Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
5. juuli 2017, Tartu
Tsiviilasja number
2-16-18919
Tsiviilasi
R.I. hagi L.R. tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. mai 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
L.R. määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (kostja): L.R. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja advokaat Kalju Kutsar Vastustaja (hageja): R.I. (isikukood XXXX), lepinguline esindaja advokaat Janar Kuus
esindajad
vastu
sundtäitmise
lubamatuks
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 8. mai 2017 määrus ja saata asi samale maakohtule menetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik.
ASJAOLUD
1.R.I. (hageja) esitas 15. detsembril 2016 Tartu Maakohtule hagi L.R. sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-075935 tuvastatud, et hagejale, kostjale ja A.U. kuulub igaühele 1/3 mõttelist osa Valgas XXX asuvast pärandvarast. A.U. suri 9. oktoobris 2009 ja tema osa kaasomandist jäi ehitusregistris registreerimata. Hageja esitas 11. oktoobril 2012 notarile avalduse A.U. i pärimismenetluse algatamiseks ja hagejale pärimisõiguse tunnistuse väljaandmiseks. Praeguseks ajaks ei ole tunnistust välja antud. Tartu Maakohus lõpetas 13. märtsi 2015 otsusega tsiviilasjas nr 2-0615171 hageja ja kostja Valgas XXX asuva kinnistu kaasomandi kaasomanikevahelise enampakkumise teel. Kohtutäitur saatis 23. novembril 2016 hagejale teate kaasomandi lõpetamisest kaasomanikevahelise enampakkumise teel ja teate enampakkumise toimumisest. Hageja leidis, et Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-06-15171 (täitedokument), millest lähtuti sellest, et hagejale ja kostjale kuulub kummalegi 1⁄2 mõttelist osas kaasomandist, on vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-5935, millega tuvastati, et hagejale, kostjale ja A.U. kuulub igaühele 1/3 mõttelist osas pärandvarast. On võimalik, et A.U. i pärimismenetluse lõppemisel oleks hageja 2/3 ja kostja 1/3 mõttelise osa omanik. Kaasomanikevahelist enampakkumist ei ole võimalik läbi viia enne, kui on selgunud A.U. i pärijad. Eelneva tõttu on Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsuse alusel algatatud sundtäitmine lubamatu.
2.Hageja esitas 12. aprillil 2017 menetluse peatamise taotluse. Taotluse kohaselt esitas hageja kohtutäiturile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks täitemenetluse seadustiku (TMS) § 48 lg 1 p 7 alusel. Täitedokumendiks olev Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsus ei ole hageja hinnangul täidetav. Kui kohtutäitur täitemenetluse lõpetab, ei ole enam täitemenetlust, mida lubamatuks tunnistada. Mõistlik ja ökonoomne on oodata ära kohtutäiturile esitatud avalduse lahendamine.
8.mail 2017 esitas hageja kohtule enda 2. mai 2017 kaebuse kohtutäituri 21. aprilli 2017 otsuse peale, millega kohtutäitur jättis hageja avalduse rahuldamata.
3.Kostja vaidles hageja menetluse peatamise taotlusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
MAAKOHTU SEISUKOHT
4.Tartu Maakohus rahuldas 8. mai 2017 määrusega hageja menetluse peatamise taotluse. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei olnud kohtule kuni 8. maini 2017 teada, kas kohtutäitur on hageja avalduse täitemenetluse lõpetamiseks lahendanud. Kuna hageja on kooskõlas TMS § 217 lg-ga 1 vaidlustanud kohtutäituri otsuse, ei ole kohtul selles küsimuses jõustunud lõpplahendit, millest sõltub otsus praeguses tsiviilasjas. Seega tuleb menetlus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 355 alusel peatada.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja jätta uue määrusega hageja menetluse peatamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa mõjuvaks põhjuseks TsMS § 355 mõttes pidada seda, et hageja ei soovi täita jõustunud otsust ja esitab selleks erinevaid kaebusi. Täitemenetlust ei saa lõpetada põhjusel, et võlgnikule täidetav lahend ei meeldi. Seega on hageja esitanud järjekordse perspektiivitu kaebuse, mis on suunatud menetluse venitamisele. Täitemenetluse lõpetamine saab sõltuda praeguses tsiviilasjas tehtavast lahendist, mitte vastupidi. Menetluse peatamiseks ei esine ka TsMS §-s 356 nimetatud alust. Hageja paljasõnalised oletused ei muuda ehitiste kaasomanike ringi ega anna alust täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks.
VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED
6.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
8.Maakohus peatas tsiviilasja menetluse (märkimata seejuures, mis ajani) TsMS § 355 alusel. Viidatud sätte kohaselt võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline.
9.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus peatas menetluse põhjendamatult. Menetluse peatamine poolest tuleneval mõjuval põhjusel TsMS § 355 alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mitte kohustus. Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et selleks esineb tõepoolest vajadus. Poolest tuleneva mõjuva põhjusena saab ringkonnakohtu hinnangul käsitleda eelkõige poole tahtest sõltumatut põhjust (nt rasket haigust). Kaebuse esitamist kohtutäituri otsuse peale ei saa ringkonnakohtu arvates üldjuhul pidada poolest tulenevaks mõjuvaks põhjuseks TsMS § 355 mõttes. Samuti jääb arusaamatuks maakohtu viide sellele, et menetlus tuleb peatada, kuni selles küsimuses ei ole kohtul jõustunud kohtulahendit, millest sõltub otsus käesolevas tsiviilasjas. TsMS § 355 sellist eeldust ette ei näe. Kuna praegusel juhul menetluse peatamise aluseid ei esine, tuleb maakohtu menetluse peatamise määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu põhjusel, et Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-06-15171 (täitedokument) on vastuolus Tartu Ringkonnakohtu 20. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-5935. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega iseloomustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudub täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu 31. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10, p 9; 27. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas
nr 3-2-1-153-09, p 25). TMS § 221 lg 2 järgi on nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (vt Riigikohtu 15. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10).
Ringkonnakohtu hinnangul tuleks maakohtul menetlust jätkates hinnata, kas praegusel juhul on hageja (võlgniku) ja kostja (sissenõudja) vahel materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsuses dokumenteeritud nõuet. Samuti tuleks maakohtul hinnata ka seda, kas hagiavalduses välja toodud vastuväited on tekkinud pärast Tartu Maakohtu 13. märtsi 2015 otsuse jõustumisest või oli hagejal võimalik tugineda nendele vastuväidetele juba tsiviilasja nr 2-06-15171 menetluses.
11.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
12.Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele (TsMS § 360 lg 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.