TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kätteandmisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Eestkostja määramise määruse peale võib esitada määruskaebuse isik, kellele eestkostja määramist menetleti, eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, sugulane, hõimlane või isiku elukohajärgne valla- või linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse ka eestkostja. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale. Kohus tuvastas: Avalduse esitaja nõue ja põhjendused Pajusi vald on esitanud avalduse, milles palub määrata eestkostja Nxxxxxx Hxxxxxxxxxx. Nxxxxxx Hxxxxxxxx vajab pidevat järelevalvet, kõrvalabi ja hooldust, ta ei saa aru oma tegude tähendusest ning ei suuda oma tegusid juhtida. Eestkostjaks tuleb määrata NxxxxxxxHxxxxxxxx tütar xxxx Hxxxxxxxx. Kohtuistung Nxxxxxx Hxxxxxxxx tema küsitlemisel kodus xxxxxx külas ei soovinud suhelda, heitis voodisse ning ütles mitmel korral, et puhkab. IxxxxHxxxxxxxx seletas, et on NxxxxxxxHxxxxxxxx tütar, Nxxxxxx Hxxxxxxxx on põhiliselt kodus pikali, teeb suitsu, sööb vähe, iseseisvalt eluga hakkama ei saa. Nxxxxxx Hxxxxxxxxxpoeg Jxxxxx Hxxxxxxxx ei teatanud kohtule oma seisukohta eestkostja määramise küsimuses. Kohus määras Nxxxxxx Hxxxxxxxx esindama advokaadi Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 520 lg 1 kohaselt, kuna esindus on Nxxxxxx Hxxxxxxxx huvides. Advokaat leidis, et eestkostja määramine on vajalik. Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud kogutud kirjalikke tõendeid ja ära kuulanud avalduse esitaja, puudutatud isikud ning Nxxxxxx Hxxxxxxxxx esindava advokaadi leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada, Nxxxxxx Hxxxxxxxxxx tuleb määrata eestkostja. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 1 kohaselt on füüsilise isiku teovõime võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid, lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda aru saada

oma tegudest või neid juhtida, piiratud teovõime. Sellisele isikule määratakse eestkostja ning eeldatakse, et see isik on piiratud teovõimega. Eksperdi hinnangul Nxxxxxx Hxxxxxxxxxei ole võimeline oma tegudest aru saama ja neid juhtima; Nxxxxxx Hxxxxxxxx ei ole vaimuhaige, tal on alkoholsõltuvus, mille tulemusena on tekkinud peaaju kärbumine ja peaaju orgaaniline kahjustus; haigus avaldub intellekti taandarenguna (nõdrameelsusnõrgamõistuslikkus), mäluhäiretena, huvide kadumisena, initsiatiivitusena ja passiivsusena, võimetusena oma elu iseseisvalt korraldada; eestkostja peab tegema kõik tehingud, kindlustama ööpäevaringse pideva järelevalve ja hoolduse ning vajadusel meditsiinilise abi. Arstliku ekspertiisi otsusest nähtub, et Nxxxxxx Hxxxxxxxxxxxon määratud sügav puue, nõdrameelsusest tingitud raske sotsiaalse kohanematuse tõttu on töövõimetu. Eeltoodu põhjal järeldab kohus, et Nxxxxxx Hxxxxxxxxxxx saa aru oma tegude tähendusest ning pole võimeline oma tegusid juhtima. Nxxxxxx Hxxxxxxxx teovõimet tuleb piirata ning talle tuleb määrata eestkostja. Tulenevalt vaimsest seisundist määrab kohus TsMS § 526 lg 1 p 3 kohaselt, et eestkostja ülesandeks on Nxxxxxx Hxxxxxxxx kogu elu korraldamine ning p 4 kohaselt, et Nxxxxxx Hxxxxxxxx ei või ühtki tehingut teha eestkostja nõusolekuta. Seoses eestkoste seadmisega isiku kõigi asjade ajamiseks tuleb TsMS § 526 lg 5 kohaselt Nxxxxxx Hxxxxxxxx tunnistada teovõimetuks valimisõiguse osas. PkS § 95 lg 2 kohaselt võib isikut määrata eestkostjaks tema kirjalikul nõusolekul. Ixxx Hxxxxxxxxxon andnud nõusoleku olla eestkostjaks. Ixxx Hxxxxxxxx puhul ei esine PkS §-s 96 nimetatud eestkostjaks olekut välistavaid asjaolusid. IxxxxHxxxxxxxx on Nxxxxxx Hxxxxxxxx tütar. Ixxx Hxxxxxxxx on tegutsenud Nxxxxxx Hxxxxxxxx huvisid silmas pidades – Ixxx Hxxxxxxxx on senini taganud Nxxxxxx Hxxxxxxxx kogu hoolduse ja asjaajamise. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et IxxxxHxxxxxxxx on PkS § 95 lg 3 nimetatud isik, keda võidakse määrata Nxxxxxx Hxxxxxxxx eeskostjaks. TsMS § 526 lg 2 p 5 ja lg 3 kohaselt määrab kohus, et eestkoste lõpetamine või pikendamine otsustatakse hiljemalt 3 aasta möödumisel alates määruse tegemisest. Kohtukulude jaotus Kohtukuludeks on ekspertiisitasu 3560 krooni, määratud korras osaleva esindaja vandeadvokaat Uno Paimetsa tasu 1239 krooni sh käibemaks 189 krooni ning riigilõiv 200 krooni. Psühhiaatrilise abi seaduse 19 kohaselt jäetakse ekspertiisikulu riigi kanda. TsMS § 172 lg 2 järgi täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud muude abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda, seega tuleb riigilõiv ja õigusabi tasu jätta riigi kanda Kohus määruse tegemisel juhindub TsMS §-dest 463, 464 lg 2 ja 3, 465, 466 lg 1, 520, 522 lg 1 ja 4, 523, 524 lg 1 lg 5 p 2, 525, 526.

Haide Rimmel kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.