TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-07-13171 abikaasa ... ja nende alaealine tütar (sünd 2006.aastal). Nimetatud korteris on ...`il oma tuba, elutingimused sobivad ... erivajadustele. ... on registreeritud aadressil ... Sellel aadressil kahetoalises korteris elas ta koos abikaasa ...`iga tema surmani, selle omanik on 27.09.2004 asjaõiguskokkuleppe alusel ... (endine perenimi ...). ...`il on selle korteri tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus surma tõendamisest. Tervisliku seisundi tõttu vajab ... pidevat hooldust ja järelevalvet ning ei tule iseseisvalt toime. Selle tõttu ei saa ta elada üksinda. Pikema aja jooksul osutab perekonnasõber ... abivajajale vajalikku kõrvalabi ja hooldust. Käesoleval viibib ta lapsehoolduspuhkusel. ... andis kirjaliku nõusoleku ... eestkostja määramiseks. 27.03.2007.a kodukülastamisel avaldas ... oma soovi ... eestkostjaks määramiseks tema üle, kuna täielikult usaldab teda. ... saab pensioni kodus. Tervisliku seisundi tõttu temal on probleemid pensioni saamisega. ... tervislik seisund sunnib vormistama eestkostet tema ööpäevaseks hoolduseks ja kontrolliks tema tegude üle ning tema varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks ...`il on üks poeg ... (sünd ...a), kes elab oma perega Venemaal. Perekonnavahelised suhted on kaotatud, viimane kontakt vanematega oli temal 2 aastat tagasi. ... on arvamusel, et ... eestkostjaks on vajalik määrata ... ... huvide kaitseks, pensioni saamiseks, temale kuuluva vara haldamiseks, tema eest pidevaks hoolitsemiseks. Perearsti 16.02.2007.a tõendi ja psühhiaatri 15.02.2007.a tõendi kohaselt on ... terve ja võib olla eestkostja. Seega palub avaldaja: 1) määrata ... ... eestkostjaks tähtajaga kolm aastat; 2) määrata ...`ile kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohus määras 23.05.2007.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 30.05.2007.a SA Narva Haigla ekspertarstide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 32. Ekspertiisi akti kohaselt ei luba ...`i vaimne seisund tal oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Samuti ei võimalda ...`i vaimne seisund teda ära kuulata kohtuistungil ega tema tavalises keskkonnas, kuna see võib kutsuda esile kahjulikke tagajärgi (seisund võib veelgi halveneda). ... vajab elukorraldusega toimetulekuks eestkoste määramist. Eestkostja ülesandeks oleks uuritava igapäevaelu korraldamine (pesemine, söötmine, koristamine, puhtuse pidamine jne), tehingute tegemine, rahaasjade korraldamine jne. ... esindajaks määrati riigi arvel vandeadvokaat ..., kes 22.06.2007.a esitas kohtule oma seisukoha tsiviilasjas, mille kohaselt leiab, et esitatud nõude rahuldamisest keeldumiseks puuduvad alused. Kohus teavitas asjast puudutatud isikut ... ́i menetlusest ja sellega seonduvatest asjaoludest ning kohustas esitama kohtule seisukoht esitatud avalduse osas, kuid ... ei ole seda teinud. 18.07.2007.a toimunud kohtuistungil toetas avaldaja esindaja Narva linna avaldust ja palub määrata ...`i üle eestkostjaks ..., kes on kaua aega juba tema eest hoolitsenud. Eestkostet vajava isiku esindaja leidis, et asja materjalide ja arstliku ekspertiisi alusel on näha, et ... vajab eestkostjat. Olmetingimused vastavad normidele. Esindaja ise vestles ...`iga. ... on nõus eestkostjaks olema ja edaspidi hakkab hoolitsema ... eest. Asjast puudutatud isik ... ei ole vastu. Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 32 (tl. 43-44) nähtub, et ...`i vaimne seisund ei luba tal 2(3)

2-07-13171 oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. ... vajab elukorraldusega toimetulekuks eestkoste määramist. Teovõimetu ...`i varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks soovib tema eestkostjaks olla ..., kes on andnud ka sellekohase nõusoleku. Perekonnaseaduse (PkS) § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Kohus leiab, et ... eestkostjaks tuleb määrata ... Tema isiklikud omadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi. Ta viibib pidevalt koos eestkostet vajava isikuga, saab tema eest hoolitsemisega hakkama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muu hulgas ka eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpeamise või pikendamise. Viimati nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Arvestades ...`i vaimset seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine. Ühtlasi tuleb ta tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks. Eestkoste tuleb seada kolmeks aastaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda. Eelpooltoodu alusel, PkS § 93, § 95, § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 524 lg 1, § 525, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Kohtunik

Iris Kangur

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.