Täitmine › Kaebus täituri tegevuse(tuse) peale täitedokumendi täitmisel või täitetoimingu tegemisest keeldumise peale

Vabariigi kasuks sundraha 4035 krooni ning kaitsjatasu 1368.80 krooni. Eesti Vabariik Kohtute Raamatupidamiskeskuse kaudu pöördus kohtuotsuse täitmiseks kohtutäitur O. Kutšmei poole, sest M. S ei olnud tähtaja jooksul vabatahtlikult tasunud temalt väljamõistetud summasid. O. Kutšmei tegi kindlaks, et isikule isikukoodiga X , kelle eesnimi on samuti Marika, kuid perekonnanimi on H, kuulub korteriomand asukohaga X 66-18, Tallinn ning esitas avalduse registripidajale keelumärke seadmiseks. Käesolevaks ajaks on M.S. e isikukood muudetud. Hageja nõue ja põhjendused Hageja on seisukohal, et kohtutäitur O. Kutšmei, kelle avalduse alusel seati käsutamise keelumärge hagejale kuuluvale korteriomandile, on tekitanud hagejale varalise ja mittevaralise kahju. Varaline kahju seisneb selles, et hageja, soovides teha notariaalset tehingut oma korteriomandiga 13.11.2006 ei saanud seda teha, sest keelumärge oli kehtiv. Hageja koos abikaasa F.H. kandsid põhjendamatut kulu Helsingist Tallinnasse ja tagasi sõiduks kokku 7000 krooni ulatuses. Lisaks tekkis hagejal varaline kahju seoses õigusabi saamisega. Janno Pajule OÜ-st Pajo & Benkelberg & von Stein-Lausnitz on hageja tasunud 3540 krooni õigusabi eest. Lisaks on hagejal tekkinud mittevaraline kahju. Hageja väitel kannatas ta ülaltoodud sündmuste tulemusena sügavat hingelist kahju, sest kohtutäitur rikkus rängalt põhiseaduslikku isikuõigust, mille kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Sügava hingelise kahju suurendamisele aitas kaasa kohtutäituri tegevusetus peale tema poole pöördumist, sest täitur ei olnud koheselt nõus hagejale kuuluva vara arestimist tühistama. Selle tulemusena oleks võinud tekkida olukord, kus hagejale kuuluv korter oleks hageja teadmata täitemenetluse käigus teise inimese võla tõttu maha müüdud. Hageja palub mittevaralise kahju hüvitamiseks määrata õiglane summa kohtu äranägemisel. Kostja vastuväited hagile Kostja oma esindaja kaudu esitatud kirjalikus vastuses hagile hageja nõuet ei tunnista. Hagi on esitatud vale isiku vastu. Riigi poolt on tehtud viga isikukoodi moodustamisel, mistõttu kaks isikut said identse isikukoodi, kuigi isikukood peab olema kordumatu. Sellisest olukorrast tulenevate võimalike kahjude eest ei saa vastutada kohtutäitur. Kohtutäitur vastutab ainul oma ametikohustuse süülise rikkumise eest. Kohtutäitur on vara arestimisel ja korteriomandile käsutamise keelumärke seadmise taotlemisel lähtunud täitemenetluse läbiviimist ja kohtutäituri tegevust reguleerivatest õigusaktidest. Isikukoodi kontrollimise kohustust kohtutäituril ei ole. Kohtutäitur tuvastas täitedokumendiks oleva kohtuotsuse alusel võlgniku isikukoodi ning taotles käsutamise keelumärke seadmist otsuses märgitud isikukoodi omava isiku korteriomandile. Kohtutäitur ei teadnud, et kahel erineval isikul on identne isikukood. Erinevad perekonnanimed kohtuotsuses ja kinnistusregistris olid seletatavad isiku perekonnanime muutmisega, ükskõik mis põhjusel. Eesnimed langesid kokku. Kohtutäiturile ei ole võimalik ette heita, et ta pidas M.H. ja M.S. t üheks ja samaks isikuks. Isiku abiellumise fakti kohtutäitur kontrollima ei pidanud, sest abiellumine ei anna alust eeldada, et korteriomand kuulub abielu sõlmimise hetkest ühisvara hulka. Kinnistusraamatusse oli ja on kantud ainuomanikuna M.H. . Kohtutäitur O. Kutšmei ei ole viivitanud vara aresti alt vabastamisega ning ei ole rikkunud TMS §-s 77 lg 2 sätestatut, mille kohaselt vabastab kohtutäitur kolmanda isiku avalduse alusel asja arestist, kui on ilmne, et ta on arestinud kolmandale isikule kuuluva asja. Laupäeval, 11.11.2006 esitati kohtutäiturile dokumendid ja selgitused, millest nähtus, et M. H ja M. S ei ole üks ja sama isik. Esmaspäeval, 13.11.2006 asus O. Kutšmei välja selgitama asjaolusid ning tegi järelepärimise ka Eesti Kohtute Raamatupidamiskeskusele, saades ekirja teel vastuse, milles nenditi identsete isikukoodide probleemi ja paluti lõpetada

täitemenetlus M. H kuuluva vara osas. Pärast sissenõudjalt nimetatud avalduse saamist saatis O.Kutšmei viivitamatult Harju Maakohtu Tallinna linna ja Harjumaa kinnistusjaoskondadele keelumärke kustutamise avalduse. Seega tegi kohtutäitur O. Kutšmei vara aresti alt vabastamise toimingud esimesel võimalusel, so 13.11.2006. Kohtutäituri tegevuses puudub süü, st kohtutäitur ei ole käitunud tahtlusega või hooletuna, sh raskelt hooletuna. Kohtutäitur on järginud käibes vajalikku hoolt. Tulenevalt RRS §dest 49 ja 50 on isikukood unikaalne. Kohtutäituri järeldus, et kui isikukood langeb kokku, siis on tegu ühe ja sama isikuga, on igati põhjendatud. Käsutamise keelumärge on seatud 28.11.2005. Hageja oleks saanud vältida temal väidetavalt tekkinud kahju, kui ta oleks huvi tundnud aasta jooksul tema vara osas kinnistusregistrisse tehtud kannete kohta. Hageja väited 13.11.2006 planeeritud tehingu luhtumisest on paljasõnalised, ta on käesoleva ajani korteriomandi omanik. Lisaks ei olnud mingit takistust võlaõigusliku müügilepingu sõlmimiseks. Kahju suurus ei ole tõendatud. Reisikulusid ei ole tõendatud ja isegi kui seda oleks tehtud, ei saa hageja nõuda oma abikaasa reisikulude hüvitamist. Hageja ei ole põhjendanud, kuidas on õigusabikulud käsitletavad kostja poolt hagejale väidetavalt tekitatud kahjuna. Mittevaraline kahju on tõendamata, nõudel puudub seadusest tulenev alus. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kogu probleem tekkis kahele erinevale isikule – M.S. ele ja M.H. ile antud identsest isikukoodist. Rahvastikuregistri seaduse § 49 kohaselt isikukood on isiku soo ja sünniaja alusel moodustatud isiku üheselt kindlaksmääramist võimaldav arv. Kohtutäitur O. Kutšmei tugines täitetoimingute tegemisel – vara arestimise ja käsutamise keelumärke seadmisel seadusest tulenevalt isiku ühest kindlaksmääramist võimaldavale arvule – isikukoodile. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-s 2 on muu hulgas täitedokumendina nimetatud jõustunud kohtuotsus ja -määrus kriminaalasjas rahalises sissenõudes seisnevate kriminaalkaristuste, kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete kohta; Nimetatud kohtuotsuses (tl-d 31-34) on M.S. e TMS § 140 lg 1 kohaselt Sissenõudja nõude täitmiseks võib kinnisasjale pöörata sissenõude, kui võlgnik on kantud kinnisasja omanikuna kinnistusraamatusse või kui võlgnik on kinnistusraamatusse kantud omaniku üldõigusjärglane. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt (tl 27) kuulub mõtteline osa elamumaast asukohaga Tallinn, X 66, M.H. ile, ik X . TMS § 143 sätestab kinnisasja arestimise aktis märgitavad andmed: Kinnisasja arestimisaktis peavad olema märgitud: 1) sissenõude aluseks olev täitedokument; 2) kinnistusraamatu andmed kinnisasja kohta; 3) kinnisasja päraldised ja olulised osad; 4) kinnisasja hind; 5) ehitiste mõõtmed, ruumide arv ja otstarve. Seadus ei sätesta isikukoodi ja isikusamasuse kontrollimise kohustust kinnisasja arestimisel. Kohtutäituri seaduse § 6 lg 1 kohaselt vastutab kohtutäitur oma ametikohustuste süülise rikkumise eest. Kuivõrd võlgniku isikukoodi vastavuse kontrollimist ei ole kohtutäiturile tema ametiülesannete täitmisel kohustuseks pandud ei täitemenetluse seadustiku, kohtutäituri seaduse ega mõne muu seadusega, siis ei ole võimalik arutleda selle üle, kas ta rikkus kohustust tahtlikult, hooletuse või raske hooletuse tõttu. Kohtutäituril on oma ametiüleannete täitmisel teatud võimupädevus, st tema arestib võlgniku kinnisvara ning tema taotluse alusel kantakse arestitud vara käsutamise

keelumärge kinnistusregistrisse. Kui kohtutäitur on arestinud kolmandate isikute vara, siis on kolmandal isikul õigus pöörduda kohtutäituri poole avaldusega või hagiga kohtusse. Käesolevas asjas on hageja, kelle vara oli ekslikult arestitud, pöördunud kohtutäituri poole avaldusega 10. novembril 2006, mis oli reede. Laupäeval, 11.11.2006 esitas hageja kohtutäiturile kõik dokumendid, mis tõendavad vara kuulumist kolmandale isikule, mitte võlgnikule. Kohtutäitur on ühendust võtnud sissenõudja, Eesti Vabariigi esindaja Kohtute Raamatupidamiskeskusega 13.11.2006 telefoni teel, millele vastuseks sai kohtutäitur kell 9.38 e-kirja (tl 35) , milles sissenõudja palub lõpetada täitemenetlus kohtulahendis toodud isikukoodiga X isiku suhtes. TMS § 48 punkt 1 kohaselt kohtutäitur lõpetab täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel. Kohtutäitur O. Kutšmei on 13.11.2006 koostanud Harju Maakohtu Tallinna linna ja Harjumaa kinnistusjaoskondadele keelumärke kustutamise avalduse (tl 36). Esitatud tõenditest ei ilmne kohtutäitur O. Kutšmei viivitamist, veel vähem keeldumist keelumärke kustutamiseks. Kuivõrd kohus ei ole tuvastanud O. Kutšmei poolt tema ametikohustustuste süülist rikkumist, siis puudub alus tema suhtes materiaalse vastutuse kohaldamiseks. Samas tuleb märkida, et hageja varalise kahju hüvitamise nõuded on täielikult tõendamata. Tema kulutuste kohta marsruudil Helsingi-Tallinn-Helsingi ei ole esitatud ühtegi dokumenti. Hageja abikaasa väidetavate kulutuste kohta ei saa kohus seisukohta võtta, sest F.H. ei ole kohtule hagi esitanud. M. H ei ole F. H seaduslik esindaja. Õigusabi kulutuste vajadus ja maht ei ole samuti tõendatud. Hageja andis dokumendid enda isiku ja vara kohta kohtutäiturile 11.11.2006, so laupäeval. Volikiri J. Pajule on antud 12.11.2006. Mida tegi Janno Paju selleks, et hagejale kuuluv kinnisasi arestist vabastataks, millise kaebuse ta koostas ja kellele esitas, on teadmata. Kahjuks ei saanud kohus hageja esindajat Janno Pajut selles osas ka lähemalt küsitleda, sest J. Paju ei ilmunud kohtusse, taotledes asja sisulist arutamist hageja esindaja kohaolekuta. Kuivõrd hageja nõudel puudub materiaalõiguslik alus, siis ei pidanud kohus vajalikuks asja arutamist edasi lükata, täpsustamaks hageja rahalise nõude suurust ja koosseisu. Kohus, jättes rahuldamata varalise kahju hüvitamise nõuded seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu, jätab rahuldamata ka hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Lisaks seadusest tuleneva hüvitamise aluse puudumisele ei ole tõendatud hagejal mittevaralise kahju tekkimine. Asjaolu, et ühel päeval jäi notariaalne tehing vormistamata, ei anna alust arvata, et see põhjustas hagejale sellist hingelist üleelamist, mis annaks aluse selle rahaliseks kompenseerimiseks. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamata jätmise tõttu tuleb kostja kohtukulud kanda hagejal. TsMS § 174 lg 1, 2 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.