Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
5. juuli 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-18919
Tsiviilasi
R.I. hagi L.R. tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. mai 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.R. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): L.R. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja advokaat Kalju Kutsar Vastustaja (hageja): R.I. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus
esindajad
vastu
sundtäitmise
lubamatuks
Hagiavalduse kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-075935 tuvastatud, et hagejale, kostjale ja A.U. kuulub igaühele 1/3 mõttelist osa Valgas XXX asuvast pärandvarast. A.U. suri 9. oktoobris 2009 ja tema osa kaasomandist jäi ehitusregistris registreerimata. Hageja esitas 11. oktoobril 2012 notarile avalduse A.U. i pärimismenetluse algatamiseks ja hagejale pärimisõiguse tunnistuse väljaandmiseks. Praeguseks ajaks ei ole tunnistust välja antud. Tartu Maakohus lõpetas 13. märtsi 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-0615171 hageja ja kostja Valgas XXX asuva kinnistu kaasomandi kaasomanikevahelise enampakkumise teel. Kohtutäitur saatis 23. novembril 2016 hagejale teate kaasomandi lõpetamisest kaasomanikevahelise enampakkumise teel ja teate enampakkumise toimumisest. Hageja leidis, et Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-06-15171 (täitedokument), millest lähtuti sellest, et hagejale ja kostjale kuulub kummalegi 1⁄2 mõttelist osas kaasomandist, on vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-5935, millega tuvastati, et hagejale, kostjale ja A.U. kuulub igaühele 1/3 mõttelist osas pärandvarast. On võimalik, et A.U. i pärimismenetluse lõppemisel oleks hageja 2/3 ja kostja 1/3 mõttelise osa omanik. Kaasomanikevahelist enampakkumist ei ole võimalik läbi viia enne, kui on selgunud A.U. i pärijad. Eelneva tõttu on Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsuse alusel algatatud sundtäitmine lubamatu.
nr 3-2-1-153-09, p 25). TMS § 221 lg 2 järgi on nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10).
Ringkonnakohtu hinnangul tuleks maakohtul menetlust jätkates hinnata, kas praegusel juhul on hageja (võlgniku) ja kostja (sissenõudja) vahel materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsuses dokumenteeritud nõuet. Samuti tuleks maakohtul hinnata ka seda, kas hagiavalduses välja toodud vastuväited on tekkinud pärast Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsuse jõustumisest või oli hagejal võimalik tugineda nendele vastuväidetele juba tsiviilasja nr 2-06-15171 menetluses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.