3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus OÜ Hexanor kanda. Jätta AS SEB Pank menetluskulud ringkonnakohtus rahaliselt kindlaks määramata.
4.Jätta rahuldamata AS SEB Pank taotlus apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmiseks.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.OÜ Hexanor esitas 08.08.2016.a Harju Maakohtule hagi AS SEB Pank vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 022/2010/10624. Hagiavalduse kohaselt on hageja Pae tn 80, Tallinn asuva kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud 04.07.2006.a asjaõiguslepingu alusel. Pae 80 kinnistu esimesele järjekohale on 25.11.2004.a sisse kantud hüpoteek summas 35 000 000 krooni. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 05.11.2008.a asjaõiguslepingu alusel on 11.11.2008.a viidatud kannet muudetud selliselt, et hüpoteek on seatud kostja kasuks. Pae 80 kinnistu teisele järjekohale on 25.08.2006.a sisse kantud hüpoteek summas 15 000 000 krooni. 05.11.2008.a asjaõiguslepingu alusel on 11.11.2008.a kannet muudetud selliselt, et hüpoteek on seatud kostja kasuks. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. 05.11.2008.a sõlmisid hageja ja kostja laenulepingu 2 588 420 euro laenamiseks kostjalt hagejale. Lepinguga lepiti kokku ka pandi seadmises, millega oli ette nähtud pandi seadmine I jrk hüpoteegina summas 35 000 000 krooni ja II jrk hüpoteegina summas 15 000 000 krooni. Lepingu p 5.1.2 kohaselt lepiti kokku pandi seadmises ka kinnistule Tallinnas, Punane 50 ja 52, summas 43 000 000 krooni. Lepingu p 5.1 järgi seati tagatised lepingust tulenevate hageja kohustuste täitmise tagamiseks (edaspidi Pae 80 kinnistu tagatiskokkulepe). 05.11.2008.a sõlmisid hageja, kostja, AS Hansapank ning Tallinna Äripanga AS Tallinna notar Tarvo Puri juures hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu. Nimetatud lepinguga loovutasid Tallinna Äripanga AS ja AS Hansapank Pae 80 kinnistu hüpoteegid kostjale. Lepingu p 3.1 kohaselt leppisid asjaosalised kokku, et hüpoteegid ei taga enam AS-i Hansapank ja Tallinna Äripanga AS-i nõudeid. Lepingu kohaselt on hüpoteekidega tagatud kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Hüpoteekide loovutamise lepingus ja asjaõiguslepingus ei sisaldanud kokkulepet samal päeval sõlmitud laenulepingu alusel tuleneva nõuete tagamise kohta.
2.Punane 50/Punane 52, Tallinn asuva kinnistu (registriosa nr 193101, edaspidi Punane 50/52 kinnistu) omanikuna on 21.11.2005.a asjaõiguslepingu alusel sisse kantud hageja. 27.10.2005.a sõlmiti hageja ja kostja vahel laenuleping 34 000 000 krooni laenamiseks kostjalt hagejale. Lepinguga lepiti kokku ka pandi seadmises, millega oli
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-12007 ette nähtud pandi seadmine I jrk ühishüpoteegina summas 43 000 000 krooni. 27.10.2005 allkirjastasid Ajaks Capital OÜ, hageja, kostja, AS Hansapank ja Tallinna Äripanga AS notar Maive Ottase juures asjaõigusliku kokkuleppe kinnistute omandi üleandmiseks, avalduse pandimärke kustutamiseks, avalduse hüpoteekide kustutamiseks, eelmärgete kustutamiseks, ühishüpoteekide seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Lepingu järgi seati muu hulgas hüpoteek kostja kasuks summas 43 000 000 krooni ning hüpoteegiga on tagatud kõik kostja nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest. Notar Maive Ottase juures sõlmitud lepingus ei sisaldunud kokkulepet samal päeval sõlmitud laenulepingu alusel tuleneva nõude tagamise kohta. Punane 50/52 kinnistu viiendale järjekohale on 21.11.2005 sisse kantud ühishüpoteek summas 43 000 000 krooni. Kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. Kannet on muudetud 24.04.2006.a avalduse alusel ning muudetud kande järgi on tegemist kostja kasuks seatud hüpoteegiga. Kanne on kehtiv.
3.Kostja 03.12.2010.a täitmisavalduse alusel on kohtutäitur Elin Vilippus alustanud täitemenetluse täiteasjas 022/2010/10624, mille kohaselt on sõude sisu hüpoteegiga tagatud nõue summas 93 000 000 krooni.
4.Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud tagatiskokkulepped ei ole selged ning need on vastuolus heade kommetega. Tagatiskokkulepped ei ole seotud poolte vahel tagatiskokkuleppega samal päeval sõlmitud laenulepingutega ning tagatiskokkuleppe ja laenulepingu vahel puudub igasugune seos ja asjaomased viited. Tagatiskokkulepped on tühised, millest tulenevalt ei ole võimalik hüpoteegiga tagatud nõudeid rahuldada. Isegi juhul, kui tõlgendada 05.11.2008.a hüpoteekide loovutamise lepingut selliselt, et lepingus sisaldub ka hageja ja kostja vaheline tagatisleping, siis on selline hüpoteekide loovutamise lepingus sisalduv üldsõnaline kokkulepe sidumata poolte vahel sõlmitud laenulepinguga. Hageja hinnangul ei ole poolte vahel 27.10.2005.a ja 05.11.2008.a sõlmitud laenulepingust tulenevad nõuded hüpoteekidega tagatud.
5.Pae 80 kinnistu puhul oli 35 000 000 krooni suurune hüpoteek esmalt sisse kantud 25.11.2004.a, mil kinnistu omanik oli Aktsiaselts Volex. 31.05.2006.a on kinnistusraamatu kannet muudetud ning samas summas hüpoteek on seatud Aktsiaseltsi Hansapank kasuks. Sama hüpoteeki (mis on kinnistusraamatusse kantud algselt 25.11.2004.a), on muudetud 11.11.2008.a, mil kinnisasja omanik oli juba hageja. Muudatuse järgi on hüpoteek summas 35 000 000 eurot seatud kostja kasuks ning seda on tehtud 25.11.2008.a asjaõiguslepingu alusel. Eeltoodust nähtub, et vaidlusalune hüpoteek on esmalt kinnistusraamatusse kantud tagatiskokkuleppe alusel, millega hagejal puudub seos. Tagatiskokkuleppe on Tallinna Äripanga AS-iga sõlminud kinnistu toonane omanik Aktsiaselts Volex. Hüpoteegi kandmisel kinnistusraamatusse (25. novembril 2004.a) ei olnud hagejal ja kostjal sõlmitud laenulepingut, mis sõlmiti 05.11.2008.a. 05.11.2008.a hüpoteekide loovutamise lepingu ja asjaõiguslepingu p-s 3.1 lepiti kokku, et hüpoteekidega on tagatud kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest. Ühtki viidet poolte vahel 05.11.2008.a sõlmitud laenulepingule hüpoteekide loovutamise lepingus ei sisaldu. Veelgi enam, ka 05.11. 2008.a sõlmitud laenulepingu p-s 5.1.1 ei ole viidatud sellele, et hüpoteegi seadmine toimub olemasoleva hüpoteegi loovutamise teel. Isegi kui eeldada, et poolte tahe oli 05.11.2008.a sõlmitud hüpoteekide loovutamise lepingusse ja asjaõiguslepingusse lisada ka tagatiskokkulepe (mis lepingust mingil juhul ei nähtu), siis sai selline kokkulepe hõlmata vaid hageja tulevikus tekkivaid kohustusi kostja ees. Mitte miski ei
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-12007 viita sellele, et poolte tahe oleks olnud selline, et sõlmitaks tagatiskokkulepe olemasoleva laenu tagamiseks.
6.Punane 50/52 kinnistu tagatiskokkulepe sisaldus 27.10.2005.a lepingus, mille p-i 6.2.2 järgi: „Hüpoteegiga on tagatud Hüpoteegipidaja I nõuded alljärgnevalt: Kõik nõuded Ostja vastu, mis tulenevad Hüpoteegipidaja I ja Ostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest lisadest“. Seega nähtub ka Punane 50/52 kinnistu osas sõlmitud tagatiskokkuleppest, et lepingu sõlmimise päeval sõlmitud laenulepingule ei ole tagatiskokkuleppes viidatud. Kui pooled oleks soovinud, et tagatiskokkulepe hõlmab ühemõtteliselt ka tagatiskokkuleppe päeval sõlmitud laenulepingust tulenevaid kohustusi, tulnuks sellele tagatiskokkuleppes viidata ja ilmselgelt oleks seda ka tehtud. Hageja palub hagiavaldus rahuldada ning tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 022/2010/10624 lubamatuks; jätta menetluskulud AS-i SEB Pank kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja ei võta hagi õigeks ja vaidleb sellele vastu. Kostja hinnangul on tagatiskokkulepped kehtivad ning nende alusel saab sundtäitmist läbi viia. Tagatiskokkulepete sõnastuse kohaselt on hüpoteegiga tagatud kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest. On ilmne, et sellega on hõlmatud seega ka poolte vahel samal päeval sõlmitud laenulepingutest tulenevad nõuded, eriti veel arvestades asjaolu, et hüpoteegi seadmine oli just seotud poolte vahel 27.10.2005.a sõlmitud laenulepinguga, millega kostja finantseeris sama vara omandamist ning hüpoteekide loovutamine oli just seotud poolte vahel 05.11.2008.a sõlmitud laenulepinguga, millega kostja finantseeris sama vara soetamiseks võetud hageja kohustuste refinantseerimist endiste laenuandjate/hüpoteegipidajate juurest. Vastasel juhul jääks täiesti ebaselgeks, miks hageja üldse kostja kasuks hüpoteegid seadnud on. Seadusest ei tulene kohustust viidata tagatiskokkuleppes konkreetsele lepingule, eriti veel kui pooled soovivad tagada kõiki kohustusi. Tavapärases tsiviilkäibes on tegemist täiesti tavalise olukorraga, kus laenuga soetatud vara on ka tagatiseks selle laenu tagastamiseks võlausaldajale ja ilmselgelt ei ole ka hageja sellest kuidagi teisti võinud aru saada lepingute sõlmimisel. Olukord ei ole ka erinev refinantseerimise korral, kui varasemalt vara soetamist finantseerinud võlausaldajad asenduvad uue võlausaldajaga. Ainuüksi asjaolu, et tagatakse ka tulevikus tekkivaid kohustusi või et tagatiskokkulepe on sõnastatud liiga laialt ei tähenda veel, et tegemist oleks heade kommete vastase ja tühise tagatiskokkuleppega.
8.Käesoleva vaidluse puhul on hüpoteegiga tagatavad nõuded tagatiskokkulepetes selgelt määratletud ja piiritletud – tagatakse kõiki nõudeid, mis tulenevad hageja enda poolt sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Niisuguste võlaõiguslike lepingute sõlmimine on ja oli hageja enda kontrolli all ja seetõttu ei koorma ka see kuidagi kinnisasja omanikku kuidagi ebamõistlikult, mistõttu selline tagatiskokkulepe ei ole tühine ja on kehtiv. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata; menetluskulud jätta hageja kanda. Esimese astme kohtu otsus
9.Maakohus jättis hagi rahuldamata, tühistas maakohtu 23.12.2016 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu ning jättis menetluskulud OÜ Hexanor kanda.
10.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on poolte vahel vaidlus selles, kas: 1) poolte vahel sõlmitud tagatiskokkulepped on piisavalt selged ning kas need vastavad headele
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-12007 kommetele; 2) kas tagatiskokkulepped on seotud poolte vahel tagatiskokkuleppega samal päeval sõlmitud laenulepingutega.
11.Kohus on seisukohal, et hageja kinnistutele seatud hüpoteekide seadmise lepingutes on sõlmitud tagatiskokkulepe sõnastuses, et kohtu hinnangul on tegemist globaalse tagatiskokkuleppega. Asjas puudub vaidlus, et sundtäidetav laenulepingutest tulenev nõue on olemas ning sissenõutav. Nimetatud asjaolu on tuvastatav Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-1840. Kohtu hinnangul on tagatiskokkulepped kehtivad ning need tagavad 27.10.2005 sõlmitud laenulepingust nr 2005026806 ja 05.11.2008 sõlmitud laenulepingust nr 2008029346 tulenevaid kohustusi. Hüpoteekide seadmine on kokku lepitud laenulepingute sõlmimisega samal päeval. Puudub kahtlus, et poolte tahteks oli muuhulgas nimetatud laenulepingutest tulenevate kohustuste tagamine. Vastasel juhul ei oleks hüpoteeke üldse seatudki või oleks kinnistul juba eelnevalt lasuvad hüpoteegid kustutatud. Hageja on tuginenud sellele, et kinnistule asukohaga Pae 80, Tallinnas oli hüpoteek seatud juba 25.11.2004.a, so ajal, mil hageja ei olnud veel kinnistu Pae 80, Tallinnas omanik, seega on hüpoteek kantud kinnistusraamatusse tagatiskokkuleppe alusel, millega hagejal puudub igasugune seos. Kohus hagejaga ei nõustu.
12.Kinnistusraamatust nähtuvalt kanti kinnistu Pae 80 eelmine omanik (AS Volex) kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse 17.11.2004.a kinnistamisavalduse alusel 25.11.2004.a. 17.11.2004.a kinnistamisavalduse alusel kanti kinnistusraamatusse 25.11.2004.a sisse esimesele järjekohale hüpoteek summas 35 miljonit krooni Tallinna Äripanga AS kasuks igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Kinnistusraamatust nähtub, et eelpool viidatud hüpoteeki muudeti 31.05.2006.a asjaõiguslepingu alusel 04.07.2006.a ja loovutati hüpoteek summas 35 miljonit krooni AS-le Hansapank. Kohus märgib siinjuures, et 31.05.2006.a asjaõiguslepingu alusel kanti kinnistusraamatusse 04.07.2006.a kinnistu Pae 80 omanikuna hageja. Kohus mõistab, et olukorras, kus müüdavat vara koormas hüpoteek ehk vara tagas müüja võetud laenu tuli müügitehingu puhul laen ümbervormistada nii, et vara hakkas müüja asemel tagama ostja võetavat laenu. Kuivõrd ka ostjal oli hüpoteeki vaja, ei hakatud vara koormavat hüpoteeki kustutama, vaid müüja laenuandjal oli otstarbekas anda hüpoteek üle ostja laenuandjale. Nimetatud praktika on Eesti õigusruumis tavapärane ja levinud, kuivõrd hüpoteegi loovutamine on vana hüpoteegi kustutamisest ja uue hüpoteegi seadmisest tehingu tegijatele soodsam. Kui hageja ei oleks nõustunud tema kinnistul lasuva hüpoteegiga, mis kohustas teda alluma kohesele sundtäitmisele oleks hageja saanud nõuda hüpoteegi muutmise asemel selle kustutamist. Hageja ei ole esile toonud, et ta oleks esitanud AS Hansapank (uue ärinimega AS Swedbank) vastu hagi hüpoteegi kustutamiseks. Vastupidi, eelpoolviidatud hüpoteeki on hageja nõusolekul muudetud ja loovutatud hüpoteek AS-le SEB Pank ja 11.11.2008.a. loovutati ka 05.11.2008.a. asjaõiguslepingu alusel II järjekohal oleva hüpoteek AS-le SEB Pank. II järjekohal olev hüpoteek oli esialgselt seatud 27.07.2006.a asjaõiguslepingu alusel sisse 25.08.2006.a Tallinna Äripanga AS kasuks summas 15 miljonit krooni kinnistu igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Kohus juhib veelkord tähelepanu, et laenuleping nr 2008029346 sõlmiti 05.11.2008.a, hüpoteekide loovutamise leping ja asjaõiguslepingud sõlmiti samuti 05.11.2008.a.
13.Kinnistusraamatust nähtub, et kinnistu Punane 52 omanikuks sai Ajaks Capital OÜ 05.10.2004.a. Samal päeval kanti sisse ka hüpoteek summas 23 150 000 krooni AS Hansapank kasuks. Viidatud hüpoteek kustutati 21.11.2005.a ja kanti sisse ühishüpoteek summas 43 000 000 krooni, kaaskoormatud kinnistu nr 4455. Laenuleping nr 2005026806 sõlmiti 27.10.2005.a., laenulepingu lisa nr 03 sõlmiti 05.11.2008.a. notariaalne dokument nr 8782 kinnistute omandi üleandmiseks,
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-12007 pandimärke kustutamiseks, hüpoteekide kustutamiseks, eelmärgete kustutamiseks, ühishüpoteekide seadmise leping ja asjaõigusleping sõlmiti 27.10.2005.a., kinnistusraamatusse on kanded tehtud 27.10.2005.a. kinnistamisavalduse alusel 21.11.2005.a.
14.Tagatiste ja laenulepingute vahel on mõistlik seos. Laenulepingu sõlmimise korral laenuandjale tagatise andmine on majanduslikult mõistlik ning tsiviilkäibes tavapärane tegevus. Kuigi tagatiskokkuleppes oli märgitud, et tagatakse ka tulevikus tekkivaid võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid kohustusi, ei realiseerita selliseid nõudeid käesoleval juhul hüpoteekide arvel.
15.Kohus on seisukohal, et antud juhul on tagatiskokkulepe selge. Hageja on tsiviilasjas nr 2-11-1840 ise kinnitanud laenulepingute ja hüpoteekide seose kohta. Apellatsioonkaebus
16.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohus ei pea vajalikuks asja saatmist esimese astme kohtule, siis teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja jätta mõlemas kohtuastmes kantud menetluskulud täielikult vastustaja kanda.
17.Hageja ja kostja vahel sõlmitud tagatiskokkulepped ei sisalda ühtki viidet laenulepingutele. Hageja on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud tagatiskokkulepped ei seo hüpoteeke laenulepingutega ning on seetõttu tühised.
18.Hageja viitas kohtuistungil, et kostja on krediidiasutus ja hagejal oli mitmeid erinevaid kohustusi kostja ees. Seega võib hüpoteek tagada ka teisi kostja nõudeid hageja vastu, kuid milliseid täpselt, seda ei ole üldsõnalise tagatiskokkuleppe tõttu võimalik tuvastada. Kuna kokkulepetes ei ole viidatud samal päeval sõlmitud laenulepingutele, ei ole tagatiskokkulepetes seotud hüpoteeke tagavate nõuetega tagantjärele tagatiskokkuleppe sidumine kostjale sobival viisil kooskõlas hea usu põhimõttega. Ilma konkreetse viiteta tagatavale kohustusele on tagatiskokkulepe vastuolus heade kommetega ja tühine.
19.Hageja hinnangul ei saa poolte vahel sõlmitud tagatiskokkulepet automaatselt siduda varasemate poolte vahel tehtud tehingutega. Hageja hinnangul tuleb edasiulatuva globaalse tagatiskokkuleppe lubamatuse analoogiast keelata ka n-ö tagasiulatuvad globaalsed tagatiskokkulepped, sest need piiravad kohustatud isiku õigusi ja majandusvabadust ebaproportsionaalselt. Maakohus ei selgitanud välja lepingupoolte ühist tahet, kuigi tagatiskokkuleppe sõnastuse põhjal on selle väljaselgitamine võimalik.
20.Maakohus on lahendi tegemisel viidanud tsiviilasjadele 2-11-1840 ja 2-13-46775. Kuivõrd tagatiskokkuleppe kehtivust nimetatud asjades ei ole hinnatud, siis ei ole need lahendid käesoleval ajal asjakohased.
21.Hageja hinnangul on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme, jättes hageja taotluse menetluse peatamiseks tähelepanuta, menetlusõiguse normi rikkumine tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Lisaks ei ole tsiviilasjas nr 2-17-435 kohus otsustanud kahe tsiviilasja liitmist. Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele
22.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda.
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes osaliselt otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
25.Apellatsioonimenetluses tugineb hageja sellele, et tagatiskokkulepete üldsõnalisuse tõttu ei ole võimalik väita, milliseid nõudeid hüpoteekidega tagatakse ning seetõttu ei ole kostja tõendanud, et tagatisjuhtum on saabunud. Poolte vahel puudub vaidlus, et hüpoteekide seadmise lepingutes on sõlmitud järgmises sõnastuses kokkulepe: “ Hüpoteekidega on tagatud kostja kõik nõuded hageja vastu, mis tulenevad hageja ja kostja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ning nende võimalikest lisadest ja muudatustest”. Seega on õige hageja väide, et tagatiskokkulepped ei sisalda ühtki viidet laenulepingutele, mistõttu nad on üldsõnalised. See ei tähenda ringkonnakohtu arvates, et tagatiskokkuleppe sisu väljaselgitamiseks ei saaks seda tõlgendada. Ebaõige on hageja seisukoht, et ilma konkreetse viiteta tagatavale kohustusele on tagatiskokkulepe igal juhul tühine.
26.Tagatiskokkulepe allub üldistele tõlgendusreeglitele. Välja tuleb selgitada kokkuleppe sõlminud isikute tegelik tahe vastavalt VÕS §-le 29. Käesolevas vaidluses tugines kostja sellele, et laenulepingute sõlmimine ja hüpoteekide seadmine lepiti kokku samal päeval, mistõttu on selge, milliseid nõudeid hüpoteekidega tagati. Kostja esitas asjas enda väidete tõendamiseks dokumentaalsed tõendid, sh 27.10.2005 laenulepingu nr 2005026806 ja 05.11.2008 laenulepingu nr 2008029346, milles oli eraldi esile toodud nii pandi ese kui pandi liik nimetatud lepingutest tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks. Lepingutes avaldatu kattub kostja väidetega ja seega leidis maakohus õigesti, et samal päeval sõlmitud tagatiskokkulepped ja laenulepingud on omavahel seostatavad ning sellest tulenevalt on põhjendatud kostja väited, et 27.10.2005 ja 05.11.2008 sõlmitud tagatiskokkulepetega tagati 27.10.2005 ja 05.11.2008 laenulepingutest tulenevaid nõudeid. Hageja väited, et hagejal on kostja ees lisaks asjas esile toodud laenulepingutele muudest lepingutest tulenevaid kohustusi, millest tulenevalt võivad hoopis need olla hüpoteekidega tagatud, on üldsõnalised ja jäid tõendamata.
27.Maakohus tuvastas, et tsiviilasjas nr 2-11-1840, milles 08.07.2013 tehtud Tallinna Ringkonnakohtu otsus on jõustunud, tõi hageja ise esile, et kinnistute Punane 50 ja 52 ning Pae 80 suhtes kinnistusraamatusse kantud hüpoteegid tagavad laenulepingutest nr 2005026806 ja 20080029346 tulenevaid kohustusi. Kuigi asja materjalide juures nimetatud kohtuotsus dokumentaalse tõendina puudub, ei ole hageja maakohtu tuvastatut apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Seega, kuigi põhjendatud ei ole maakohtu seisukoht, et tsiviilasjas nr 2-11-1840 hageja poolt avaldatu välistab TsMS § 457 lg 1 järgi hageja vastuväited käesolevas asjas, sest hageja väidete järgi ei lahendatatud viidatud tsiviilasjas tagatiskokkuleppe kehtivuse küsimust, näitab maakohtu poolt tuvastatu, et hageja on varasemalt möönnud 27.10.2005 ja 05.11.2008 laenulepingute ja samal päeval sõlmitud tagatiskokkulepete omavahelist seost. Ka see asjaolu viitab, et poolte tahteks oli 27.10.2005 laenulepingu nr 2005026806 ja 05.11.2008 laenulepingu nr 2008029346 sõlmimisega samal päeval sõlmitud tagatiskokkulepetega tagada eelnimetatud laenulepingutest tulenevaid kohustusi.
28.Maakohus tuvastas, et tagatiskokkulepetes märgitud tulevikus tekkivaid nõudeid hüpoteekide arvel ei realiseerita. Hageja vastupidist tõendanud ei ole. Seega ei mõjuta
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-16-12007 isegi hüpoteetiline globaalse tagatiskokkuleppe võimalik tühisus VÕS § 39 lg 2 teise lause järgi eelduslikult selles osas algse kohustuse ehk käesoleval juhul 27.10.2005 laenulepingust nr 2005026806 ja 05.11.2008 laenulepingust nr 2008029346 tulenevate kohustuste tagamist.
29.Apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohus ei lahendanud hageja taotlust menetluse liitmiseks teise tsiviilasjaga, ei ole põhjendatud. Maakohus lahendas selle taotluse 12.01.2017 toimunud istungil (tlk 120 pöördel).
30.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse etteheide, et TsMS § 442 lg-t 5 rikkudes jättis maakohus hageja 01.02.2017 taotluse menetluse peatamiseks lahendamata. See maakohtu minetus ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. 04.07.2017 määrusega leidis ringkonnakohus, et alus menetluse peatamiseks puudub.
31.14.09.2017 esitas kostja taotluse jätta apellatsioonkaebus läbi vaatamata, kuna selgunud on, et apellatsioonkaebus esitati tähtaega ületades. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotlus tuleb jätta rahuldamata, sest asjast ei nähtu, et hageja esindajale toimetati maakohtu otsus kätte varem apellatsioonkaebuses märgitust. Menetluskulude jaotus
32.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus menetluskulud hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja määratud tähtajaks ei esitanud, seetõttu ringkonnakohus hagejalt kostja kasuks väljamõistetavaid menetluskulusid kindlaks ei määra.