TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

1(4)

Tsiviilasi nr 2-07-6538 Menetluse käik: 28.02.2007.a esitas Keila Vald vallavalitsuse kaudu kohtule avalduse xxx üle eestkoste seadmiseks ja talle eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt põeb xxx paranoidset skisofreeniat ja on psühhiaatriakliiniku patsient alates 1979.a kokku 27 korral. Hospitaliseerimise põhjuseks on olnud inadekvaatne käitumine perekonnas, rahutus ja agressiivsus, luululised avaldused ja hallutsinatsioonid. Ravi eiramisel kaotab Sirje look haigusteadlikuse ja –kriitika. Avaldaja oli seisukohal, et xxx ei ole võimeline korraldama oma igapäevast elu, aru saama asjade tegelikust tähendusest ning tegutsema enda heaolu ja tervise huvides. Peres kasvab 3 last, kellest üks on alaelaine. xxx on laste suhtes käitunud agresiivselt ja vaneulikult ning tal on konfliktid ka abikaasa August Lookiga. Menetluse kestel paigutati xxx hoolekandeasutusse. Avaldaja tegi ettepaneku määrata eestkostjaks xxx õde Katrin Kotkas. Kohus määras xxx suhtes ekspertiisi ja kuulas 22.05.2007.a istungil ära puudutatud isikud, xxx esindaja ning avaldaja. xxx kuulas erinõude korras ära Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kohtunik 05.06.2007.a hooldekodus. Avaldaja jäi avalduse juurde ja selgitas täiendavalt, et xxx ülalpidamiskulud hooldekodus kaetakse tema enda pensionist ja puudujääva osa tasub riik. Pensionist jääb xxx kätte 10%, mida ta võib omal äranägemisel kasutada. August Look ja Anne Look olid xxx üle eestkoste seadmisega nõus ja leidsid, et talle jätta iseseisva tehingute tegemise õigus ning valimisõigus. Samuti olid puudutatud isikud nõus Katrin Kotkase eestkostjaks määramisega. August Look oli aga arvamusel, et 10% pensionist, mis on umbes 300 krooni on liiga väike summa iseseisvate tehingute jaoks. August Look soovis, et xxx antaks õigus teha pisitehinguid 1000 krooni ulatuses. Katrin Kotkas oli nõus enda määramisega oma õe, xxx eestkostjaks. Ka xxx esindaja toetas avaldust ja leidis, et Katrin Kotkas on sobilik isik eestkostja ülesannete täitmiseks. xxx avaldas temaga erinõude korras vestelnud kohtunikule, et valda ta oma eestkostjaks ei soovi. Eestkoste määramisse suhtus positiivselt, möönis, et see on vajalik. Katrin Kotkase eestkostjaks määramisega oli nõus, kinnitas, et usaldab õde. Kohtu seisukoht: Kohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 8 lg 1 sätestab, et füüsilise isiku teovõime on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid ja lg 2 teine lause sätestab, et alla 18-aastasel isikul ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Eksperdi poolt kohtupsühhiaatria ekspertiisi aktis nr 30/07 esitatud arvamuse (t lk 31-32) kohaselt esineb xxx Paranoidne skisofreenia, mis on hõlmatav mõistega „vaimuhaigus“. Tulenevalt temal esinevast psüühikahäirete kogumikust ei ole ta kestvalt võimeline aru saama oma tegude s.h tehingute tähendusest ega neid juhtima. Samuti ei ole xxx oma psüühikahäiretega seoses võimeline aru saama keerukamatest sotsiaalsetest suhetest s.h valimisõiguse teostamisest. Eksperdi arvamuse kohaselt vajab xxx eestkostet vähemalt kolme aasta jooksul nende otuste puhul, mille täitmisest võivad tuleneda oluliselt kahjulikud tagajärjed uuritava või teiste isikute elule, varanduslikule ja tervislikule seisundile. xxx suhtes on läbi viidud arstlik ekspertiis, millega määrati tal töövõime kaotus 100% ulatuses perioodiks 05.07.2006-30.06.2008.a (t lk 7). Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja poolt allkirjastatud haigusloo väljavõttest (t lk 8) nähtub, et xxx on viibinud psühhiaatriakliinikus ravil 27 korral. Iga kord on hospitaliseerimise põhjuseks

2(4)

Tsiviilasi nr 2-07-6538 olnud inadekvaatne käitumine, agressiivsus abikaasa ja laste suhtes, paranoidsed luulumõtted ja meelepetted. Ka haiglas on patsient tavaliselt kuri, ja agressiivne, keeldub ravimitest ja toidust. xxx pereliikmed on kodust olukorda ja xxx käitumist kirjeldanud valla sotsiaaltöötajatele saadetud avaldustes (t lk 9-13). Nimetatud avalustest nähtub, et xxx ebaadekvaatne käitumine ohustab eelkõige temaga koos elavaid isikuid. Eeltoodud tõendite ja kohtu poolt läbi viidud vestluse tulemusel asub kohus seisukohale, et xxx tuleb määrata eestkostja. TsÜS § 8 lg 3 kohaselt juhul, kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja, siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. xxx esineb psüühikahäire, mis klassifitseerub vaimuhaiguseks. xxx psüühikahäire tulemusel võib ta kahjustada enda isiklikke ja varalisi õigusi, samuti oma lähedaste õigusi. xxx ei suuda ette näha oma tegude tagajärgi, ei ole võimeline oma tegudest täiel määral aru saama ja neid juhtima. Perekonnaseaduse § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimetu isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. Perekonnaseaduse § 95 kohaselt võib isikut eestkostjaks määrata üksnes tema kirjalikul nõusolekul, eestkostja valikul tuleb arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, et xxx eestkostjaks tuleb määrata tema õde Katrin Kotkas, kes on andnud ka vastava kirjaliku nõusoleku (t lk 20). Katrin Kotkas on isikuomadustelt eestkostjaks sobiv isik – tal on kindel töökoht ja sissetulek, ta on usaldusväärne, tervis on korras ning on emotsionaalselt valmis eestkostja ülesandeid täitma. xxx usaldab teda eestkostjana. Kohus leiab, et Katrin Kotkas on võimeline kõige paremini õe eestkostjana tema õigusi ja huve kaitsma. Tulenevalt xxx psüühilisest seisundist ja menetlusosaliste arvamusest tuleb tal lubada teha pisitehingute tegemine. Kohus määrab, et pisitehinguid võib xxx teha summas 600 krooni kuus. Eestkostja ülesannete ringi piiramist ei pea kohus vajalikuks. Kohus ei pea vajalikuks tunnistada xxx teovõimetuks valimisõiguse osas ning tal jääb alles õigus valida. Kohus selgitab, et TsMS § 526 lg 4 kohaselt annab eestkoste seadmise määrus eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. PrkS § 98 lg 2 sätestab, et eestkostja on kohustatud hoolitsema eestkostetava ja tema ülalpidamise eest ning lähtuma oma tegevuses eestkostetava huvidest. Eestkostja tegevusele on seatud teatud piirangud, mis on sätestatud Perekonnaseaduse § 99-100. Ekspert on asunud seisukohale, et xxx tuleks eestkoste määrata kolmeks aastaks. TsMS § 526 lg 3 seab eestkoste kestusele piiranguks kolm aastat määruse tegemisest alates. Seega tuleb eestkoste määrata seaduses lubataud maksimaalse pikkusega. Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka TsMS § 526 lg 3 ja 528, mille kohaselt tuleb enne käesolevas määruses nimetatud eestkoste tähtaja möödumist otsustada, kas xxx vajab jätkuvalt eestkostet ja vajadusel esitada vastav avaldus kohtule. Kohtukulude jaotus TsMS § 172 lg 2 sätestab, et täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise menetluse kulud võib jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus avaldaja kanda tasutud riigilõivu, muud menetluskulud tuleb jätta riigi kanda.

Maimu Laumets

3(4)

Tsiviilasi nr 2-07-6538 Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.