Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Määruse tegemise aeg ja koht
03.august 2007. a, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-14624
Tsiviilasi
GH kaebus Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur KP 29.03.2007 otsusele Avaldaja: GH(isikukood XXXX, elukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asjast puudutatud isikud: Harju tööpiirkonna kohtutäitur KP (XXX) ja Sissenõudja AS (registrikood XXX, XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Kohtumääruse resolutsioon
Edasikaebamise kord
Jätta rahuldamata GH kaebus Harjumaa tööpiirkonna kohtutäitur KPi 29.03.2007 otsusele täiteasjas nr XXX. Menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue Avaldaja esitas kohtule kaebuse kohtutäitur KPi 29.03.2007 otsusele täiteasjas nr XXX. Nimetatud otsusega jättis kohtutäitur KP rahuldamata avaldaja kaebused kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusele, vara ja täitekulu väljamõistmise tühistamiseks. Avalduse kohaselt sai avaldaja kohtutäituri otsuse kätte . Kohtutäituri otsusega avaldaja ei nõustu ja taotleb selle tühistamist. Avaldaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktis on õigesti viidatud, et täitemenetlus algatati juba 19.11.1999 ja et täitemenetlust ei ole vahepeal lõpetatud. Tegemist on juba lõpetatud ja ebaõigesti uuesti alustatud täitemenetlusega, mida regulatsioon ei võimaldanud. Kehtinud TMS 28 lg 8 kohaselt ei olnud kohtutäituril õigust
iseseisvalt vabastada arestist, peatada või lõpetada täitmist ja tagastada täitedokumente ilma sissenõudja kirjaliku avalduseta, välja arvatud juhul, kui nõue on täielikult rahuldatud. Sissenõudja avalduse alusel 19.11.1999 alustatud täitemenetluses arestitud pangakonto vabastati juba sügisel 2002. Konto arestist vabastamiseks pidi olema seaduses ettenähtud alus. TMS ei näe ette võimalust pangakonto arestimiseks, vabastamiseks ja uuesti arestimiseks mingil suvalisel ajahetkel. Kohtutäituri poolt koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktist nähtub, et täitemenetluse algatamise aluseks oli Harju Maakohtu 12.05.1999 (tsiviilasi nr) otsus ja sissenõudja avaldus. Aktist nähtub, et võlgnevuseks oli 32 045,70 krooni. Kuna juba 2002 sügisel täitemenetlus lõpetati, sest avaldaja pangakonto vabastati, on tegemist kohtutäituri poolt õigusvastase arestimise akti koostamisega. Täituri poolt täitetoimingute teostamise ajal kuni 31.12.2005 kehtinud TMS 35 lg 3 kohaselt lõpetatud täitemenetlust ei saa uuesti alustada. Täitetoimikust ei nähtu, millisel õiguslikul alusel ja millal kohtutäitur täitemenetlust uuesti alustas. Tegemist on ebaõige täitetoiminguga ja sissenõude pööramine avaldaja arveldusarvel olevale rahale on õigusvastane. Seetõttu on õigusvastane ka täitekulu – 155 krooni – väljamõistmise otsus ja täituri tasu – 1 500 krooni – vale ja kuuluvad tühistamisele. Avaldaja taotleb kohtutäituri otsuse tühistamist. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur esitas kohtule seisukoha, milles vaidleb kaebusele vastu. Kohtutäituri menetluses on Harju Maakohtu 12.05.1999 otsus nr 2/1-150/98 võlgnevuse väljamõistmiseks AS kasuks. Täitemenetlus algatati nimetatud täitedokumendi täitmiseks Harju Maakohtu täitevosakonna poolt 19.11.1999, misjärel alates 29.08.2001 menetles täitedokumenti kohtutäitur RV tulenevalt 2001 läbiviidud täitemenetluse reformist. Alates 16.08.2004 on toimik üleantud kohtutäitur KPi menetlusse seoses eelmise kohtutäituri ametist vabastamisega. Kaebuse esitaja väide, et täitemenetlus on lõpetatud, on tõendamata ja meelevaldne. 01.09.2002-08.01.2003 kehtinud § 36 lg 1 järgi tulnuks täitemenetlus lõpetada kohtutäituri poolt ning lg 2 kohaselt tulnuks täitemenetluse peatamisest või lõpetamisest teatada täitedokumendi teinud organile. Täitetoimikus puuduvad andmed selle kohta, et kohtutäitur vormistanuks täitemenetluse lõpetamise otsuse, ka ei ole teavitatud täitemenetluse lõpetamisest täitedokumendi teinud organit – Harju Maakohut. Nende toimingute tegemiseks puudus alus. Nii 2002 sügisel kui ka käesoleval ajal puudub täitemenetluse lõpetamiseks kaebuse esitaja suhtes õiguslik alus. Sissenõudja on teatanud, et ei ole nõudest loobunud ja kaebuse esitaja ei ole talle võlga tasunud. Kaebuse esitaja samastab ekslikult pangakontode vabastamise täitemenetluse lõpetamisega. Pangakonto võidi vabastada tulenevalt kehtinud TMS § 28 1 lg 8 sätestatust sissenõudja avalduse alusel. See aga ei tekita täitemenetluse lõpetamise alust. Pangakonto võidi vabastada täitemenetluse raames sõlmitud kokkuleppe tõttu, millele on viide kohtutäitur RV 05.08.2002 kirjas. Kuna nõue oli täitmata arestis kohtutäitur 2007 uuesti võlgnik kontod ja koostas asjakohased arestimisaktid. Kehtiva TMS § 49 lg 2 ei piira sissenõudja õigust pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui täitedokumendist tulenev nõue on tegelikult täitmata. Sissenõudja ei või pöörduda uuesti kohtutäituri poole, kui ta on nõudest kirjalikult loobunud. Seega, isegi kui täitemenetlus oleks lõpetatud, kuid võlanõue on täitmata ja sissenõudja ei ole sellest kirjalikult loobunud, saaks algatada kaebuse esitaja suhtes täitemenetluse uuesti võlanõude täitmiseks. Täitemenetlust ei ole peale selle algatamist 19.11.1999 lõpetatud, mistõttu selle lõpetamist ja uuesti alustamist ei saa täitetoimik kajastada. Kohtutäitur taotleb kaebuse rahuldamata jätmist ning menetluskulude avaldaja kanda jätmist TsMs § 172 lg 5 alusel.
Sissenõudja seisukoht Sissenõudja arvates on kaebus alusetu. Kohtutäituri 22.02.2007 koostatud vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktis on õigesti viidatud, et täitemenetlus algatati Harju Maakohtu 31.05.2005 (peab olema 12.05.1999) otsuse nr 2/1-150/98 ning sissenõudja avalduse alusel juba 19.11.1999 . Sissenõudja ei ole ei 2002 ega hiljem nõudest loobunud ega täitemenetlust lõpetada palunud. Kaebuse esitaja ei ole sissenõudja ees võlga kustutanud. Arveldusarve vabastamine 2002 ei väljenda kuidagi sissenõudja tahet nõudest loobuda. Kuna sissenõudja ei ole täitemenetlust lõpetada palunud, ei ole kohtutäitur seda uuesti alustanud ja kaebuse esitaja sellekohased väited on põhjendamatud. Sissenõudja taotleb kaebuse rahuldamata jätmist ja kohtukulude avaldaja kanda jätmist. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja puudutatud isikute – kohtutäituri ja sissenõudja seisukohtadega, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et kaebus kohtutäitur KPi otsusele tuleb jätta rahuldamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15. Täitemenetluse seadustiku (TMS) 218 alusel võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2.lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Vaidlus puudub selle üle, et kohtutäiturile esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks AS . Täitedokumendiks oli Harju Maakohtu 12.05.1999 otsus tsiviilasjas nr 2/1-150/98, millega kaebuse esitajalt, TL ja ML mõisteti välja solidaarselt üüri ja kommunaalteenuste võlg 36 221,70 krooni ning riigilõiv 1 648,80 krooni AS kasuks. Kohtuotsus võla ja riigilõivu väljamõistmise osas jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 29.10.1999 otsusega. Avaldaja on esitanud kohtule nõude kohtutäitur KPi 29.03.2007 otsuse tühistamiseks täiteasjas nr XXX, millega kohtutäitur jättis avaldaja kaebuse rahuldamata ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsuse, vara hoiusel või arveldusarvel arestimise akti ning täitekulu väljamõistmise otsuse tühistamata. Avaldaja (kaebuse esitaja) taotleb kohtutäituri otsuse tühistamist. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et tegemist on juba lõpetatud ja uuesti alustatud täitemenetlusega. Avalduses märgitust järeldub, et kaebuse esitaja jõudis sellisele seisukohale seetõttu, et kohtuotsuse täitmiseks oli arestitud kohtutäituri poolt tema arveldusarve, see vabastati arestist ning 2007 arestiti taas. Kehtinud TMS § 28 lg 8 sätestas, et kohtutäituril ei ole õigust iseseisvalt vabastada vara arestist, peatada või lõpetada täitmist ja tagastada täitedokumente ilma sissenõudja kirjaliku avalduseta, välja arvatud juhul, kui nõue on täielikult rahuldatud. Märgitud asjaolud, mille alusel kohtutäitur võinuks täitemenetluse lõpetada, puudusid. Nii sissenõudja kui kohtutäitur kinnitavad, et sissenõudja ei ole esitanud kohtutäiturile avaldust täitemenetluse lõpetamiseks. Et kaebuse esitaja kui võlgniku pangaarve arestist vabastati ei tähenda iseenesest täitemenetluse lõpetamist. Tõepärane on kohtutäituri selgitus selle asjaolu kohta.
Kehtinud TSM § 35 sätestas täitemenetluse lõpetamise alused. Kaebuse esitaja ei ole tõendanud, et ükski nendest alustest oleks esinenud või et täitemenetlus oleks lõpetatud. Tulenevalt kehtinud TMS §-st 28, mis sätestas kohtutäituri õigused ja kohustused, oli kohtutäituril õigus täitedokumendi täitmiseks pöörata sissenõue võlgniku hoiusele (lg 4 p 2). Õige on, et kehtinud TMS § 35 lg 3 sätestas lõpetatud täitemenetluse uuesti alustamise keelu. Vaidlusalusest täitemenetlust ei ole aga lõpetatud ja uuesti alustatud. Käesoleval ajal kehtiva TMS § 49 lg 2 sellist piirangut ette ei näe. Ülalmärgitud põhjendustel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kooskõlas TsMS 172 lg 1 tuleb avaldaja menetluskulud ja ka puudutatud isikute menetluskulud, jätta avaldaja kanda. TsMS 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.