Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

H.Õ esitas 30.11.2006 Harju Maakohtule kaebuse kohtutäitur K.V 15.11.2006 otsuse peale täiteasjas nr 031/2006/900, milles palus peatada täitemenetlus ja lõpetada [Tallinnas] x asuva kinnistu arestimine. Harju Maakohus keeldus 19.12.2006 kirjaga tsiviilasjas nr 2-06-36154 H.Õ kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmisest ja tagastas kaebuse selle esitajale TsMS § 66 alusel kaebetähtaja möödalaskmise tõttu. Kohtutäituri otsuse peale saab maakohtule edasi kaevata kümne päeva jooksul, arvates otsuse kättesaamisest. Kaebaja on kinnitanud ja täitetoimikus olevast väljastusteatest nähtub, et H.Õ sai kohtutäitur K.V 15.11.2006 otsuse kätte 18.11.2006, millest tulenevalt pidi kaebus kohtusse saabuma hiljemalt 28.11.2006. H.Õ kaebus saabus Harju Maakohtusse 30.11.2006, see on seaduses sätestatud tähtajast hiljem. TsMS § 66 kohaselt, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. Määruskaebuse nõue ja põhjendused H.Õ ei nõustunud kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse tagastamisega ja esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub võimaldada esitada kaebus kohtutäitur K.V 15.11.2006 otsuse peale täiteasjas nr 031/2006/900. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt esitas H.Õ kaebuse tähtaegselt, kuna postitas selle Harju Maakohtule 28.11.2006, mille kinnituseks on määruskaebusele lisatud AS-i Eesti Post tähtkirja vastuvõtmise kviitung. Postiasutuse töö kiirus ja kaebuse kohtusse jõudmise aeg ei oma tähtsust kaebuse tähtaegsuse seisukohalt. H. Õ ei saanud tervislikel põhjustel isiklikult kaebust kohtusse tuua. Antud asjaolu tõendamiseks on esitatud määruskaebuse juurde töövõimetusleht. Juhul kui seaduse mõtet on muudetud, palub kaebaja arvestada tema töövõimetusega kaebuse esitamise ajal. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud asja materjalidega, leiab, et Harju Maakohtu 19.12.2006 kiri-määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 ja § 659 alusel tühistada ja saata asi samale esimese astme kohtule H.Õ kaebetähtaja ennistamise avalduse lahendamiseks. Harju Maakohus keeldus 19.12.2006 kirjaga tsiviilasjas nr 2-06-36154 H.Õ kaebuse kohtutäituri otsuse peale menetlusse võtmisest. Nimetatud kirja tuleb käsitleda hagita asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusena TsMS § 372 lg 1, § 475 lg 1 p 15 ja § 477 lg 1 mõttes, kuna hagiavalduse menetlusse võtmine või sellest keeldumine lahendatakse TsMS § 372 lg 1 kohaselt määrusega ning TsMS § 475 lg 1 p-st 15 ja § 477 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamisele hagimenetluse sätteid, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Antud hagita menetluse erinormid on sätestatud täitemenetluse seadustikus. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 1 kohaselt võib täitemenetluse osalise poolt kohtutäiturile esitatud kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale menetlusosaline esitada otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul kaebuse maakohtule, kelle tööpiirkonnas kohtutäituri büroo asub. Kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Maakohus tuvastas kaevatavas lahendis õigesti, et võlgnik H.Õ lasi asjas esitatud tõendite kohaselt mööda TMS § 218 lg-s 1 sätestatud kaebetähtaja kohtutäitur K.V 15.11.2006 otsuse peale kaebuse esitamiseks, kuna ta

2(3)

sai nimetatud otsuse kätte 18.11.2006, kuid esitas kaebuse Harju Maakohtule 30.11.2006. TsMS § 62 lg-st 2 ja § 362 lg-st 3 tulenevalt loetakse tähtaja järgimise arvutamisel hagiavalduse, nõude või taotluse esitamise ajaks selle kohtusse jõudmise aeg, mida esimese astme kohus kaebajale ka selgitas. Tegemist ei ole seaduse tõlgendamise küsimusega, nagu määruskaebuse esitaja ekslikult arvab, vaid alates 01.01.2006 kehtib uus tsiviilkohtumenetluse seadustik (RT I 2005, 26, 197; 2007, 12, 66), mille kohaselt menetlusdokumendi sideasutusele edastamiseks üleandmine ei oma tähtaja järgimise seisukohalt tähendust. Menetlustoimingud tuleb teha otse kohtule. Harju Maakohtu 19.12.2006 määrus H.Õ kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise kohta oli selle tegemise ajal õige, kuid tuleb tühistada menetlusliku olukorra muutumise tõttu. Nimelt esitas kaebaja määruskaebuses kohtutäituri otsuse peale kaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse, milleks tal TsMS § 662 lg 3 järgi õigus oli. Sellisena tuleb käsitleda H.Õ taotlust arvestada tema tervisliku seisundiga kaebuse esitamisel, mille kohta on lisatud tõendina töövõimetusleht. Perearst M. S väljastatud haiguslehe kohaselt oli H.Õ töövõimetu alates 17.11.2006 kuni 10.12.2006 (esmase lehe töövabastuse alguskuupäev 07.09.2006). Riigikohus on 17.03.2003 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-22-03 asunud seisukohale, et kohtutäituri otsuse kohtus vaidlustamise tähtaeg on protsessitähtaeg, mida on põhimõtteliselt võimalik ennistada. TsMs § 422 lg1 kohaselt loetakse menetlustoimingu tegemata jätmisel mõjuvaks põhjuseks menetlusosalise haigestumist. H.Õ tõendas mõjuva põhjuse olemasolu kaebuse esitamise tähtaja mittejärgimise osas. Kuivõrd määruskaebuse edastamisel ringkonnakohtule ei ole maakohus tähtaja ennistamise taotluse osas seisukoha võtnud, siis peab kolleegium võimalikuks määruskaebuse läbivaatamisel võtta seisukoht ka tähtaja ennistamise osas ning see rahuldada eeltoodud põhjendustel TsMS § 67 lg 1 alusel.

Kai Kullerkupp

Mare Merimaa

Malle Seppik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.