 24.08.2007.a esitas S K kohtule avalduse eestkoste seadmiseks N M üle. Määruse põhjendused Kohus, tutvunud avaldusega, leiab, et tuleb keelduda avaldust menetlusse võtmast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. Sama paragrahvi lõike 2 järgi seadusega ettenähtud juhul algatab kohus hagita menetluse üksnes selleks õigustatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 5 järgi on piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine hagita menetluses lahendatav tsiviilasi. Perekonnaseaduse (PkS) § 93 lg 1 sätestab, et eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel ning sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Seega on kohus seisukohal, et antud juhul ei saa S K esitada kohtule piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise avaldust, kuivõrd selline õigus on eestkosteasutusel või isikul endal.

Juhindudes TsMS § 371 lg 1 p 1 ei võta kohus avaldust menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 372 lg 4 järgi kui kohus keeldub avalduse menetlusse võtmisest, tagastab ta selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega avaldajale. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et kohus ei ole pädev asja lahendama, kuivõrd avalduse on esitanud selleks mitteõigustatud isik. Eelpooltoodu alusel leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja see koos lisadega tagastada. Kohus selgitab avaldaja S K, et N M üle eestkoste seadmiseks peab ta pöörduma eestkosteasutuse (Sillamäe Linnavalitsus, asukoht Kesk 27, 40231 Sillamäe) poole vastavalt PkS § 92 lg 5. Avalduse esitamisel hageja tasus riigilõivu summas 200 krooni (maksekorraldus 24.08.2007.a) Kohus selgitab, et vastavalt TsMS 150 lg 1 p 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle. TsMS 150 lg 3 kohaselt riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt riigilõivu ja kohtukulude tagastamise nõue riigi vastu lõpeb kolme aasta möödumisel selle aasta lõpust, millal nõue tekkis, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist. Seega käesoleva määruse jõustumisel on hagejal õigus esitada kohtule riigilõivu tagastamise taotlus, märkides taotluses Vabariigi Valitsuse 11. aprilli 2001. a määruse nr 140 „Riigilõivu sularahas vastuvõtmise, tasumise kontrollimise ja tagastamise kord“ § 11 nimetatud andmed: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi ning isikukood või juriidilise isiku nimi ja registrikood; 2) panga nimi ja riigilõivu maksja kontonumber, millelt makse sooritati, juhul kui lõivu ei tasutud sularahas; 3) makse sooritamise kuupäev; 4) riigilõivu võtnud asutuse nimi; 5) riigilõivu laekumise koht (panga nimetus, kontonumber, viitenumber); 6) toimingu nimetus, mille eest soovitakse riigilõivu tagastamist, riigilõivu summa ja tagastamise alus; 7) riigilõivu tagastamise koht (panga nimetus, kontonumber, konto omaniku nimi ja isikukood või registrikood). Kohus teeb määruse eeltoodule tuginedes ja juhindudes TsMS §-des § 371 lg 4, 384 lg 1, 661 lg 1,2.