Muud › Muud hagiasjad

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

Hageja esitas 07.08.2006 Harju Maakohtule hagi xxx Korteriühistu vastu 16.05.2006 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt teavitati ühistu liikmeid üldkoosoleku toimumisest mõned päevad enne üldkoosoleku toimumist. Teates oli märgitud üldkoosoleku päevakord: koosoleku juhataja ja protokolli valimine; juhatuse aruanne 2005.a majandusaasta tegevuse kohta; revisjonikomisjoni aruanne; 2005.a majandusaasta aruande ja bilansi kinnitamine; remondi- ja renoveerimistöödeks laenuvõtmise otsustamine; 2006.a majandusaasta tegevuskava ja eelarve kinnitamine; muud olulised küsimused. 16.05.2007 toimus üldkoosolek, kus koosoleku protokolli järgi osales 56 ühistu liiget. Üldkoosoleku protokollis on märgitud päevakorraks: remondi- ja renoveerimistööde teostamine ja laenu võtmine; juhatuse aruanne; revisjonikomisjoni aruanne; 2005.a majandusaasta aruande ja bilansi kinnitamine; 2006.a eelarve kinnitamine; muud olulised küsimused. Rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda, rikutud on vormi nõudeid kokkukutsumise teates kui ka üldkoosoleku protokollis. Teade üldkoosoleku toimumise kohta on edastatud liiga hilja ning teates ja protokollis märgitud päevakord ei ühti. Samuti ei ole selge, kas osalenud liikmete arv moodustas kvoorumi. Otsuste juurde on märgitud ainult poolthääled, ei ole märgitud kas oli erapooletuid või vastuhääli. Samuti on üldkoosolekul tehtud otsused seadusele mittevastavad. Korteriühistu liikmed ei ole sõlminud kokkulepet remondi- ja renoveerimistööde teostamise ja laenu võtmise kohta. Häälteenamuse alusel ei saa otsustada remondi- ja renoveerimistööde üle (korteriomandiseaduse (KOS) § 16). Laenu võtmine 5 miljoni krooni ulatuses on ebamõistlik. Otsus võõrandada 17. korrusel asuvad korterid vajas kõigi korteriomanike nõusolekut vastavalt KOS § 16 lg 1. 03.11.2006 hagiavalduse täienduses viitab hageja asjaõigusseaduse (AÕS) § 74 sättele. Hageja on seisukohal, et üldkoosoleku otsused nr 3, 4, 5 ja 6, millega otsustati vahetada katusekate ja soojusisolatsioon, viia läbi välisseinte täielik soojustamine, renoveeritakse küttesüsteem, vahetatakse küttepüstikud ja jaotussõlmed ning paigaldatakse termoventiilid, paigaldatakse korterisisesed soojaarvestussüsteemid ning vahetatakse külma ja soojavee varustus, ei mahu korteriühistu igapäevase majandustegevuse raamidesse ja nõuavad vastavalt seadusele korteriomanike kokkulepet. Maja küttesüsteem renoveeriti täielikult 10 aastat tagasi, paigaldati uus täisautomaatne soojussõlm, mis töötas. Üldkoosoleku otsuses on sõnaselgelt välja toodud mõiste renoveerimine, mis keeleliselt tähendab uuendamist, mitte jooksvate remonditööde või hooldustööde tegemist. Renoveerimistööde käigus on kostja paigaldanud küttekehadele küttekulu jaoturid, mille eesmärk on arvestada korteris küttekulusid küttekeha läbiva sooja hulga järgi. Tulenevalt majandusministri 11.08.1997 käskkirjaga nr 86 „Soojusvarustuse kulude arvestamise ja jaotamise metoodika“ ja korteriühistuseaduse (KÜS) § 151 kohaselt arvestatakse küttekulu konkreetse valdaja valduses oleva pinna ruutmeetrite järgi. Jaotur ei ole mõõtevahend mõõteseaduse mõttes ning temaga ei saa mõõta küttekulu korruselamus. Jaoturiga ei ole võimalik mõõta soojuskulu eraldi igas korteris, sest soojusenergia kandub ka läbi seinte ühest

korterist teise. Samuti ei ole kostja poolt üldkoosoleku otsuse alusel korterisse paigaldatud jaoturid kooskõlas mõõteseadusega (MõõteS), mille kohaselt peavad mõõtevahendid olema läbinud metroloogilise kontrolli. Hageja ei saa lubada kaasomandi esemeks oleva asja ebamajanduslikku ja seadusevastast kasutamist. Pensionärina ei nõustu hageja võtma suuri rahalisi kohustusi, mille paigutamine kaasomandisse on ebaselge ning otsused, mille alusel neid rahalisi kohustusi võetakse on formaalselt ebakorrektsed.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kostja vaidleb hagile vastu. Vastavalt kostja põhikirja p 46 tuleb üldkoosoleku toimumisest teatada ühistu liikmetele ette vähemalt 15 päeva. 28.04.2006 pandi elamu esimese korruse vestibüülis asuvale korteriühistu teadetetahvlile üles vastav kuulutus ja 01.05.2006 pandi kõikide korterite postkastidesse üheaegselt teade üldkoosoleku toimumise kohta 16.05.2006. Majanduskava oli välja pandud vestibüüli teadetetahvlile vastavalt põhikirja p 47, samuti oli kõigi lisamaterjalidega võimalik tutvuda I korrusel ööpäev läbi avatud valvurite ruumis. 14.05.2006 pandi elamu välis- ja vaheustele üles meeldetuletus üldkoosoleku toimumisest. Hageja viibis ise üldkoosolekul ning tema, ega ka ükski teine korteriomanik ei esitanud enne üldkoosolekut, üldkoosoleku ajal ega ka pärast koosolekut kostja juhatusele pretensiooni, et ei ole koosoleku kutset tähtaegselt kätte saanud või rikutakse üldkoosoleku läbiviimise korda. Üldkoosolekul muudeti teatavaks tehtud teemade järjekorda ning see ei ole seadusest tulenevalt keelatud. Üldkoosoleku arutavate teemade järjekorra muutmine pandi hääletusele ning selle poolt hääletati. Küll aga jäi see märkimata protokolli. Nimetatud vormiviga ei ole vastuolus mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 21. Üldkoosoleku protokollis on kajastatud, et osavõtjate arv on küllaldane ja kvoorum on otsustusvõimeline. Üldkoosoleku protokollis ei olnud märgitud vastuhääli, kuna neid ei olnudki. Samuti ei hääletanud hageja otsustele vastu. Hageja ei esitanud üldkoosolekul arutavate teemade kohta küsimusi ega tõstatanud probleeme. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et üldkoosolekul vastuvõetud otsused vajasid korteriomanike kokkulepet. Kuna korteriomanikud on asutanud korteriühistu, valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistuseaduse ja põhikirja järgi. Kostja ei nõustu, et maja tehnilise seisukorra säilitamiseks tehtavate remonditööde teostamiseks oleks vaja kõigi korteriomanike nõusolekut. Kostja ei teosta maja ümberehitust vaid teostab renoveerimistöid, mis on seotud maja tehnosüsteemide parendamisega ja maja konstruktsioonide säilimiseks oluliselt vajalikud. Renoveerimistööde teostamise kava aluseks oli Ehituskorralduse OÜ koostatud maja tehnilise seisukorra akt 2005.a, energiaaudit, maja tehnilise ülevaatuse tulemused 30.10.2005 ning TTÜ spetsialistide uurimis-arendustöö „Tallinna munitsipaalhoonete energiaauditid ja energeetiline sertifitseerimine III“. Kõiki maja elanikke informeeriti kirjalikult 06.03.2006 kavandatavatest renoveerimistöödest, kus oli kirjas kavandatavad tööd, nende hinnad ning pangalaenu võtmise vajadus ja suurus. Küttesüsteemi renoveerimine on juba lõpetusjärgus ning välisseina soojustamise töödega on alustatud. Põhjaliku renoveerimise läbiviimist kaaluti kaks aastat ning 31 aastat vana maja kütte-, vee- ja muid renoveerimistöid ei olnud enam otstarbekas edasi lükata. Nimetatud renoveerimistööd aitavad elamu majandamiskulusid vähendada.

KOHTU SEISUKOHAD

Puudub vaidlus, et hageja on xxx Korteriühistu liige. Esmalt vaidlustab hageja 16.05.2006 üldkoosoleku otsuseid, kuna otsuste vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda. KÜS § 13 lg 3 kohaselt korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 kohaselt juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui selle vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Vastavalt korteriühistu põhikirja p 46 tuleb üldkoosoleku kokkukutsumisest ette teatada vähemalt 15 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku teates peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ning päevakord. Vastavalt põhikirja p 47 paneb ühistu juhatus välja teadete tahvlile või annab vähemalt kaks nädalat enne korralist üldkoosolekut igale ühistu liikmele tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga (t lk 13). KÜS § 15 lg 2 kohaselt korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. MTÜS § 36 lg 2 kohaselt juhatus esitab aruanded üldkoosolekule kuue kuu jooksul, arvates majandusaasta lõppemisest. Kui mittetulundusühingul on audiitor või revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama audiitori järeldusotsuse või revisjonikomisjoni arvamuse. Kohus pole tuvastanud 16.05.2006 üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumist. Tunnistaja xxx (kes on korteriühistu tegevjuht-haldur) ütluste kohaselt pani ta ise üldkoosoleku kokkukutsumise kutse päevakorraga ja majandusaasta aruande teadete tahvlile üles 29.04.2006 ning kutse päevakorraga ühistu liikmete postkastidesse. xxx käis ise iga päev majas ja kinnitab, et teadete tahvlil olid asjad üleval. Valvuri laua peal oli samuti majandusaasta aruande eksemplar. Samuti oli hageja asjaga kursis. xxx soovitas tal esitada pretensioonid kirjalikult, kuid hageja seda ei teinud (t lk 147). Tunnistaja xxx (kes on korteriühistu liige) ütluste kohaselt osales ta 16.05.2006 üldkoosolekul. xxx nägi teadete tahvlil teadet üldkoosoleku kohta ning majandusaasta aruannet. Samuti oli postkastis teade üldkoosoleku toimumise kohta. Teadete tahvlile ilmus teade ja majandusaasta aruanne aprilli viimasel nädalavahetusel, ajavahemikus 28.-30. aprillil (t lk 149). Kohtul puudub alus kahelda tunnistajate ütluste usaldusväärsuses. Tunnistajate ütlustega on kinnitust leidnud, et kostja täitis põhikirjast ja seadusest tulenevat üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Teadete tahvlile ja liikmete postkastidesse oli pandud kutse koos päevakorraga (t lk 59-60) ning teadete tahvlil ja valvuri laua peal oli majandusaasta aruanne (t lk 85-87).

Vastavalt korteriühistu põhikirja p 49 annab ühistu liikmete üldkoosolekul iga korter ühe hääle. Liige võib hääleõigust kasutada kirjalikult volitatud esindaja kaudu. Üks ühistu liige võib esindada ainult ühte teist ühistu liiget (t lk 14). Hagejal on kahtlus, et üldkoosolekul osalenute näol ei olnud tegemist korteriühistu liikmetega, kuid konkreetselt ei oska öelda, kelle suhtes kahtlus on (t lk 144). KÜS § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Hageja ei ole konkreetselt nimetanud üldkoosolekul osalenud või volitatud isikut, kes ei olnud korteriühistu liige. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sättele peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna hageja viitas sellisele asjaolule, millele tugines tema üldkoosoleku otsuste tühisuse nõue, tulnuks tal seda asjaolu tõendada. Kohus tegi 14.03.2007 istungil hageja esindajale ettepaneku leppida kostja juhatuse liikmega aeg kokku vajalike dokumentidega tutvumiseks. Vastavalt korteriühistu põhikirja p 50 on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui kohal olevatele liikmetele kuulub üle poole ühistu liikmete häältest. Tulenevalt põhikirja p 52 loetakse üldkoosoleku otsused vastu võetuks, kui see sai üle poole kohal olevate liikmete häältest (t lk 14). Puudub vaidlus, et korteriühistus on 95 liiget. Üldkoosolekul on ennast registreerinud 62 liiget (t lk 62-64). 13 liiget kasutasid hääleõigust kirjalikult volitatud esindaja kaudu (t lk 125129). Kuna üks ühistu liige võib esindada ainult ühte teist ühistu liiget, siis tuleb osalenutest maha arvata kaks liikmete häält, seega kuulus kohal olevatele liikmetele 60 liikmete häält. Hageja on ise võtnud kohtule esitatud 14.03.2007 kirjalikus avalduses omaks, et üldkoosolekul viibis 53 ühistu liiget (t lk 142). Et üldkoosolek oleks otsustusvõimeline, peab kuuluma kohal olevatele liikmetele üle poole ühistu liikmete häältest, seega 48 häält. Kuna 16.05.2006 üldkoosolekul kohal olevatele liikmetele kuulus üle 47 ühistu liikmete häältest, oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Üldkoosolekul sai otsused lugeda vastu võetuks, kui see sai üle 30 kohal olevate liikmete häältest. Tulenevalt põhikirja p 54 jõustub ühistu liikmete üldkoosoleku otsus vastuvõtmise momendist, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. 16.05.2006 üldkoosolekul vastuvõetud otsuseid on juhatus asunud täitma (t lk 18). Järgnevalt viitab hageja asjaolule, et üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud päevakord ei ühti protokollis märgitud päevakorraga. Võrreldes teatavaks tehtud päevakorda (t lk 60) ning protokollitud päevakorda (t lk 89) nähtub, et muudetud on päevakorra punktide järjekorda. Kostja vastusest tulenevalt pandi üldkoosoleku arutavate teemade järjekorra muutmine hääletusele ning selle poolt hääletati. Kuigi see muudatus jäi protokolli kandmata, ei ole tegemist üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisega. MTÜS § 21 lg 4 kohaselt on üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Küsimustes, mida ei ole üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud, võib vastu võtta otsuseid, kui üldkoosolekus osalevad või on esindatud mittetulundusühingu kõik liikmed. Seega oli üldkoosolek pädev vastu võtma otsuseid üldkoosoleku päevakorra küsimustes, kuna need olid üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud. Kostja põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Sellest tulenevalt leiab kohus, et 16.05.2006 üldkoosolek oli otsustusvõimeline

ning pädev vastu võtma otsuseid, kuna üldkoosoleku kokkukutsumisel oli järgitud kõiki seadusest ja põhikirjast tulenevaid nõudeid. Teisena viitab hageja, et üldkoosolekul vastu võetud otsused on tühised, kuna need on seadusega vastuolus. Otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud (TsÜS § 38 lg 2). KOS § 8 lg 1 sätestab, et kokkuleppe alusel võivad korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) korteriomandiseaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes käesolevat seadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriühistu eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine (KÜS § 2 lg 1). MTÜS § 18 lg 2 kohaselt võtab üldkoosolek vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. Seega on üldkoosoleku kokkukutsuja määrata ka üldkoosoleku päevakord, mis kajastab üldkoosoleku pädevuses olevate ja otsustatavate küsimuste ringi (Riigikohtu lahend nr 3-2-163-05). 14.03.2007 istungil võttis kostja hagi õigeks üldkoosoleku otsuse nr 2 tühisuse osas, kuna see ei kuulu üldkoosoleku pädevusse. Nimetatud otsusega otsustati müüa 17 korruse korterid. Selle küsimuse tõstatamise eesmärk oli, et saada teada, mida korteriomanikud soovivad. Üldkoosoleku päevakorrapunktiga 1 - remondi- ja renoveerimistööde teostamine ja laenu võtmine - otsustati: otsusega nr 1 otsustati anda juhatusele volitused kõikide tööde teostamiseks. Otsusega nr 3 otsustati soojustada välisseinad, otsusega nr 4 renoveerida küttesüsteem, otsusega nr 5 vahetada külma- ja soojavee torustik, otsusega nr 6 remontida ja soojustada katus, otsusega nr 7 taotleda finantseerimiseks Aktsiaseltsilt Hansapank laenu maksimaalselt viis miljonit krooni tagasimaksega kuni 15 aastat ja sõlmida pangaga vastav laenuleping otsustes nr 3-6 remonditööde teostamiseks koos projekteerimis- ja omanikujärelevalve kuludega ning kinnitada uueks remonditasu suuruseks 7 kr/m2, mille arvelt toimub laenumakse tasumine pangale. Jagada laenusumma proportsionaalselt kõigi korteriühistu liikmete vahel arvestatuna korteri üldpinna ühe m2 kohta (t lk 90). Kohus leiab, et päevakorrapunktis 1 vastuvõetud otsuste näol ei ole tegemist ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorraldusega KOS § 16 lg 1 mõttes, mis vajaks korteriomanike kokkulepet. Päevakorra punki 1 all vastuvõetud otsustega kinnitatakse eluruumi hoolduseks ja remondiks vajalikke töid ning nendes küsimustes otsuste vastuvõtmine kuulub üldkoosoleku pädevusse. Vastavalt KÜS § 13 lg 4 on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 2 kohaselt loetakse eluruumi hoolduseks korteriühistuseaduse tähenduses töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

Hageja on viidanud, et vastuvõetud otsus (otsus p 4, renoveerimistööde käigus on paigaldatud küttekehadele küttekulu jaoturid) on vastuolus kaubandustegevuse seaduse (KaubTS) § 4 p 6 (kaupleja on kohustatud tagama arveldamise õigsuse ja mõõtmise täpsuse) ja mõõteseaduse (MõõteS) § 7 lg 4 (keelatud on turule lasta, kasutusele võtta või kasutada metroloogilist kontrolli mitteläbinud mõõtevahendit, mis on kantud metroloogilise kontrolli nimistusse) sätetega. Kohus leiab, et üldkoosoleku otsus – renoveerida küttesüsteem - ei ole tühine ning hageja poolt viidatud seaduste sätetes ei ole otse tagajärjena sellise otsuse tühisust ette nähtud. Sellest tulenevalt on kohus tuvastanud, et üldkoosolekul 16.05.2006 vastuvõetud otsused: päevakorrapunktiga 1 - remondi- ja renoveerimistööde teostamine ja laenu võtmine – vastu võetud otsused anda juhatusele volitused kõikide tööde teostamiseks, soojustada välisseinad, renoveerida küttesüsteem, vahetada külma- ja soojavee torustik, remontida ja soojustada katus, taotleda finantseerimiseks Aktsiaseltsilt Hansapank laenu maksimaalselt viis miljonit krooni, 2005.a majandusaruande ja bilansi kinnitamine, 2006.a majanduskava heaks kiitmine, on vastu võetud vastavalt kostja põhikirjas ja seaduses sätestatud korrale ning kohus ei ole tuvastanud üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisust. Kohus jätab tähelepanuta Ehituskorralduse OÜ korterelamu tehnilise seisukorra akti (t lk 6567), korterelamu ülevaatuse akti (t lk 68-72), korterelamu ülevaatuse tulemused koos remondi- ja renoveerimistööde ettepanekutega (t lk 73-76), 30.04.2005 üldkoosoleku protokolli (t lk 77-82), pöördumine korteriomanike poole (t lk 83-84) kuna nimetatud tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust. Kohus jätab tähelepanuta xxx selgituse ja TLN liikmete 25.01.2005 nimekirja, kuna need ei vasta TsMS sätestatud tõendi nõuetele (t lk 92-95, 154155). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kui poolte osad kohtukuludes on võrdsed, jäävad kohtuvälised kulud kummagi poole enda kanda. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt kostja hagi õigeksvõtul põhineva otsusega, leiab kohus et menetluskulud tuleb jätta 80 % ulatuses hageja kanda ja 20 % ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.

Meeli Kaur kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.