lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-06-36154/13

Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 02.08.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-36154/13
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
02.08.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1957
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTsMS § 477 lg 1Järelevalve kohtu nimetatud isikute üleTMS § 10 lg 5Dokumentide edastamineTMS § 50Täitemenetluse peatamise ja lõpetamise kordTMS § 12Täitedokumendi jõustumismärgeTMS § 198Sissenõude pööramise järjekordTMS § 2 lg 1TäitedokumendidTMS § 217 lg 1Kaebus kohtutäituri otsuse ja tegevuse peale

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-06-36154/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium02.03.2007

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Piret Randmaa

Määruse tegemise aeg ja koht

02.augustil 2007 a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-36154

Tsiviilasi

HÕ kaebus kohtutäitur Katrin Velleti 15.11.2006 a otsusele

Menetlusosalised ja nende

Avaldaja (võlgnik) – HÕ(i k XXX, elukoht XXX)

esindajad

Asjast puudutatud isik kohtutäitur Katrin Vellet (asukoht XXX) Asjast puudutatud isik (sissenõudja) KK(i k XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta HÕ kaebus kohtutäitur Katrin Velleti 15.11.2006 a otsusele rahuldamata. Menetluskulude jaotus Välja mõista HÕ ́lt menetluskuluna riigilõiv 200 (kakssada krooni) riigituludesse. Menetluskuluna väljamõistetud kohtukulu kuulub avaldajal tasumisele Rahandusministeeriumi arvelduskontole Eesti Ühispangas (konto number 10220034796011) või arvelduskontole Hansapangas (konto number 221023778606), mõlemal viitenumber 2900072123. Maksekorralduse selgitusse tuleb märkida kohus ja kohtumaja mille otsuse järgi rahaline nõue tasutakse, kohtuotsuse number ja see, et makse teostatakse menetluskulu katteks. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse Harju Maakohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest. Menetluse käik

1.02.11.2006 esitas võlgnik HÕ kohtutäitur Katrin Velletile avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas nr 031/2006/900, mis algatati sissenõudja KK avalduse alusel ning mille täitedokumendiks oli Tallinna Linnakohtu 20.09.2005.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/34-730/05. Võlgnik on esitanud kohtule hagi elatise vähendamiseks ja leiab, et see on piisav alus täitemenetluse peatamiseks, ka peab võlgnik täitmise aluseks olevat täitedokumenti kehtetuks.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 19.08.20262-24-19580/13Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.08.20262-25-16502/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.08.20262-25-20391/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 05.08.20262-26-7406/10Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 04.08.20262-25-6453/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 14.07.20262-26-3277/40
TMS § 218Kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale edasikaebamine
TMS § 37 lg 2Täitekulud
TMS § 45Täitemenetluse peatamine, pikendamine ja ajatamine kohtumääruse alusel
TMS § 46 lg 2Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsuse alusel
TMS § 52Varale sissenõude pööramise viisid
TMS § 8Kohtutäituri kohustused
TsMS § 172 lg 1Menetluskulud hagita menetluses
TsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis
TsMS § 326Menetlusdokumendi kättetoimetamine postkasti panekuga
TsMS § 371 lg 1Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused
TsMS § 475 lg 1Hagita asjad

Samuti ei nõustu võlgnik kinnistu aadressil XXX Tallinnas arestimise läbiviimisega, kuna leiab, et see on abikaasade ühisvara ja ainuke tema perele kuuluv elamiskõlbulik kinnistu. Avaldaja leiab, et nimetatud kinnistu on arestimiseks liiga suure väärtusega ja tal on arestimiseks ka odavam kinnistu. Võlgnik leiab, et TMS § 198 järgi tuleb kohtutäituril arestida esimeses järjekorras vallasvara (võlgnikule kuuluvad autod). Võlgnik taotleb seoses enda haigestumisega ja töövõimetuslehel viibimisega TMS § 46 lg 2 p 2 menetlus peatada kuni elatise vähendamise kohtuotsuse tegemiseni.

2.Kohtutäitur jättis oma 15.11.2006 otsusega HÕ avalduse täitemenetluse peatamiseks täiteasjas 031/2006/900 rahuldamata põhjusel, et puuduvad alused menetluse peatamiseks TMS § 45 ja 46 alusel või on väidetav alus tõendamata. Kohtutäitur leiab, et kinnistu kaasaomandi osa aadressil XXX Tallinnas on avaldaja lahusvara, kuna see on omandatud pärimise teel. Kohtutäitur on kontrollinud avaldajale kuuluvaid muid kinnistuid, mis on omandatud abielu kestel ning mis on avaldaja ja tema abikaasa ühisvaraks, millele sissenõude pööramine on võimalik üksnes TMS §-s 14 sätestatu kohaselt. Kohtutäitus on seisukohal, et on õigustatud nõude pööramine võlgniku kinnisvarale. Elatise võlgnevus ja kohtutäituri tasu moodustavad seisuga 08.11.2006 juba 62 544,10 kroonu. Kuigi võlgnik omab vara, mida võla katteks realiseerida, ei ole ta seda vabatahtlikult teinud. HÕ väited, et ta on olnud operatsioonil ja viibib töövõimetuslehel on paljasõnalised, oma töövõimetust HÕ tõendanud ei ole. Avaldusest ei selgu, kui raskesti HÕ haigestunud on ega kas ta viibib statsionaarselt tervishoiuasutuses. Avalduse aluseks olevad asjaolud ja nõue
3.Avaldaja esitas 30.11.2006 Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajja kaebuse kohtutäitur Katrin Velleti 15.11.2006 otsusele, milles ta taotleb peatada täitemenetlus täiteasjas 031/2006/900 ning lõpetada XXX asuva kinnistu arestimine. Täiendatud avalduses (27.04.2007) taotleb võlgnik ka arveldusarvete arestimise lõpetamist.
4.Avalduse ja selle täpsustuse (27.04.2007, pealkirjastatud määruskaebusena) kohaselt on kohtutäitur rikkunud kaebuse läbivaatamisel TMS §-s 217 lg 3 sätestatut. Kohtutäitur ei ole kaebust võlgniku osavõtul läbi vaadanud, võlgnik ei ole selle kohta täiturilt ühtegi teadet saanud, mistõttu ei olnud võimalik võlgnikul asjaolusid esitada, et võlgnevus on võimalik kustutada peatselt määratavast töövõimetuspensionist ja vallasvaraga. Avaldaja leiab, et täitmise aluseks olev täitedokument, s t 20.09.2005.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2/34-730/05 on saadud seadusi rikkudes. Avaldaja märgib, et kohtutäituri poolt arestitud kinnistu aadressil XXX Tallinnas ei ole võlgniku lahusvara, kuna vaid osa kinnistust on omandatud pärimise teel.
5.Avaldaja märgib, et täitemenetluse jätkamine võlgniku suhtes on ebaõiglane TMS § 45 järgi. Võlgnik on raskes majanduslikus olukorras, lisaks töövõimetule võlgnikule abikaasa ja kahe alaealise lapse jätmine elamispinnata ei ole millegagi põhjendatud. Praegu elab võlgnik perega MZ kuuluvas korteris. Võlgnik märgib, et muu vara realiseerimine ei ole võimalik, kuivõrd see on vajalik ettevõtluseks ning selle realiseerimisega kaoks perekonnal võimalus elatist teenida. Pealegi on võlgnik võlgnevust vähendanud. Kohtutäituri seisukoht
6.Kohtutäitur kohtule kaebuse suhtes seisukohta esitanud ei ole.

Sissenõudja seisukoht

7.Sissenõudja ei ole nõus avaldaja kaebuses toodud väidetega ja on seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Sissenõudja märgib, et võlgnevus ei ole 2007. aasta jaanuarist vähenenud, kuna umbes 700 kroonisele vähenemisele lisandub igakuiselt 1345 krooni võlga. Kohtumääruse põhjendused
8.Kohus, tutvunud avaldusega ja puudutatud isikute seisukohtadega, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja täiteasja nr 031/2006/900 toimikut, leiab, et kaebus kohtutäitur Katrin Velleti 15.11.2006 a otsusele on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata.
9.Avaldaja on esitanud nõude tühistada kohtutäitur Katrin Velleti 15.11.2006 a otsus täiteasjas nr 031/2006/900, millega kohtutäitur jättis HÕ kaebuse kohtutäituri tegevusele rahuldamata ja täitemenetluse täiteasjas 031/2006/900 peatamata. Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas TsMS § 475 lg 1 p 15. Kooskõlas TMS § 218 võib menetlusosaline kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Juhindudes TsMS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi 2 lõike järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses.
10.Kohtutäitur tegi 15.11.2006. a otsuse, milles leidis, et HÕ kaebus kohtutäituri tegevusele täiteasja nr 031/2006/900 menetluse peatamise kohta tuleb jätta rahuldamata. Otsuses selgitas kohtutäitur, et täitemenetluse algatamine on seaduslik ja põhjendatud, sest täiteteade on võlgnikule seaduse alusel kätte toimetatud rakendades TsMS § 326. Kohus leiab, et nähtuvalt Katrin Velleti 15.11.2006 otsusest on HÕ kaevanud üksnes kohtutäituri otsusele, millega täitur keeldus täitemenetlust peatamast, mistõttu lahendab kohus käesolevas vaidluses üksnes märgitud kaebust ning kohtul puudub pädevus kohtutäituri poolt kinnistu ja arveldusarvete arestimise kohta tehtud otsuste vaidlustamise lahendamiseks. Kohus selgitab, et HÕl on õigus vaidlustada TMS § 217 lg 1 alusel iga konkreetne vara arestimise akt eraldi kaebuse esitamisega kohtutäiturile. Kohus märgib, et nähtuvalt täiteasja nr 031/2006/900 toimikust on avaldaja esitanud kohtusse iseseisva avalduse Katrin Velleti 14.12.2006 otsusele vara arestimise akti tühistamiseks, milles palub lõpetada XXX asuva kinnistu arestimine. Seega ei ole antud osas avalduse läbivaatamine TsMS § 371 lg 1 p 5 alusel võimalik. Samuti ei ole võimalik kohtul käesolevas asjas TsMS § 371 lg 1 p 3 kohaselt lahendada kaebust arveldusarvete arestimise kohta tehtud otsusele, kuna antud juhul ei ole avaldaja poolt läbitud kohtueelne menetlus.
11.TMS § 10 alusel kohtutäitur peab võlgnikule kätte toimetama täitmisteate ning täitemenetluse osalistele vara arestimise akti ja enampakkumise akti, samuti oma otsused kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta ning muud seaduses sätestatud dokumendid. Teade või muu dokument, mida ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, kuid mis puudutab menetlusosalise õigusi, edastatakse menetlusosalisele kohtuäituri valitud viisil. Eeltoodu alusel oli kohtutäitur õigustatud edastama teate kaebuse läbivaatamise aja kohta lihtpostiga. TMS § 10 lg 5 sätestab, et lõikes 4 nimetatud dokumendi edastamisel posti teel loetakse dokument kätte saaduks kolme päeva möödudes postitamisest arvates. Kohus möönab, et käesoleval juhul on kohtutäitur seda sätet rikkunud, väljastades 04.12.2006 teate 06.12.2006 toimuva menetlustoimingu kohta. TMS § 10 lg 5 kohaselt saab 04.12.2006 postitatud dokumenti lugeda kättesaaduks 07.12.2006. Kohus leiab, et teada ei ole saadetud piisava ajavaruga ka juhul, kui

seda võib lugeda kättesaaduks toimingu tegemise päeval. Teade 06.12.2006 toimuva menetlustoimingu kohta tulnuks postitada selliselt, et teadet oleks olnud võimalik lugeda kättesaaduks vähemalt 1 päev enne toiminguks määratud päeva, s.o. käesoleval juhul 05.12.2006. Samas leiab kohus, et nimetatud rikkumine ei toonud kaasa ebaõige otsuse tegemist. Avaldaja esitas kohtutäiturile põhjaliku kaebuse ja dokumendid, kohtule esitatud kaebusest ega täiturile saadetud teatest ei nähtu soovi esitada täiendavaid tõendeid või asjaolusid. Samuti ei ole avaldaja esile toonud, kuidas tema isiklik osavõtt kaebuse läbivaatamisest oleks mõjutanud kohtutäituri otsuse sisu.

12.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt on täitedokumendiks tsiviilasjas tehtud ja jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtuotsus ja –määrus. TMS § 12 kohaselt täitmisele võetakse jõustunud kohtulahend. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte. Kui kohtutäiturile esitatakse formaalsetele nõuetele vastav täitedokument, on ta kohustatud selle ja sissenõudja avalduse alusel algatama täitemenetluse. Kohtutäituril ei ole õigust kontrollida täitedokumendi sisu õiguspärasust. Eeltoodu alusel kohus ei võta seisukohta avaldaja kaebuses kohtuotsuse seadusevastasuse kohta esitatud väidete osas. Käesolevas asjas on täitemenetlus alustatud Tallinna Linnakohtu 20.09.2005 kohtuotsuse alusel, mis jõustus 29.03.2006 Tallinna Ringkonnakohtu otsusega. Seega viib kohtutäitur Katrin Vellet täitemenetlust läbi õiguslikul alusel. Jõustunud kohtulahendit ei saa vaidlustada kohtutäituri tegevuse peale kaebuse esitamise teel.
13.TMS § 8 paneb kohtutäiturile kohustuse võtta tarvitusele kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks. Täitedokumendiks olevast kohtuotsusest ja kaebusest nähtuvalt ei ole avaldaja kohtuotsust täitnud, tema vastu on vara arestimise seisuga nõue koos täitekuludega kokku 62 544,10 krooni. TMS § 52 ja § 137 võimaldavad sissenõudja nõude rahuldamist võlgniku kinnisvara müügist saadud raha arvel. Varale sissenõude pööramisel vara arestitakse ja müüakse. 08.11.2006 kinnisasja arestimise aktist nähtuvalt on kohtutäitur K. Vellet üles kirjutanud ja arestinud XXX Tallinnas asuva HÕ3/5 kaasomandiosa. Avaldaja leiab, et TMS § 45 alusel on täitemenetluse jätkamine tema suhtes ebaõiglane ning menetlus tuleb peatada, kuna vara arestimise tõttu jäävad peale tema elukohata ka tema abikaasa ja kaks last. Kohus ei pea neid väiteid tõeseks. Avaldaja märgib kaebuses oma elukohaks XXX, samad elukohaandmed on registreeritud ka Rahvastikuregistri andmebaasis. Avaldaja abikaasa MÕ ja nende ühiste laste Hja H Õ elukohaks on Rahvastikuregistri andmebaasis alates 01.03.2006 märgitud XXX. Lisaks on HÕl võimalik väidetavalt tema pere elukohaks oleva kinnisvara müümist vältida. Kinnistusraamatu andmetel kuulub avaldajale veel kinnisvara: maatulundusmaa 20,96 ha Harjumaal XXX ning maatulundusmaa 14,6 ha, 26,8 ha ja 8,6 ha Läänemaal XXX . Seega on avaldajal olemas vara, mille müügi arvelt on võimalik täitmenetluses nõue rahuldada ja seeläbi arestitud vara müüki vältida. Olukorras, kus avaldajal on olemas võimalused nõude rahuldamiseks, kuid ta põhjendamatult tugineb täitedokumendiks oleva kohtuotsuse seadusevastasusele, ei soovi kohtuotsust üldse täita ega oma varasemast kooselust sündinud lastele ülalpidamist anda, ei saa täitemenetluse peatamise vajadust õigustada asjaoluga, et praegune pere võib kaotada elukoha.
15.Avaldaja taotleb ka täitemenetluse peatamist TMS § 46 lg 2 p 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt kohtutäitur võib täitemenetluse peatada võlgniku raskesti haigestumise või talle statsionaarse tervishoiuteenuse osutamise puhul. Arstliku ekspertiisi otsus, millega avaldajale määrati 60 %-line töövõime kaotus, on vastu võetud 21.12.2006.a., seega pärast kohtutäituri poolt 15.11.2006 otsuse tegemist. Kohtutäituri otsusest nähtuvalt taotles avaldaja täitemenetluse peatamist varem seoses töövõimetuslehel viibimisega. Tulenevalt TMS § 46 lg 2 p-st 2 on võlgniku haigestumise tõttu täitemenetluse peatamine täituri õigus, mitte kohustus. Kohus leiab, et täiturile esitatud töövõimetusleht, mille kohaselt töövõimetus lõppes 16.11.2006, ei saanud

14.12.2006 otsuse tegemise ajal anda alust täitemenetluse peatamiseks ning kohtutäitur on selles õigesti keeldunud. Oma töövõimetuse jätkumise tõendamine on võlgniku kohustus. Täitemenetluse peatamine on vastavalt TMS § 50 lg-le 1 kohtutäituri pädevuses, mistõttu kohus selles osas otsustust teha ei saa. Kuivõrd praeguseks on olukord muutunud ning avaldajale on määratud püsiv töövõime kaotuse protsent kuni 31.12.2007, siis on avaldajal õigus pöörduda kohtutäituri poole uue taotlusega. Samuti on avaldajal õigus seoses tsiviilasja nr 2-06-10899 menetlemisega Tallinna Ringkonnkohtus pöörduda kohtu poole taotlusega hagi tagamise abinõuna täitemenetluse peatamiseks TsMS 378 lg 2 p 6 järgi.

16.TMS § 37 lg 2 alusel kohtus menetluskulude kandmise otsustab kohus tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. TsMS § 172 lg 1 alusel hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Avaldaja on esitanud kohtusse riigilõivu tasumist kinnitava maksekorralduse, mille selgitusse on märgitud “Riigilõiv HÕ määruskaebuse esitamise eest tsiviilasjas 2-06-39732“. Kohus leiab, et on avalduse ekslikult menetlusse võtnud, kuivõrd riigilõiv avalduse esitamisel ei ole tasutud mitte käesolevas tsiviilasjas, vaid tsiviilasjas nr 2-0639732. Avaldaja avalduse esitamisel riigilõivu tasunud ei ole, mistõttu kuulub avaldajalt riigituludesse väljamõistmisele riigilõiv summas 200 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus selgitab, et taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks esitatakse asja lahendanud kohtu (mitte nimeliselt kohtuniku) nimele. Harju Maakohtus menetleb taotlust TsMS § 174 lg-le 6 alusel kohtunikuabi hagita menetluses. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 09.07.20262-25-5887/10Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.07.20262-26-10745/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium