Tsiviilasi nr 2-06-4275
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
06.juuli 2007. a Jõgeva kohtumaja
Kohtunik
Zakaria Nemsitsveridze
Kohtuistungi sekretär
Pille Kaarepere
Tsiviilasja number
2-06-4275
Tsiviilasi
VILJANDI LINNAVALITSUSE avaldus Hxxxx Pxxxx kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks.
Menetlusosalised
ja
nende
esindajad
Avaldaja: VILJANDI LINNAVALITSUS (asukoht Linnu 2 Viljandi 71020 ) Puudutatud isikud: Hxxxx
Pxxxxx(isikukood
xxxxxxxxxxx,
elukoht
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), Esindaja: advokaat Margus Mõttus (Advokaadibüroo Sirje Must); Eestkostja Axxxx Rxxxxxx(isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxx) Kohtuistungi toimumise aeg
03.07.2007 Viljandi kohtumaja
Mitte pikendada Hxxxx Pxxxxkinnisesse asutusse paigutamise tähtaega.
Määrus jõustub selle kättetoimetamisega puudutatud isikutele ning kuulub viivitamatule täitmisele.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu.
1 (2)
Viljandi Linnavalitsus esitas 03.04.07. kohtule avalduse Hxxxx Pxxxx kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamiseks. Varasemalt on isik suunatud xxxxxxxxx Hooldekodusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hooldamise teenusele alates 22.01.05. Viljandi Maakohtu 12.10.04. otsuse alusel, mida on hiljem pikendatud 10.04.06. määrusega. Isikule on määratud eestkostjaks poeg Axxxx Rxxxxx.
Viljandi kohtumajas 03.07.07 toimunud kohtuistungil taotles avalduse esindaja kinnisesse asutusse paigutamise tähtaja pikendamist. Eestkostja selgitas, et ei ole pikemat ega isaga kohtunud ning ei tea isa seisundist faktiliselt midagi. Määratud korras esinenud esindaja leidis, et isiku jätkuv hoidmine kinnises asutuses ei ole põhjendatud.
Kohus leiab, et eestkosteasutuse taotlus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldada.
Kohtule esitatud ning kohtu poolt uuritud materjalidest ei nähtu, et HxxxxxPxxxxxoleks ohtlik endale või ümbritsevatele määral, mis õigustaks temalt vabaduse võtmise.
Kohus veendus isiklikult, et kontakt
isikuga on olemas, isiku käitumine ei tundunud agressiivsena või ohtlikuna. Selgitus selle kohta, et isik või kaduma minna, ei saa olla aluseks isiku kinnises asutuses pidamiseks. Kadumise riski on võimalik vältida muude meetmetega ka leebema reziimiga hooldusteenustel. Üksnes teoreetiline oht isiku kaduma minemise kohta ei saa olla aluseks isikult vabaduse võtmiseks.
Sotsiaalhoolekandeseaduse § 19 lg 1 p 1-3 sätestab alused isiku paigutamiseks hoolekandeasutusse tema enda või seadusliku esindaja (eestkostja) nõusolekuta. Antud juhul oli Hxxxx Pxxxx nõus hooldekodus viibima, samuti ei ole sellel vastu vaielnud eestkostja AxxxxRxxxxx. Seega puudub vajadus isiku paigutamiseks kinnisesse asutusse kohtuotsuse alusel. Eestkosteasutusel ning eestkostjal tuleb tagada HxxxxxPxxxx heaolu ning toimetulek tema paigutamisega hoolekandeasutusse muul (nt lepingulisel) alusel. Isikult vabaduse võtmisega seotud reziimile paigutamiseks on vajalik kohtu luba, kuid antud juhul ei ole täidetud Sotsiaalhoolekandeseaduse § 19 lg 1 p 2 nõue - hoolekandeasutusse paigutamata jätmise korral on ta endale või teistele ohtlik. HxxxxxPxxxx on vaieldamatult vaimselt haige isik, kuid tema ohtliku käitumise risk ei ole kohtu hinnangul sedavõrd suur, et selle vältimiseks oleks vajalik HxxxxxPxxxxxx paigutamine kinnisesse asutusse. EI saa pidada lubatavaks, et kõik või märkimisväärne osa vaimselt haigeid isikuid paigutatakse kinnisesse asutusse üksnes teatud preventatiivsel eesmärgil või üksnes sotsiaalsete probleemide lahendamiseks.
Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS § 533 – 543.
Kohtunik:
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.