lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-06-39581/5

Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 28.06.2007

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-06-39581/5
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.06.2007
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1181
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-06-39581

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Sirje Õunpuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2007, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-06-39581

Tsiviilasi

xxx hagi Anija valla vastu pärimisõiguse tuvastamise nõudes

Menetlusosalised ja esindajad Hageja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx); hageja esindaja vandeadvokaadi abi Denis Polman, (Advokaadibüroo Kraavi ja Partnerid); kostja Anija vald (asukoht Kreutzwaldi 2, Kehra, Harjumaa 74306 ) kostja esindaja jurist Tiiu Siig (OÜ Advokaadibüroo Urge) 28. juuni 2007. a Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud

Hageja esindaja adv. Denis Polman ja kostja esindaja jurist Tiiu Siig

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada.
2.Tuvastada xxx (xxx) pärimisõigus xxx (isikukood xxx) järgi.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsiooniõigusest pooled kohtuistungil loobusid.

Hageja nõue ja põhjendused

Hageja nõudeks on tuvastada tema kui kolmanda järjekorra seadusejärgse pärija pärimisõigus tema isa õe xxx (xxx) järgi. Hageja põhjendab oma nõuet faktiga, et xxx sünniakti ema nimi xxx tütar on sisse kantud valesti ning õigeks ema nimeks on xxx tütar. Hageja on esitanud notarile avalduse xxx pärandvara vastuvõtmiseks kuid ei saa oma pärimisõigust tõestada pärandaja sünniakti kande ebaõiguse tõttu. Hageja saab sünniakti ebaõigsust tuvastada ja pärimist takistavaid asjaolusid kõrvaldada ainult kostja vastu haginõude esitamisega. 22.08.1989. a suri hageja vanaema xxx. xxx neiupõlvenimi oli xxx. 15.05.1946. a sündis xxx xxx Leningradis tütar xxx, kes on hageja isa poolõde. xx sünniakti ja sünnitunnistuse kande kohaselt on xxx emaks xxx tütar. Pärast abiellumist võttis xxx endale perekonnanimeks xxx. xxx suri 14.03.2005. a. Hagejale teadaolevalt on xxx emaks hageja vanaema xxx ning xxx sünniakti sissekantud ema nimi xxx on ebaõige. xxx ainus pärija on hetkel Anija vald. Hagejal on õiguslik huvi esitada kostja vastu nõue tuvastamaks hageja pärimisõigust xxx järgi. Teised seadusejärgsed pärijad xxx puuduvad. Pärandaja viimane elukoht oli Kehra. Hageja sai teada, et tema isa õe xxx sünniakti oli sissekantud ema nimeks xxx, alles pärast xxx surma, kui ta pöördus notari poole pärandi vastuvõtmiseks. xxx sünniakt on tema ema nime osas ebaõige. xxx sünni kohta puuduvad andmed. Olemas on andmed 02.02.1924. a sündinud xxx xxx sünni kohta, kelle vanemad olid xxx ja xxx. Hageja arvates võis sünniakti kande ebaõigsust põhjustada asjaolu, et akt koostati suvalise isiku sõnade kohaselt ning sünniaktist tulenevalt ei olnud ema ise oma isikut tõendavat dokumenti esitanud. xxx võis jätta oma õige nime ütlemata ka seetõttu, et ta ei olnud xxx sünnitamise ajal abielus. Hagejale teadaolevalt jättis xxx oma tütre xxx pärast sündi Leningradi lastekodusse ning võttis ära alles 1950.a. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja vastus hagile Kostja ei ole hagile sisulisi vastuväiteid esitanud. Kirjalikus vastuses hagile leidis kostja, et hageja ei saa oma pärimisõigust tõestada kostja vastu nõude esitamisega, vaid enda kui pärandaja kolmanda järjekorra seadusjärgseks pärijaks olemise fakti tuvastamisega. Kohtuistungil kostja hagile vastuväiteid ei esitanud.

Sarnased lahendid

Pärimisõigus
  • 26.06.20262-26-8668/3Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja
  • 19.06.20262-26-9878/3Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 17.06.20262-24-17622/38Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 16.06.20262-25-22361/14Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 15.06.20262-22-16285/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 09.06.20262-24-18550/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtu põhjendused ja järeldus Kohus, tutvunud kõigi esitatud materjalidega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tõendatud ning tuleb rahuldada. Asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega on tõendatud asjaolud, mille üle puudub ka vaidlus: 1) hageja isa on xxx (t lk 9); 2) hageja isa isa on xxx, sündinud 05.04.1923. a ja isa ema xxx, sündinud 02.02.1924. a, surnud 22.08.1989. a (t lk 10); 3) xxx perekonnanimi enne abiellumist xxx oli xxx (t lk 12); 4) 15.05.1946. a sündis xxx, kelle emaks on sünniakti ja sünnitunnistuse kande kohaselt valgevenelane xxx tütar (t lk 13); 5) xxx perekonnanimi pärast abiellumist oli xxx (t lk 14); 6) xxx suri 07.03.2005. a (t lk 15); 7) xxx viimane elukoht oli Kehras, xxx (t lk 30).

Asjas on vaidlus asjaolu üle, kas xxx oli hageja vanaema xxx ning kas hageja on seega xxx kolmanda järjekorra seadusjärgne pärija oma vanaema xxx kaudu. Hageja on esitanud õigesti pärimisõiguse tunnustamise nõude Anija valla vastu. Anija vald on pärandaja viimase elukoha järgne kohalik omavalitsusüksus, kes on xxx pärandvara pärijaks juhul kui puuduvad teised pärijad. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hagejal on õiguslik huvi xxx pärijaks olemise tuvastamise suhtes, mistõttu on õiguspärane esitada tuvastushagi hageja pärimisõiguse tuvastamiseks kohaliku omavalitsusüksuse kui hetkel teadaolevalt ainsa pärija vastu. Kohus leiab, et asjas on leidnud tõendamist asjaolu, et xxx oli hageja vanaema xxx tütar. Seda asjaolu kinnitavad dokumentaalsete tõenditena Valgevene Mstislavski rajooni täitevkomitee perekonnaseisuameti osakonna 24.11.2005. a tõend 02.02.1924. a. sündinud xxx tütre sünni kohta (t lk 16), väljavõte Leningradi linna Volodarski rajooni perekonnaseaisuaktide büroo sünniaktide kannete raamatust 19.05.1946. a kande nr 983 (t lk 13) ja Leningradi oblasti Volodarski rajooni perekonnaseisuaktide kannete büroo sünnitunnistus nr I-Б No 629621 (t lk 18). Osundatud dokumentide kohaselt on 19.05.1946. a sündinud xxx ema perekonnanimi xxx, ema on rahvuselt valgevenelane, 22-aastane ja tema isa nimi onxxx. Need andmed langevad kokku hageja vanaema xxx andmetega, kes oli xxx nimelise lapse sündimise ajal 22-aastane valgevenelane ja kelle isa nimi oli xxx. Põhjusena, miks xxx ema eesnimeks märgiti osundatud dokumentidesse xxx, loeb kohus usaldusväärseks hageja seletuse, et eksitus võis tuleneda xxx poolt isikut tõendava dokumendi mitteesitamisest või ka teise nime tahtliku ütlemisega, sest sündinud oli vallaslaps, kelle ema jättis algselt lastekodusse. Kohtule nimetatud võimalikud põhjused xxx ema eesnimeksxxx asemel xxx märkimise kohta on usutavad ning tõenäolised, mistahes teistsuguseid võimalikke selgitusi menetlusosalised ega tunnistajad esitanud ei ole. Asjaolu, et xxx oli tõepoolest xxx tütar, kinnitavad samuti tõendatud asjaolud, et xxx omas xxxl abiellumise ajaks ühte last (20.11.1953. a abieluakt nr 64, t lk 11) ning et xxx oli xxx sündimise ajaks sünnitanud 2 last (24.02.1954. a sünniakt, t lk 10. Enne xxx sündinud xxx lapse kohta ei ole mistahes andmeid, millest võiks järeldada, et xxx laps on mõni muu isik kui xxx. Tunnistajate xxx ja xxx ütlustega on tõendatud ka asjaolu, et xxx ning xxx elasid ja suhtlesid xxx ühtses suguvõsas kui oma lapse ja õega. Ühegi teise isikuga ei xxx ega xxx kui oma lapse ja õega ei suhelnud. Samuti ei ole tõendamist leidnud asjaolu, et xxx oleks oma elu ajal pidanud oma emaks kedagi teist kui xxx. Vastupidiselt, xxx nimetas oma elu ajal oma emaks just xxx (kirjapilt xxx) (06.05.1993. a Eesti Vabariigi Rahvastiku arvestuse kaart lk 19) ning tunnistajate ütlustega on tõendatud, et xxx ja xxx suhtlesid üksteisega kui ema ja tütar. Eeltoodu alusel loeb kohus tõendatuks asjaolu, et 19.05.1946. a sündinud ja 07.03.2005. a surnud xxx oli 02.02.1924. a sündinud ja 22.08.1989. a surnud xxx tütar ning hageja on seeläbi pärimisseaduse § 15 alusel xxx kolmanda järjekorra pärija. Tallinna notar Kirsty Laidvee on 21.06.2005. a avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded pärimisteate xxx pärandvara vastuvõtmiseks antud 6-kuulisest tähtajast. Peale hageja teisi isikuid pärandi vastuvõtmiseks notarile avaldust ei esitanud. Seega tuleb tuvastada xxx pärimisõigus xxx järgi. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, sama paragrahvi 4. lõike kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et mõlema poole menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda, kuna kostjalt hageja menetluskulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane arvestades asjaolu, et vajadus hagi esitamiseks ning alus selle rahuldamiseks ei ole sõltunud kostjast lähtuvatest asjaoludest.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20262-25-9929/26Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 27.05.20262-19-2116/127Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium