2-07-16474
Määruse tegemise aeg ja koht
26.juuni 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Helgi Vinni
Kohtuasi
Iisaku Vallavalitsuse avaldus I B ́le eestkoste määramiseks
Menetlustoiming
Eestkostja määramine
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
Iisaku Vallavalitsus (RK 75013641, asukoht: Tartu mnt 56, Iisaku vald, 41101 Ida-Virumaa)
Puudutatud isik:
I B (IK xxx, elukoht: xxx)
Puudutatud isiku esindaja:
vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev
Puudutatud isik:
L B (IK xxx, elukoht: xxx)
Avaldus rahuldada. Seada I B ́le piiratud teovõime tõttu eestkoste kuni 26. juunini 2010.a ning määrata tema eestkostjaks L B, kellele anda esindusõigus eestkostetava suhtes I B kõikide tehingute tegemisel ning asjade ajamisel, välja arvatud elukondlikud pisitehingud summas mitte üle 150 krooni päevas. Kohtumäärus saata teadmiseks puudutatud isikutele, puudutatud isiku esindajale täitmiseks avaldajale. Edasikaebamise kord
ning
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates.
Iisaku Vallavalitsus esitas kohtule avalduse I B ́le eestkostja määramiseks. Avalduse kohaselt on I B invaliid lapseeast. I B on tegelenud, teda hooldanud ja tema järele valvanud tema ema L B. 16.03.2005.a on ekspertarst Sirje Jõeäär tuvastanud I B ́l raske puude. Isik vajab järelevalvet, kuna ta võib oma psüühilise seisundi ja käitumishäirete tõttu oma tegevuse või tegevusetusega tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Puudeastet on pikendatud ekspertarst Made Tamme poolt 31.03.2007.a. 02.04.2007.a esitas L B Iisaku Vallavalitsusele avalduse, milles palub kaasabi eestkoste seadmisel oma tütre I B üle ja teatab, et on nõus tütre eestkostjaks hakkama. Oma avalduses märgib ta, et tütar ei ole võimeline iseseisvalt toime tulema, tehinguid sooritama ja oma huvide eest seisma. On juhtunud, et tütar läheb kaasa võõraste inimestega, ei oska ennast ilmale vastavalt riietada- see on kaasa toonud tõsiseid probleeme, mis võivad ohtu seada tema tervise. Aegajalt tekib vajadus tema ravile paigutamiseks, sest muidu ta muutub agressiivseks: on läinud emale kallale, lõhkunud kodus aknaid ja teinud muud taolist. Avaldaja palub määrata I B eestkostjaks L B ́i . Kohus määras 07. juuni 2007 määrusega isikule riigipoolse õigusabi korras esindajaks vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev ́i. Kohus määras kohtupsühhiaatriaekspertiisi, kuna esinesid andmed isiku vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire kohta. I B suhtes teostati 17.mail 2007.a Ahtme Haigla ekspertarstide poolt kohtupsühhiaatriline ekspertiis. Kohus kuulas ära puudutatud isiku I B tema esindaja juuresolekul. Puudutatud isik selget vastust sellele, kas ta on nõus, et tema eeskostjaks määratakse L B, anda ei suutnud. Puudutatud isiku esindaja esitas seisukoha, milles leidis, et esindatava õiguste ja huvide kaitseks tuleb talle määrata eestkostja. Esindaja on nõus, et I B eestkostjaks määratakse tema ema L B. I B võiks lubada teostada elukondlikke pisitehinguid summas mitte üle 150 krooni päevas. L B ́i seisukoha kohaselt on I B suuteline teostama pisitehinguid. L B on nõus olema I B eestkostjaks. Avaldaja seisukoha kohaselt on eestkosteasutus nõus L B ́i määramisega I B eestkostjaks.
Kohus, kuulanud ära puudutatud isikute seisukohad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt TsMS § 520 lg 1 kohus määrab eestkoste seadmise menetluseks piiratud teovõimega täisealisele isikule esindaja, kui see on isiku huvides vajalik. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nähtub, et I B ́l esineb väljendunud debiilsusega vaimne mahajäämus emotsionaalsete häiretega. Kahtlane, et ta omaks täielikku ettekujutust kõikvõimalike tehingute teostamisest ja mõistaks protsesside, mida tal tuleks lahendada, sisemist olemust. Samal ajal lihtsamate olmeprobleemide lahendamisel on uuritav küllalt adapteeritud. Vastavalt TsMS § 524 lg 1 kohus kuulab isiklikult ära isiku, kellele eestkoste seadmist menetletakse. Kohus kuulab isiku ära isiku tavalises keskkonnas, kui isik seda nõuab või kui see on kohtu arvates asja huvides vajalik ja isik sellele vastu ei vaidle.
Kohus kuulas ära I B temale tuttavas keskkonnas. Ärakuulamise juures viibis puudutatud isiku esindaja. I B oli ärakuulamise ajal emotsionaalselt tasakaalutu ega suutnud talle eestkoste seadmise küsimuses selget seisukohta avaldada. TsMS § 525 lg 3 kohaselt kohus kuulab enne eestkostja määramist ära ka isiku, kelle eestkostjaks määramist taotletakse või keda kohus kavatseb eestkostjaks nimetada, ja võimaliku avaldaja. L B on andnud oma nõusoleku eestkostjaks määramise kohta. TsMS § 526 lg 2 p 5 märgitakse eestkostja määruses aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpetamise või pikendamise; lg 3 kohaselt eestkostja määratud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates; lg 5 kohaselt kui kohus seab eestkoste eestkostetava kõigi asjade ajamiseks või kui eestkostja ülesannete ringi selliselt laiendatakse, et tal keelatakse kõikide tehingute tegemine, loetakse lisaks, et eestkostetav on tunnistatud valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja ta kaotab hääleõiguse. Kohus määrab I B eestkostjaks L B ́i kuni 26. juunini 2010.a, seejärel otsustab kohus eestkoste lõpetamise või pikendamise. I B ́l tuleb keelata kõikide tehingute tegemine ilma eestkostja nõusolekuta, välja arvatud elukondlikud pisitehingud summas mitte üle 150 krooni päevas. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 520 lg 1, § 524 lg 1, 2; § 525 lg 1, § 526, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.
Helgi Vinni Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.