6.Määrus kuulub viivitamata täitmisele (TMS § 218 lg 2, TsMS § 478 lg 3). Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Käibemaksusumma tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et ta ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 2, 3). Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates (TMS § 218 lg 2, 3, TsMS § 661 lg 1, 2).
ÜLDISED ASJAOLUD
1.05.12.2005 otsusega tsiviilasjas nr 2-1019/04 määras Tartu Maakohus mh kindlaks O.S. lastega suhtlemise korra. K ja O.S. esitasid otsuse peale apellatsioonkaebused (tl 32).
2.30.06.2006 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-04-692 reguleeris Tartu Ringkonnakohus kuni asjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni O.S. lastega suhtlemise korra samal viisil, nagu oli toodud Tartu Maakohtu otsuses (tl 31-32).
3.25.09.2006 otsusega tsiviilasjas nr 2-04-692 jättis Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 05.12.2005 otsuse lastega suhtlemise korra osas muutmata (tl 36). O.S. esitas otsuse peale kassatsioonkaebuse.
4.28.02.2007 määrusega tsiviilasjas nr 2-06-36799 (O.S. avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks lapsega suhtlemist korraldava määruse rikkumise korral) määras Tartu Maakohus O.S. suhtlemise korra lastega järgmiselt. O.S. on õigus kohtuda L ja M pühapäeviti 10.30-12.00 ja B pühapäeviti 15.30-18.00. Ema annab lapsed üle oma elukohas ja isa toob nad samasse kohta tagasi. Esimestel kohtumistel annab ema lapsed isale üle maja lähedal õuealal ja viibib kohtumiste juures kuni lapsed on isaga harjunud, s.o 15-30 minutit. Määrus asendab Tartu Ringkonnakohtu 30.06.2006 määrusega hagi tagamise korras kindlaks määratud suhtlemise korda (tl 33).
5.12.03.2007 esitas O.S. kohtutäitur Reet Rosenthalile avalduse K.S. vastu lastega suhtlemise võimaldamiseks, aluseks Tartu Maakohtu 28.02.2007 määrus tsiviilasjas nr 2-06-36799 (täiteasi nr 186/2007/457 – L ja M. S. suhtlemine; täiteasi nr 186/2007/467 – B.S. suhtlemine).
6.21.03.2007 otsusega kohtuasjas nr 3-2-1-13-07 (vaidlustatud kohtulahend Tartu Ringkonnakohtu 25.09.2006 otsuses tsiviilasjas nr 2-04-692) otsustas Riigikohus jätta ringkonnakohtu otsuse lastega suhtlemiskorra määramise osas muutmata. Muu hulgas märkis kolleegium otsuse p-s 35, et kohtu määratud lapsega suhtlemise korda kui sellist ei saa üldjuhul täita täitemenetluse korras. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 1 järgi teeb kohtutäitur lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. Seega saab täitemenetluses lapsega suhtlemise võimaldamiseks põhimõtteliselt täitetoiminguid teha. Siiski, kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur TMS § 183 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks. TsMS § 563 lg 7 järgi võib lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks täitemenetluse toiminguid teha üksnes määruse alusel, millega kohus kohaldab lepitusmenetluse ebaõnnestumise korral vanema suhtes sunnivahendeid. Sellest tulenevalt saab lapsega suhtlemise korra täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks teha täitetoiminguid juhul, kui vanem on algatanud kohtus lepitusmenetluse TsMS § 563 alusel, see ei ole andnud soovitud tulemusi ning kohus on pidanud vajalikuks kohaldada rikkunud vanema suhtes sunnivahendeid. Eeltoodust tulenevalt saab täitetoiminguid teha eelkõige trahvimääruse täitmiseks, kuid mitte vanema ja lapse kohtumise korraldamiseks vastavalt kohtu määratud suhtlemiskorrale (tl 34-42).
7.02.04.2007 esitas O.S. kohtutäitur Reet Rosenthalile avalduse, milles palus pöörata täitmisele Riigikohtu 21.03.2007 otsuse kohtuasjas nr 3-2-1-13-07 K.S. suhtes, nõude sisuks lastega kohtumise korra rikkumine 21.03-01.04 (asi nr R-2868/07). Samuti esitas O.S. 02.04.2007 kohtutäiturile avalduse K.S. trahvimiseks, sest K.S. ei ole võimaldanud O.S. lastega kohtu poolt määratud korras kohtuda (täiteasjad nr 186/2007/457 ja 186/2007/467). Täiteasja nr R-2868/07 asjaolud
8.Kohtutäitur keeldus 03.04.2007 otsusega täitemenetluse algatamisest, korrates Riigikohtu otsuse p-s 35 toodud seisukohti. Lapsega suhtlemist korraldava määruse rikkumisel tuleb vanemal pöörduda TsMS § 563 tulenevalt kohtu poole (tl 11).
9.O.S. esitas kohtutäiturile otsuse peale kaebuse, paludes tühistada otsuse ning lugeda Riigikohtu 21.03.2007 kohtuotsuse täitmise juba kohtutäituri poolt algatatud täiteasja osaks (hagi tagamise määrus, lepitusmenetluse määrus).
9.1.Tartu Ringkonnakohus tegi hagi tagamise määruse seoses asjaoluga, et K.S. keelas O.S. lastega kohtumast kuni pole jõustunud kohtuotsust; määruse täitemenetlust alustas kohtutäitur Reet Rosenthal. Kuna K.S. jätkuvalt takistas O.S. lastega kohtumast, tegi O.S. avalduse kohtule lepitusmenetluse alustamiseks TsMS § 563 alusel. Avalduse tegemise vajalikkusele viitas ka kohtutäitur, kinnitades, et enne lepitusmenetluse läbiviimist ei saa ta täitetoiminguid teha. Lepitusmenetluses tehtud määrusele vaatamata ei ole O.S. seni lastega kohtuda saanud. Samas tegi Riigikohus otsuse lastega suhtlemise korda puudutavas osas (pooleli olnud kohtuvaidlus, mille raames tehti hagi tagamise määrus ja lepitusmenetluse määrus). Avaldaja viis otsuse kohtutäiturile koos K.S. e-kirjaga, kus viimane teatas, et tema ei hakka kohtuotsust täitma. Käesoleval juhul ei ole tegemist erinevate täiteasjadega (hagi tagamine, lepitusmenetlus ning tagatavale hagile järgnenud kohtuotsus). Seega puudub kohtutäituril alus täitemenetluse algatamisest keeldumisele, sest täiteasi on juba eelnevalt algatatud. Kohtutäituri poolt juba alustatud täiteasi hõlmab tegelikult ka Riigikohtu otsuses toodut. Juriidiliselt ei saanud kohtus samaaegselt olla mitu samasisulist nõuet sama isiku poolt sama isiku vastu.
9.2.Kohtutäitur on Riigikohtu seisukohta lastega suhtlemise korra täitmise korra osas vääralt tõlgendanud ja leidnud, et tema roll on ainult trahvimääruse täitmine. Ainuüksi TMS § 179 lg-s 1 ja § 183 lg-s 1 nimetatud toimingute tegemiseks tuleb alustada täitemenetlust.
9.3.Kohtutäitur viitab sellele, et kohtus tuleb läbi viia ka lepitusmenetlus. Nimetatud menetlus on juba kohtus läbi viidud.
9.4.Kohtutäitur on oma tegevusetusega asunud takistama O.S. õiguste teostamist.
10.Kohtutäitur jättis 12.04.2007 otsusega kaebuse rahuldamata, tuginedes jätkuvalt Riigikohtu 21.03.2007 otsuse p-s 35 toodud seisukohale, et kohtu määratud lapsega suhtlemise korda kui sellist ei saa üldjuhul täitemenetluse korras täita. Riigikohus on küll tsiteerinud TMS § 179 lg 1 ja § 183 lg 1, samas on Riigikohus osundanud TsMS § 536 lg-le 7 ja asunud seisukohale, et täitetoiminguid saab teha eelkõige trahvimääruse täitmiseks, kuid mitte vanema ja lapse kohtumise korraldamiseks vastavalt kohtu määratud suhtlemiskorrale. Kaebaja aga ongi sisuliselt taotlenud kohtutäiturilt vanema ja lapse suhtlemise korraldamist. Eelneva lepitusmenetluse olemasolu ei takista pöördumast kohtu poole, kui teine vanem on rikkunud lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust (tl 15-16). Täiteasja nr 186/2007/457 ja 186/2007/467 asjaolud
11.Kohtutäitur keeldus 02.04.2007 vastusega avaldusele asjas nr 186/2007/457 ja 186/2007/467 täitetoimingu tegemisest (kohtule K.S. trahvimise ettepaneku tegemisest), leides, et võlgnik ei ole rikkunud omapoolset kohustust ega takistanud sundtäitmist (tl 12).
12.O.S. esitas täitetoimingu tegemisest keeldumise peale kohtutäiturile kaebuse, paludes kohtutäituril teha uue otsuse, millega rahuldatakse avaldus kohtule K.S. trahvimise ettepaneku tegemiseks.
12.1.Tartu Maakohtu 28.02.2007 määrusele vaatamata ei ole O.S. seni lastega kohtuda saanud, sest laste ema endiselt takistab laste ja isa vahelist suhtlemist. Pärast kohtumäärust on põhjenduseta teatatud, et kohtumised jäävad ära. Kui O.S. kutsus kohtumiste juurde kohtutäituri, piirdus ema tegevus vaid lastega õue tulemises. Ta ei lasknud lastel isaga harjuda, vaid hoidis neil käest kinni, võttis sülle jne. Ainuüksi selline tegevus on kohtumise takistamine, sest puudus emapoolne tahe selleks, et lapsed
isaga kohaneksid. Hommikul, kohe pärast kohtutäituri lahkumist, viis ema lapsed tuppa ning tõi hiljem kohtutäiturile põhjenduseks, et lapsed ise jooksid tuppa. Lapsed on 2,5 aastased, kes on ema sõnul arengus maha jäänud. Selleks, et lapsed saaksid ise tuppa minna, peaksid nad kasutama fonolukku, mis on nende käeulatusest kõrgemal, suutma ise koodi sisestada jne. Seega on võlgniku põhjendused alusetud. Kuna laste ema viibis ikka veel õues, siis tegelikult ei olnud ta reaalselt lapsi üle andnud, sest hoidis neil käest ja ei lasknud isaga kohaneda. Sama juhtus õhtul, kohtumisel tütrega. Laps toodi õue, kus ema ka veidi aega viibis, seejärel läks ema tuppa. Kuna laps küsis isalt toodud kingitust, siis mindi koos ukse poole (seal oli auto). Sel ajal kui O.S. autost kingitust võttis, tegi K.S. koridori ukse lahti ja lasi lapse sisse. Hiljem aga väitis, et laps tuli tuppa ning enam ta õue tulla ei taha.
12.2.Lisaks on näiteks teatatud, et lastel on keskkõrvapõletik ja kohtumised jäävad ära; samas olid lapsed järgmisel päeval õues. Või on laste ema tulnud koos emaga ukse peale, kummalgi süles üks laps. Ukse vahel seisti ca 5 minutit ning siis mindi tagasi tuppa, tuues põhjenduseks, et lapsed ei taha isaga kohtuda. Selline tegevus on toimunud juba kolm aastat ning osaliselt on see salvestatud videolindile. Seni on laste ema alati väitnud, et ei takista isal lastega kohtumast. Samas pidas kohus ikkagi vajalikuks täpsustada lastega suhtlemise korda. Seega on ka kohus tuvastanud, et kohtumised ei ole varasemalt toimunud.
12.3.Kohtutäitur ei saa teha järeldusi ühe korra kohalkäimisest, mis piirdus poole tunniga (kohtumised kestavad tunduvalt kauem). Tegemist on kohtutäituri pealiskaudse suhtumisega ning tähelepanuta on jäetud asjaolu, et isal ei olnud ühekordne, vaid kestev õigus. Rikkumisega on tegemist ainuüksi siis, kui kasvõi üks kord jääb kohtumine ära. Lastega suhtlemise korra täitmine ei tähenda ainult nn laste üleandmist. Lastega suhtlemise kord on kehtestatud eelkõige laste huvides, et nad ei kaotaks kontakti oma isaga ning sellele peavad kaasa aitama nii ema kui ka isa. Kui isa ja lapsed ei saa endiselt omavahel suhelda, siis on tegemist kohtumääruse rikkumisega ning määruse eesmärk pole täidetud. Arvestades asjaolu, et laste isa on kõik korrad sõitnud Tallinnast Tartusse ainult selleks, et oma lastega kohtuda, siis on ta endast andnud kõik, et määrust täita. Emapoolne kohtumisi soodustav tegevus, käitumine täielikult puudub.
13.Kohtutäitur jättis 12.04.2007 otsusega täiteasjas nr 186/2007/457 O.S. kaebuse rahuldamata. 18.03.2007 koostas kohtutäitur akti täitetoimingu läbiviimise (laste O.S. üleandmise) kohta. Seega on täitetoiming lõpule viidud. K.S. laste üleandmist ei takistanud. Kohtutäitur viitas ka Riigikohtu 21.03.2007 otsuse p-le 35, kus Riigikohus asus seisukohale, et kohtu määratud lapsega suhtlemise korda ei saa üldjuhul täita täitemenetluse korras. TsMS § 563 lg 1, 3, 6 p 1, lg 7 viidates leidis kohtutäitur, et kaebaja on õigustatud teatama kohtule lapsega suhtlemist võimaldava kohtumääruse rikkumisest või selle täitmise raskendamisest teise vanema poolt ning taotlema kohtult sunnivahendite kohaldamist määruse täitmisele sundimiseks (tl 13-14, 23-26).
O.S. KAEBUS KOHTUTÄITURI OTSUSTE PEALE
14.23.04.2007 esitas O.S. Tartu Maakohtule kohtutäituri 12.04.2007 otsuste peale täiteasjades nr 186/2007/457 ja R-2868/07 kaebuse. O.S. palus otsused tühistada, lugeda täiteasjad üheks asjaks ning võlgniku tegevuse lastega suhtlemise korra rikkumiseks, millest tulenevalt teha vajalikud toimingud võlgniku trahvimiseks. Kohtukulud palus avaldaja jätta kohtutäituri kanda (tl 4-10).
15.Kohtutäitur on täiteasjas nr R-2868/07 moonutanud tegelikke asjaolusid. Kohtutäituri poolt tekitatud ühe asja käsitlemine mitme erineva asjana on tekitanud segase olukorra. Ühelt poolt viitab täitur, et läbi tuleb viia lepitusmenetlus, ning teiselt poolt, et tegelikult võlgnik ei teegi takistusi ning puudub vajadus tema trahvimiseks (tl 9-10).
KOHTUTÄITURI VASTUS
16.Kohtutäitur jäi oma otsustes toodud seisukohtade juurde ja palus jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud avaldaja kanda. Kohtutäitur tugineb Riigikohtu 21.03.2007 otsuses toodud tsiviilkolleegiumi tõlgendusele lastega suhtlemise võimaldamise asjas. Avaldajal on võimalik oma õigusi realiseerida tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
17.Taotlus lugeda võlgniku poolne tegevus lastega suhtlemise korra rikkumiseks, millest tulenevalt teha kohtul vajalikud toimingud võlgniku trahvimiseks, tuleb jätta läbi vaatamata. Kaebemenetluses kohtutäituri otsuste peale ei saa läbi vaadata sisuliselt avaldaja poolt taotletavat lepitusmenetlust lapsega suhtlemist korraldava määruse rikkumise korral, tegemist on iseseisva hagita perekonnaasjaga (tl 28-29).
K.S. SEISUKOHT
18.Kohtutäituri otsused ei ole tühised, K.S. ei ole andnud mingit põhjust täiteasjade algatamiseks ning O.S. nõue trahvimiseks on alusetu.
19.Tartu Maakohtu 05.12.2005 otsus, mille jõustas Riigikohtu 21.03.2007 otsus, reguleeris lastega suhtlemise korra väga pikaks perioodiks. Tartu Ringkonnakohtu määrus asjas nr 2-04-692 ja Tartu Maakohtu määrus asjas nr 2-06-36799 määratlesid lastega suhtlemise korra, arvestades reaalseid tingimusi ja hetkeolukorda. Riigikohtu otsusega jõustatud kohtumiskorra osas ei ole läbi viidud lepitusmenetlust. Lepitusmenetlus ei reguleerinud mitte Riigikohtu otsuses reguleeritud kohtumiskorda, vaid suhtlemiskorra, mis sobis mõlemale poolele 28.02.2007 seisuga. Seega reguleerisid mõlemad lahendid küll lastega suhtlemise korda, kuid olid sisult erinevad. Riigikohus arvestas ajalist nihet ja märkis otsusesse, et vanema ja laste suhtlemine korraldatakse lepitusmenetluse käigus.
20.O.S. on käinud lastega kohtumistel väga kaootiliselt ning tema käitumine on olnud lapsi hirmutav (pidev filmimine ja kaamera näkku surumine, laste tahtevastane kaasavõtmine, laste ema mõnitamine). Kuna lastel on olnud O.S. seonduvalt varasemad negatiivsed kogemused, siis on emal käest kinni hoidmine ja sülle tahtmine lastele oluline kindlustunde saamiseks. Tahte vastaselt ei ole ema lapsi sülle võtnud. Laste üleandmise juures viibisid kohtutäitur ja lastekaitsespetsialist. Pärast nende lahkumist hakkas O.S. kaksikuid vägisi autosse viima ja laste ema mõnitama. O.S. tegutseb sihipäraselt selleks, et provotseerida tülisid, filmida, algatada pidevalt põhjendamatuid täite- ja kohtumenetlusi. K.S. on korduvalt palunud O.S. panna kaamera ära ja võtta laste poolehoiu võitmiseks kaasa mänguasju. O.S. on vastanud, et ta ei ole „kommionu“, et ta kohustab K.S. läbi kohtu lapsed talle autosse tõstma ning laste arvamus ei loe. K.S. ei ole teinud O.S. takistusi lastega suhtlemisel, ta on tegutsenud vaid laste huve silmas pidades. Kui laps tahab sülle, käest kinni hoida või tuppa minna, siis on K.S. vastavalt ka lapse sülle võtnud, tal käest kinni hoidnud või koos lapsega tuppa läinud.
KOHTU SEISUKOHT
Täiteasi nr R-2868/07
21.Kohus leiab, et O.S. kaebus kohtutäituri 12.04.2007 otsuse peale täiteasjas nr R-2868/07 on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada.
22.TMS § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse täitemenetluse seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluvast kohtuotsusest ja -määrusest tsiviilasjas. TMS § 179 lg 1 kohaselt teeb kohtutäitur lapse üleandmise ja lapsega suhtlemise võimaldamise asjas täitetoimingu lapse elukohajärgse või erandina kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse esindaja osavõtul, kellel on eriteadmised lastega suhtlemiseks. TMS § 179 lg 2 näeb ette, et kui kohustatud isik takistab sundtäitmist, võib tema suhtes kohaldada TMS § 183 sätteid (s.o kohtule ettepaneku tegemine võlgniku trahvimiseks). TMS § 179 lg 3 kohaselt võib kohtutäitur vajaduse korral tõstatada lapse elukohajärgse või erandina
kohustatud isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse ees küsimuse lapse ajutiseks paigutamiseks laste hoolekandeasutusse.
23.Eelviidatud sätetest tulenevalt on täitemenetlus lapsega suhtlemise asjas põhimõtteliselt võimalik, nagu on märkinud ka Riigikohus 21.03.2007 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-13-07. Riigikohus leidis küll samas, et kohtu määratud lapsega suhtlemise korda kui sellist ei saa üldjuhul täita täitemenetluse korras ning täitetoiminguid saab teha eelkõige trahvimääruse täitmiseks, kuid mitte vanema ja lapse kohtumise korraldamiseks vastavalt kohtu määratud suhtlemiskorrale. Nimetatud Riigikohtu seisukoht ei välista iseenesest aga täitemenetluse alustamist lapsega suhtlemist korraldava lahendi alusel ega muude täitetoimingute tegemist. Riigikohus leidis, et üldjuhul ei saa lapsega suhtlemise korda täita täitemenetluse korras ja eelkõige saab teha täitetoiminguid trahvimääruse täitmiseks. Riigikohtu lahendist ei tulene, et täitemenetluse alustamine on üldse välistatud ja täitetoiminguid võib teha ainult trahvimääruse täitmiseks. Riigikohus ei ole tunnistanud täitemenetluse seadustiku vastavaid sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks. Puudub alus asuda seisukohal, et kehtiva õigustloova akti teatud sätteid ei tule rakendada.
24.TMS 179 lg 4 kohaselt ei või kohtutäitur kasutada lapse ega lapse üleandmiseks või suhtlemise võimaldamiseks kohustatud isiku suhtes jõudu. Seega tuleb asuda seisukohale, et lapsega suhtlemise võimaldamise asjas ei vii kohtutäitur lapsega suhtlemise korda füüsiliselt/reaalselt ellu, kui ettenähtud korda ei täideta. Kohtutäituril on võimalik teostada teisi täitetoiminguid. Täitemenetluse seadustikus ei ole defineeritud mõistet „täitetoiming“, samuti puudub loetelu kõikidest täitetoimingutest. Kohus leiab, et täitetoiminguks tuleb pidada kõiki täitemenetluse käigus täitemenetluse läbiviimiseks tehtavaid toiminguid. TMS § 8 kohaselt on kohtutäitur kohustatud tarvitusele võtma kõik seadusega lubatud abinõud täitedokumendi täitmiseks, koguma täitemenetluseks vajalikku teavet ning selgitama täitemenetluse osalistele nende õigusi ja kohustusi. TMS § 24 lg 1 ja lg 3 p 3 kohaselt toimetab kohtutäitur võlgnikule kätte täitmisteate, milles mh märgitakse ettepanek täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks ja vabatahtliku täitmise tähtaeg. Seega on kohtutäituril lapsega suhtlemise asjas võimalik kutsuda menetlusosalised välja, kaasates ka kohaliku omavalitsuse esindaja, veenda neid, selgitada kohtulahendi täitmata jätmise tagajärgi (trahvimine (TMS § 179 lg 2, § 183), lapse ajutise laste hoolekandeasutusse paigutamise küsimuse tõstatamine (TMS § 179 lg 3)) ning võimalust lepitusmenetluseks kohtus TsMS § 563 alusel.
25.30.06.2006 hagi tagamise määrusega tsiviilasjas nr 2-04-692 ja 28.02.2007 lepitusmenetluse määrusega tsiviilasjas nr 2-06-36799 reguleeriti lastega suhtlemise kord kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni. Kuna vastav lahend, s.o Riigikohtu 21.03.2007 otsus kohtuasjas nr 3-21-13-07, on jõustunud, tuleb lähtuda selles sätestatud suhtlemise korrast ning O.S. on õigus nõuda selle alusel täitemenetluse alustamist. Lepitusmenetluse korraldamiseks TsMS § 563 alusel kohtu poole pöördumine on vanema õigus, mitte kohustus.
26.Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada kohtutäituri 12.04.2007 otsus täiteasjas nr R-2868/07, millega kohtutäitur jättis rahuldamata O.S. kaebuse 03.04.2007 täitemenetluse algatamisest keeldumise otsuse peale. Samuti tuleb tühistada kohtutäituri 03.04.2007 täitemenetluse algatamisest keeldumise otsus.
27.Kohus ei nõustu aga O.S., et käesoleval juhul ei ole tegemist erinevate täiteasjadega (hagi tagamine, lepitusmenetlus ning tagatavale hagile järgnenud kohtuotsus) ning kohtutäituri poolt juba alustatud täiteasi hõlmab tegelikult ka Riigikohtu otsuses toodut. TMS § 48 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohtutäitur täitemenetluse kohtulahendi esitamisel, millega täitmisele võetud täitedokument või kohustus see viivitamata täita on tühistatud või sundtäitmine on tunnistatud lubamatuks või on määratud sundtäitmise lõpetamine. Seega, kui lapsega suhtlemise korraldamise kohta esitatakse uus kohtulahend, esineb alus täitemenetluse lõpetamiseks eelmise lahendi järgi.
Täiteasi nr 186/2007/457 ja 186/2007/467
28.Kohtutäitur on märkinud oma 12.04.2007 otsuse numbriks üksnes nr 186/2007/457, samas nähtub toimiku materjalidest, et tegelikult on vaidlustatud otsus tehtud seoses tema 02.04.2007 otsusega täiteasjades nr 186/2007/457 ja 186/2007/467.
29.Kohus leiab, et O.S. kaebus kohtutäituri 12.04.2007 otsuse peale täiteasjas nr 186/2007/457 ja 186/2007/467 on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.
30.Kohus ei pea vajalikuks jätta läbi vaatamata avaldaja taotlust lugeda võlgniku tegevuse lastega suhtlemise korra rikkumiseks, millest tulenevalt teha kohtul vajalikud toimingud võlgniku trahvimiseks. Tegemist on sisuliselt sama taotlusega, mille avaldaja esitas kohtutäiturile ja mille kohtutäitur jättis oma 02.04 ja 12.04 otsustega rahuldamata ning mille peale avaldaja on esitanud kaebuse kohtule.
31.Iseenesest on õige täituri seisukoht, et avaldajal on võimalik oma õigusi realiseerida tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Avaldaja on õigustatud teatama kohtule lapsega suhtlemist võimaldava kohtumääruse rikkumisest või selle täitmise raskendamisest teise vanema poolt ning taotlema kohtult sunnivahendite kohaldamist määruse täitmisele sundimiseks. Samas ei välista selline avaldaja õigus täitemenetlust lapsega suhtlemist korraldava kohtulahendi alusel ning võlgniku trahvimist täitemenetluse seadustiku sätestatud korras. Ka Riigikohus on 21.03.2007 otsuses viidanud täitemenetluse seadustikus ettenähtud kohtutäituri võimalusele teha kohtule ettepanek trahvimiseks. TMS § 183 lg 1 näeb ette, et kui toimingut saab teha üksnes võlgnik ise, kuid ta ei tee seda määratud tähtpäevaks või kui võlgnik rikub kohustust teatud toimingut taluda või toimingust hoiduda, teeb kohtutäitur sissenõudja avalduse alusel kohtule ettepaneku võlgniku trahvimiseks.
32.Kohus peab vajalikuks märkida, et kui vanem on täitemenetluse kestel pöördunud lepitusmenetluse läbiviimiseks kohtu poole, ei saa täitur TsMS § 563 lg 7 tulenevalt kohtumenetluse ajal siiski pooleliolevas täiteasjas täitetoiminguid teha ning kaaluda tuleks täitemenetluse peatamist. TsMS § 563 lg 7 näeb ette, et lapsega suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks ja rikkumise kõrvaldamiseks võib täitemenetluse läbi viia üksnes kohtumääruse alusel, millega kohus on tunnistanud lepitusmenetluse ebaõnnestunuks ja määranud, milliseid sunnivahendeid rakendada.
33.Kohus leiab, et käesoleval juhul on kohtutäitur põhjendatult keeldunud võlgniku trahvimiseks ettepaneku tegemisest. Täitemenetlus toimub O.S. 12.03.2007 avalduse ja Tartu Maakohtu 28.02.2007 määruse alusel. Seega pidi esimene määruses kindlaks määratud lastega kohtumine pärast täitemenetluse avalduse esitamist toimuma 18.03.2007. Kohtutäituri koostatud aktidest nähtuvalt oli K.S. 18.03.2007 ettenähtud ajal lastega õues ning viibis seal koos lastega ca pool tundi. Selle, et K.S. esialgu kokkusaamise juures viibib, olid pooled ise lepitusmenetluses kokku leppinud. Välistada ei saa võimalust, et lapsed soovivad oma ema sülle ja tal käest kinni hoida ning koos temaga tuppa minna. Eeltoodust tulenevalt ja jõu kasutamise keeldu arvestades puudub alus väita, et K.S. oleks määruses sätestatud toimingud tegemata jätnud. O.S. väited seoses varasemalt toimunud või toimumata jäänud kohtumistega ei oma täiteasjade nr 186/2007/457 ja 186/2007/467 menetlemisel tähtust. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 172 lg 1, 5, § 173 lg 1 ja 3 ning kaebuse osalist rahuldamist arvestades tuleb jätta 50% menetluskuludest O.S. ja 50% kohtutäitur Reet Rosenthali kanda. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.