TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

eestkostja nõusolekuta. 3.Kohus otsustab Axxx Pxxxxxx eestkoste pikendamise või lõpetamise hiljemalt 20. juulil 2010. 4.Axxx Pxxxxx on teovõimetu ka valimisõiguse tähenduses. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud ( kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 3560 krooni ) täielikult riigi kanda. Kohtupsühhiaatriaekspertiisi tasu 3560 krooni tuleb kanda MTÜ – le Sõltuvushaigete Ennetuskeskus, registrikood 80112090, arve nr . 221013667934 Hansapangas. Määrus saata ekspertiisitasu väljamaksmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Kohus tunnistab määruse jõustunuks ja täitmisele kuuluvaks määruse teatavakstegemisega isikule endale ja avaldajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemist eestkostjale. Määruskaebuse esitamise õigus on isik, kelle eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus (TsMs § 532 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Jõgeva Linnavalitsus on esitanud kohtule avalduse, milles palub määrata Axxx Pxxxxxxxx eestkostja ja paigutada ta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele hooldamisele. 10.01.2007 viidi Axxx Pxxxxxxvältimatu abi korras SA Tartu Psühhiaatriakliinik. 22.jaanuaril teatati eestkosteasutusele haiglast, et A.Pxxxxx ei tule edaspidi toime iseseisva eluga. A.Pxxxxx paigutati Võisiku Hooldekodusse, kus anti nõusolek tema sealviibimiseks kuni ühe kuu kestel. 1.märtsil viidi A.Pxxxxxx SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskus hooldusasutusse Nõlvaku 12 Tartus. Ühe tunni möödumisel helistati hooldusasutusest, et klient ei sobi sellele teenusele, on agressiivne, ohtlik endale ja teistele. 05.aprillil lõpetas hooldusasutus A.Pxxxxxx hooldamise lepingu. 04.aprilli hommikul teatati hooldusasutusest eestkosteasutusele, et A.Pxxxxxxon viidud psühhiaatriakliinikusse. A.Pxxxxxxon tekitanud hooldekodule materiaalset kahju, on ohtlik kaasklientidele ja personalile. Psühhiaatriakliinik teatas A.Pxxxxxxxmittevõtmisest ravile. Eestkosteasutus palub kohtul määrata Axxx Pxxxxxxxx eestkostja, mitte lubada tal teha rahalisi tehinguid, paigutada A.Pxxxxx tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringsele hooldamise teenusele Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg.1-3 mõistes. Avaldus saabus kohtusse 04.04.2007. 19.04.2007 saabus kohtule eestkosteasutuse taotlus rakendada Axxx Pxxxxxxsuhtes koheselt tahtest olenematut ravi, mis võimaldaks teostada A.Pxxxxxxxe vajalikku ravi Viljandi Haigla SA Psühhiaatriakliinikus. Kohus rakendas 20.aprillil 2007 esialgset õiguskaitset tähtajaga kuni kolm kuud ja paigutas Axxx Pxxxxxx Viljandi Haigla SA Psühhiaatriakliinikusse tema tahet arvestamata koos vabaduse võtmisega ja määras kohaldada tema suhtes haiglaravi (tl.31-33). 2(2)

Kohus kuulas ära Axxx Pxxxxxx, kinnise asutuse ametiisiku, eestkostjaks taotletava isiku MxxxxPxxxxx. Kohtupsühhiaatriaekspert andis arvamuse. Uuritud tõendite alusel on kohus veendumusel, et Axxx Pxxxxxxtuleb paigutada kinnisesse hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega. Selles osas tuleb esitatud avaldus rahuldada. Axxx Pxxxxxx üle tuleb seada eestkoste, kuid eestkostjaks ei saa määrata Mxxx Pxxxxxx kes kohtuistungil ärakuulamisel selleks ühest nõusolekut ei väljendanud. Kuni personaalse eestkostja määramiseni tuleb eestkostja ülesanded jätta täitmiseks eestkosteasutusele Jõgeva Vallavalitsusele. AxxxxPxxxxxx ärakuulamisel (tl.41) Viljandi Psühhiaatriakliinikus väljendab ta nõusolekut viibida oma praeguses asukohas. Mitmetest küsimustest vastab mööda (töötab praegu Rakke Lubjatehases). A.Pxxxxxa arvates on tal käed haiged ja peab sellepärast haiglas olema. Psühhiaatriakliiniku osakonnajuhataja Carmen Arak, keda kohus kuulas TsMS § 536 lg.2 p.4 alusel, kinnitab A.Pxxxxxxx dementsese diagnoosi, see ei ole ravitav. Tahtest olenematut ravi ei saa teha kauem kui kolm kuud. A.Pxxxxxx puhul on tegemist olnud agressiivsusega (tl.42). Kohtupsühhiaatriaekspert I.Laas annab arvamuse (tl.44-47), et Axxx Pxxxxxxei ole vaimuhaige ega nõrgamõistuslik, tal esineb muu raske psüühikahäire alkoholi kuritarvitamisest tingitud nõdrameelsuse kujul. A.Pxxxxxxei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ja neid juhtida. Alkoholist tingitud nõdrameelsus ei ole ravitav ja sellist inimest psühhiaatriahaiglas hoida ei ole otstarbekas. Ta võib oma käitumisega olla ohtlik endale ja teistele. Ekspert on arvamusel, et A.Pxxxxx vajab hooldamist kinnises erihooldeasutuses minimaalselt 3 aasta jooksul, oma tahet ei suuda ta ühegi rahasumma ulatuses teostada. A.Pxxxxx vajab eestkostet, see on tõenäoliselt vajalik eluaegselt. Eestkosteasutus Jõgeva Vallavalitsus taotleb määrata A.Pxxxxxx eestkostjaks tema õde Mare Ploom, põhjendades seda muuhulgas ka sellega, et õde on saanud enda valdusse A.Pxxxxxx kodutalu maad ja metsad. M.Pxxxx on andnud nõusoleku katta A.Pxxxxxx hoolduskulusid väikses osas kuus (tl.9). Ärakuulamisel 04.juunil M.Pxxxxxseletas, et ei olnud üllatus, et Axxx haigeks jäi- ta tarvitas alkoholi liiga palju. Juba varem ta ei mäletanud asju. Viimasel ajal ei mäletanud ta ka söömist- ütles, et pole mitu päeva söönud, ehkki külmkapp oli sööki täis. Kõik eluks vajalikud asjad olid tal olemas. Paari nädalaga oli tal pensioniraha otsas, joomakaaslased kasutasid ära, et sai juua. Joodi ka salaviina, mis rikkus tervise. Sugulasele ütles, et enam ta teda ei näe. Nüüd üksi elades ta enam hakkama ei saaks, kõik majapidamisasjad on tal ära põletatud. Mxxx Pxxxxxon arvamusel, et Axxx Pxxxxx ei ole suuteline mitte midagi tegema ega otsustama. Tal peaks olema võimalus õues käia. M.Pxxxxxkeeldub eestkostjaks hakkamisest kui on vaja hoolitseda AxxxxPxxxxxxx ravi ja paigutamise eest. Ta on nõus hoolduskulusid väikses summas kandma. M.Pxxxxxsoovis mõtlemisaega. Kohu andis M.Pxxxxxxx võimaluse järele mõelda ja teatada kohtule oma seisukoht 03.juuliks. Käesolevaks ajaks ei ole M.Pxxxxxkohtule midagi teatanud. Kohus uuris toimikus olevaid kirjalikke tõendeid A.xxxxxxx kohta: teatised SA Tartu Vaimse Tervise Hooldekeskusest koos andmetega A.Pxxxxxxx meeleolu, tegevuste ja tervisliku seisundi kohta (tl.23-28). Neist nähtub, A.Pxxxxxxxx ravimid ei mõju, ta on agressiivne kaasklientide ja personaliga, on vägivaldne, tekitanud asutusele materiaalset kahju. SA TÜ Kliinikumi haigusloo väljavõttest (tl.29-30) nähtub, et A.Pxxxxxx diagnoos on dementsus alkoholist, on ebaadekvaatne, ei orienteeru situatsioonis, ei tea aega ega kohta.

3(2)

On impulsiivne, esinevad agressiivsuse ja rahutuse hood. Ei suuda kontrollida oma käitumist ega nt urineerimisvajadust. Vajab pidevat jälgimist ja ööpäevaringset kõrvalabi. Kohus menetleb asja TsMS § 533, § 534, § 535, § 536, § 537, § 538 alusel. TsMS § 535 lg.1 kohaselt kohus määrab kinnisesse asutusse paigutamise menetluses isikule esindaja, kui see on isiku huvides ilmselt vajalik ja kui isikut ei esinda juba teine tsiviilkohtumenetlusteovõimeline isik. Lg.2 järgi kui kohus jätab esindaja määramata, peab ta seda kinnisesse asutusse paigutamise määruses põhjendama. Kohus jätab AxxxxPxxxxxxxe esindaja määramata, kuna A.Pxxxxxxon menetluses ära kuulatud, ta ei orienteeru ajas ega kohas. Olukorras, kus isik suuda tajuda adekvaatselt olustikku, milles viibib, ei kahjusta esindaja määramata jätmine tema huve. TsMS § 537 lg.1 järgi kohus võib isiku kinnisesse asutusse paigutada üksnes eksperdiarvamuse alusel, mille koostanud ekspert on isiku isiklikult läbi vaadanud või teda küsitlenud. Eksperdiks võib olla üksnes psühhiaater, nakkushaige puhul pädev arst. TsMS § 538 g.2 järgi isikut ei või kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui kolmeks aastaks määruse tegemisest alates. Kohtu seisukohad Kohus on seisukohal, et Axxx Pxxxxxxxpaigutamine kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele järelevalvele ja hooldusele on vajalik tema enda ja ümbritsevate ohutuse ja tervise huvides. Sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg.1 järgi Isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta järgmiste asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik; 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Käesoleval juhtumil on Axxx Pxxxxx raske psüühikahäire tõttu nõdrameelne, ta ei suuda aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida. Axxx Pxxxxx on enne Psühhiaatriakliinikusse paigutamist viibinud kodus ja seejärel erinevates hooldusasutustes, kus ta on osutunud vägivaldsusse, süütamiste ja agressiivsuse tõttu ohtlikuks nii endale kui ümbritsevatele. Seetõttu ei ole tema ohutust muudes asutustes ja abinõude rakendamise abil suudetud tagada. Käesolevaks ajaks on jäänud võimalus paigutada ta Sotsiaalhoolekande seaduse § 18 lg.1 p.9 märgitud erihooldekodusse, s.o. kinnisesse asutusse. Olukord, milles isikule ei anta järelevalveta liikumisvabadust, kujutab endast vabaduse võtmist ja seetõttu on tegemist isiku paigutamisega kinnisesse hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega TsMS § 533 p.1 korras. Arvestades diagnoosi ja ravitulemuse puudumist, ei ole põhjendatud A.Pxxxxxx hoidmine jätkuvalt raviasutuses, vaid talle tuleb tagada ööpäevaringne järelevalve ja hooldus hoolekandeasutuses, kus on tagatud Sotsiaalhoolekande seaduse § 18 lg.1 p.9 ja §- s 16 loetletud teenused, eale ja seisundile vastav hooldamine, sealhulgas ravimine, põetamine, kasvatamine ja arendamine. Kohase hoolekandeasutuse leidmine on eestkostja ülesanne. Kuna kohtupsühhiaatriaekspertiis on Axxx Pxxxxxx suhtes tehtud mais 2007, määrab kohus AxxxxPxxxxxx paigutamistähtaja TsMS § 538 lg.2 alusel arvestades tähtaega viimase ekspertiisi tegemise ajast. Axxx Pxxxxxx üle tuleb seada eestkoste.

4(2)

PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus tegi kindlaks, et Axxx Pxxxxxxxx on piiratud teovõime ja tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks on vajalik määrata eestkostja. Ekspert on seisukohal, et A.Pxxxxxx võime oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida on oluliselt piiratud seoses temal esineva nõdrameelsusega alkoholdementsusest. A.Pxxxxx ei ole võimeline iseseisvalt mingeid tehinguid teostama. A.Pxxxxxx eestkostja ülesanded tuleb määrata vastavalt eksperdi ettepanekule TsMS § 522 lg.4 alusel ja tegeliku vajaduse kohaselt, s.h. A.Pxxxxxxxkasutuses olnud majavalduse ja muu vara suhtes korralduste tegemine. Ehkki ekspert on andnud arvamuse, et A.Pxxxxxxvajab eluaegset eestkostet, määrab kohus eestkoste vastavalt TsMS § 526 lg.3 kolmeks aastaks. PkS § 95 lg.2 järgi isiku võib eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul. Mxxx Pxxxxxon loobunud valmisolekust xxxx Pxxxxxxxx eestkostjaks hakata. Seetõttu ei ole kohtul võimalik teda eestkostjaks määrata ja eestkostja ülesandeid jääb täitma kuni eestkostja määramiseni eestkosteasutus Jõgeva Vallavalitsus PkS § 95 lg.5 alusel. TsÜS § 8 lg 3 järgi, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Sel põhjusel ei tee kohus otsustust A.xxxxxxx teovõime kohta. Kohtukulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisikulu 3560 krooni. TsMS § 172 lg.2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Psühhiaatrilise abi seaduse § 19 järgi psühhiaatriaekspertiisi kulud kantakse riigieelarvest. On õige ja põhjendatud jätta menetluskulud riigi kanda.

Ülle Raag Kohtunik / allkiri / Koopia õige . Kohtunik :

5(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.