Asjaõigus › Omandiasjad

Tartu Maakohus rahuldas 20.04.2007 määrusega hagi tagamise taotluse ning kohustas A. H tagama hagejatele U.A. , M.A. , T.V. , A.K. ja AS M ning nende kirjalikku volikirja omavatele esindajatele juurdepääsu mootorsõidukitega, kaasa arvatud põllu- ja metsatöömasinatega, läbi V kinnistu (registriosa ), mööda P teed hagejatele kuuluvate kinnistuteni H (registriosa ), R (registriosa ), P (registriosa ), U (registriosa ) ja VE (registriosa ), ning kohustas A. H mitte tegema takistusi hagejatele ja nende volitatud esindajatele juurdepääsuks loetletud kinnistuteni. Määruse kohaselt on hagejad esitanud hagiavalduses nõude aluseks olevad asjaolud ja faktilise olukorra kirjelduse. Lisatud tõenditest nähtub, et hagejatele kuuluvate kinnistute maa on maatulundusmaa, maatulundusmaaks on liigitatud ka kostjale kuuluva V kinnistu maa. V kinnistut läbib avalikult riigimaanteelt P kinnistuni suunduv tee, mida nimetatakse P teeks. Kostja kinnistut läbivas osas on see eratee ja kuulub kostjale. P tee külgneb H ja VE maaüksusega, P teelt on juurdepääs R kinnistule, U kinnistule üle kostja katastriüksuse nr 79702:002:0911. 2005. aastast on kostja asunud tegema hagejatele takistusi nende kinnistutele pääsemiseks ja sellega nende kinnistute kasutamiseks. U kinnistule ja R kinnistule ei kulge ühtki muud juurdepääsu, mida nimetada teeks. Muudele kinnistutele, mis külgnevad P teega ja mis kuuluvad hagejatele, on olemas ka muid juurdepääse (Tulba tee), kuid mis on looduslike tingimuste poolest juurde pääsemiseks sobimatud. Maaparandustööde käigus 1980-ndatel aastatel on P tee saanud korraliku katte, tee on profileeritud, teeäärsed maad on saanud drenaaži ja sel ajal loodud magistraalkraavide võrgustik määrab oluliselt maadele juurdepääsemise tingimused. On möödapääsmatu ja majanduslikult otstarbekas maa harimisel arvestada endistel maaparandusobjektidel olemasolevaid rajatisi ja jätta kinnistutele juurdepääsud väljakujunenud asukohtadele. Esitatud hagi määrata juurdepääs hagejatele kuuluvatele kinnistutele väljendab oma olemuslikult vajadust pääseda oma kinnistutele kohe. Hagejate vajadus pääseda oma kinnistutele on terav ja kiire – see tuleneb kinnistute maatulundusmaa iseloomust, mis nõuab põllutööde tegemist selleks ainuvõimalikul ajal, mis Eesti oludes on käesolev aeg – aprillikuust peale. Hagejatel avaneb võimalus jätkata neile kuuluvate kinnistute kasutamist, metsa ja maa sihtotstarbelist kasutamist, kündmist, külvamist ja maaharimist vajalike põllu- ja metsatöömasinatega siis, kui nad saavad liikuda takistamatult mööda olemasolevaid teid oma kinnistutele. Sellise võimaluse tagamiseks hagejatele tuleb TsMS § 377 lg 1, 2 alusel hagi tagamise korras reguleerida P tee kasutusviisi, et vältida võimaliku kahju tekkimist hagejatele või omavoli. Kohtule esitatud tõenditest (fotod) nähtub, et kraavidega on määratud liikumisteed ja olemasolev P tee oma seisukorra poolest – kujutades teed, mida sobib tähistama eestikeelne sõna „külavahetee“ – on sobilik liikumiseks nii jalgsi kui ka mootorsõidukitega, sh põllu- ja metsatöömasinatega ilma kahjustusi tekitamata. Seetõttu ei ole alust tagatise nõudmiseks hagi tagamiseks. Kuna põllu- ja metsamajandustöid vastavate masinatega saavad teha selleks eriõigust omavad isikud, tuleb võimaldada hagejatel neile selleks volikirja andmine, tagamaks juurdepääs.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

A. H taotleb määruskaebuses maakohtu määruse tühistamist osas, millega kohustati A. H tagama U.A. i, M.A. i, T.V. i, A.K. e ja AS M kirjalikku volitust omavatele esindajatele juurdepääs põllu- ja metsatöömasinatega läbi V kinnistu, mööda P teed R ja U kinnistuteni. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohaldatud hagi tagamise abinõud kostjale liialt koormavad ja kahju tekitavad. Kostja on võimaldanud hagejatel P teed kasutada sõiduautode ja muude kergemaliigilisemate sõidukitega, see ei ole tekitanud olulist kahju. Samas ei saa kostja nõustuda, et hagi tagamise läbi on hagejatele antud mh luba läbida P teed täpsustamata suurusega põllu- ja metsatöömasinatega ja seda määratlemata hulga volitatud isikute poolt. Kostja kinnistul paiknev P tee ei ole suuteline kandma rasket põllumajandustehnikat, nimetatud masinate liikumine hävitab olemasoleva tee. Pärnu Teedevalitsuse seisukoha järgi on P tee halvas seisukorras ega suuda vastu võtta raskemat transporti ja tehnikat; enne raske põllumajandustehnika ja suurte veoautode teel liigelda saamist on vaja kindlasti ümber ehitada kaks lagunenud teetruupi, puhastada teekraavid võsast ja taastada kulunud teekate u 15 cm paksuse purustatud kruusast teekattega. Kostja esitab ka fotomaterjali kinnistut läbivast teest, kust on näha, et tee ei kanna ilmselt raskemat tehnikat ega oma mingit tugevamat katet. Sisuliselt on tegemist kergliiklust võimaldava rajaga. Kohtu järeldus, mis puudutab tee võimet kanda põllu- ja metsatöömasinaid ilma teele kahjustusi tekitamata, on ebaõige. Esiteks on kohtule esitatud fotomaterjal, millelt on peamiselt näha P tee esimesed 150 m, kus tee on kaetud kruusaga, samas on ülejäänud tee sellises seisus, nagu nähtub määruskaebusele lisatud fotodelt. Teiseks on Pärnu Teedevalitsus (spetsialistina) vaadelnud olukorda ja tuvastanud, et enne tee renoveerimist ei tohi sellel rasketehnikaga liigelda. Eelnevast tulenevalt on kohus rikkunud TsMS § 378 lg 4 sätteid, kohaldatud abinõu koormab kostjat ülemäära ja paneb aluse olemasoleva tee lõhkumiseks. Kostja soovib, et ringkonnakohus tühistaks hagi tagamise osas, mis lubab kostjale kuuluval P teel liigelda põllu- ja metsatöömasinatega. Põldusid ja metsi on võimalik hooldada suhteliselt väikeste ja antud teele sobiva tehnikaga, praegusel juhul ei ole kohus määratlenud lubatava tehnika raskust, laiust jms tähendust omavaid asjaolusid. Hagejatel on soovi korral võimalus esitada täiendav hagi tagamise taotlus, milles oleks põllu- ja metsatöömasinate tehnilised andmed esitatud selliselt, et masinad sobiksid liiklemiseks kostja teele ja ei tekitaks tee lagundamise näol kahju. Kostja peab silmas väiksemat sorti põllu- ja metsatöömasinaid. Loomulikult on olemas võimalus nõuda peale kohtumenetluse lõppemist hagi tagamisega põhjustatud kahju hüvitamist, kuid siin kaasnevad kahjunõudele omased tõendamisprobleemid, samuti ei ole kostja huvides tulevikus täiendava kohtumenetluse algatamine. Kui arvestada keskmise kohtumenetluse pikkuseks ca 1 , 5 - 2 aastat, siis on kostjale kuuluv tee raske põllumajandustehnikaga liiklemiseks avatud märkimisväärse aja. Ka on õigustatud isikute ja valitsevate kinnistute ring põhjendamatult suur. Määruse kohaselt saaks volitada ükskõik keda ja ükskõik millisel eesmärgil liiklema kostja kinnistul, see seab kostja põhjendamatult kaitsetusse olukorda. Volituse alusel tee kasutamisele võiksid pretendeerida väiksemate põllu- ja metsatöömasinate juhid, mitte aga kõik võimalikud hagejate esindajad mistahes eesmärgil. Hagi tagamise raames on mh soovitud ligipääsu R ja U kinnistutele, hagiavalduses on kirjeldatud, et nimetatud kinnistud ei piirne P teega ja nimetatud kinnistutele pääsemiseks peaksid hagejad ületama täiendavalt kostjale kuuluva V kinnistu. Järelikult saab juba hagi tagamise menetluse raames tuvastada, et R ja U kinnistutele ei ole võimalik P tee abil jõuda, mistõttu on kirjeldatud osas hagi tagamine põhjendamatu.

VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

U.A. , M.A. , T.V. , A.K. ja AS M taotlevad määruskaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt on vaidlustatud kohtumäärus seaduslik ja põhjendatud ning alus selle tühistamiseks puudub. Kostja on kaebuse põhjendavas osas vaidlustanud hagejate õiguse hagi tagamise korras kasutada P teed juurdepääsuks põllu- ja metsatöömasinatega. Määruskaebuse taotluses on palutud määrus tühistada ainult juurdepääsu osas R ja U kinnistutele. Hagejad on taotlenud esialgse õiguskaitse kohaldamist selleks, et teha vajalikud hooajalised põlluharimistööd, mida ei ole võimalik muul ajal teha. Hagejad soovisid ka võimalust vajalike metsamajandamistööde tegemiseks. Vajalike tööde all peetakse silmas eelkõige tuulemurru koristamist ja metsa hooldamist, mis on samuti korrapäraselt vaja läbi viia. Nii on näiteks U.A. ile kuuluva H kinnistu Simrali põllu kasutuse eesmärk teraviljakasvatus. Kostja vastuseisu tõttu jäi põld sügisel harimata ning sügiskünd tegemata. Peale hagi tagamise määrust oli võimalik maa külviks ette valmistada, randaalida ja tänaseks on sinna külvatud rapsiseeme. Töid teostati rentniku poolt, kasutades traktorit JohnDeeri koos vajalike mullaharimisriistade ja külviagregaatidega. Juurdepääsuks Simrali põllule kasutati P teed. P tee oli põllutöömasinate poolt sõitmiseks täiesti kasutatav. Hageja on esitanud selle kohta fotod, hagi lisadena nr 34 ja 35. Fotol 35 kujutatav tee osa piirneb Simrali põlluga ja tee on normaalses korras. M.A. käis 17.05.2007 Simrali põllul, et kontrollida, kas teele on tekitatud harija poolt kahjustusi. Kontrollimise tulemusel võib kindlalt väita, et tee oli tavapärases olukorras, mingeid erilisi jälgi, veel vähem rikkumise tunnuseid, teel ei olnud. Ka põllutöötehnika valdaja kinnitas, et tee sõidetavusega ei ole probleeme. AS M pääseb P teelt takistusteta oma metsa, tee on sõidetav ja normaalses korras. (Hagile lisatud foto, lisa 30 (vaatega võsa juurest vasakule)). P kinnistu omanik vajab teed juurdepääsuks kinnistu põllumaale, mis on juba mitu aastat harimata. Põldudel oleks vaja kõrvaldada kasvama hakanud võsa ning harida maad muul ettenähtud viisil. P mets sai kahjustada 2005. a jaanuaritormis ning tormimurd on kostjaga tekkinud probleemide tõttu käesoleva ajani kõrvaldamata. P tee kraavid on P kinnistu piiril vett täis, sest kopratammid takistavad vee äravoolu. Kostja ei ole tegelenud vee äravoolude puhastamisega, millega ise kahjustab tee seisukorda. P teel P kinnistu ja V kinnistu piiril olev teetruubi ots on lõhutud mingi tugeva välise mõju toimel. Truup oli varem korras. Üle truubi on võimalik sõita, kuid kostja tee omanikuna peab leidma lahenduse, kuidas seda korrastada. Hagejate eesmärk on omada korralikku juurdepääsu ning seega on nad huvitatud sellest, et juurdepääs jääks heasse korda ja oleks läbitav, mistõttu ei ole loogiline, et nende poolt asutakse P teed rikkuma. On selge, et hagejad ei kasuta oma kinnistute majandamiseks sellist tehnikat, mis teed lõhuks. P tee kasutamine toimub eesmärgipäraselt heas usus ning selleks konkreetset tehniliste näitajate kehtestamine ei ole vajalik. Kostja ei ole selles osas ka mingeid omapoolseid ettepanekuid teinud. Olulist liiklustiheduse kasvu P teel ei toimu. Hagejad soovivad teed kasutada eesmärgipäraselt kinnistu sihtotstarbest tulenevate tööde tegemiseks. Maaharimiseks on kindlad tööd, mida on vaja teha. Näiteks R ja U heinamaa hooldamiseks tuleb põllule heinaniitmiseks sõita tehnikaga 1-2 korda suve jooksul. Metsatööde tegemisel on vajalik teed

kasutada tuulemurru koristamiseks ja hooldustöödeks. Need tööd on lühiajalise iseloomuga ning ei põhjusta samuti olulist liiklustihedust. P teed on tava kohaselt kasutatud juba aastakümneid samal eemärgil, milleks soovivad seda teha ka hagejad. Kostjale ei saanud kinnistu omandamisel olla teadmata, et see tee on kasutatav teiste kinnistute omanike huvides. P tee ei ole rajatud kostja poolt, see töö on tehtud maaparandustööde käigus varasemal ajal. Kostjale on pakutud Tarvastu valla poolt eratee kasutamise kohta lepingu sõlmimist. On selge, et tee vajab jooksvat hoolt, mida oleks saadud teha valla poolt. Kostja keeldus lepingu sõlmimisest. Tee omaniku kohustus on teed korras hoida. Kostja ei või oma tegevusetusele tuginedes tuua välja tee hooldamata jätmist põhjusena, mis annaks aluse vajalikku juurdepääsu keelata. Hagejad ei nõustu määruskaebusele lisatud A. A väidetega, mis on tehtud ilmselt kiirustades ning on pealiskaudsed. Tee on kruusakattega ja hetkel sõidetav ka ilma täiendava katte lisamiseta, mida on näha hagiavaldusele lisatud fotodelt. Fotod on tehtud ligi 400-450 m ulatuses. Hagejad on seda teed kasutanud ka varasemalt, teele olulise kahju tekkimist ei pea hagejad reaalseks. Puuduvad alused hagi tagamise tühistamiseks U ja R kinnistute osas. M.A. R kinnistu omanikuna ja A.K. U kinnistu omanikuna kasutavad kinnistuid heinamaana. Vastavalt PRIA kehtestatud korrale peab heinamaa olema niidetud vähemalt 1 kord suve jooksul ning selleks on vaja juurdepääsu mööda kostjale kuuluvat P teed ja läbi V kinnistuosa, katastriüksusel 79702:002:0911. Ka selles osas on P tee normaalses korras sõidetav ning heas korras on ka P tee mahasõidud heinamaale. Tee seisukord ja mahasõit on näha hagile lisatud fotolt lisa nr 30. Tee keskel on näha väike lohu koht, millele kostja viitab kui lõhutud truubi kohale. See koht ei takista aga liiklemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu vaidlustatud määruse muutmiseks. Vaidlustatud on maakohtu poolt määratud hagi tagamise abinõu ulatust. Ringkonnakohus märgib, et kuna hagi tagamise abinõu kohaldamine on piiritletud asja menetlemisega, siis ei ole käesoleval hetkel ringkonnakohtu poolt võimalik määrata kriteeriume, millised masinad võiksid teed läbida ja millised mitte. Määruskaebuse esitaja on ka ise jäänud määratlemata kriteeriumide juurde, väites, et keelata tuleks teed kahjustavate masinate kasutamine, kuid lubada võiks „suhteliselt väikeste ja antud teele sobiva tehnikaga“ teel sõita. Ringkonnakohus rõhutab, et tegemist on hagi tagamise abinõuga, mis lõpeb asja lahendamisega, seega peaks menetlusosalistel olema huvi asja menetlemiseks võimalikult kiiresti. Põhimõtteliselt on kostjal ka edaspidi, kui tal on konkreetsed ettepanekud, taotleda hagi tagamise abinõu asendamist maakohtult TsMS § 386 sätestatud alustel. Määruskaebuse esitaja väide, et käesoleval juhul on piiritlemata teed kasutavate isikute ring, ei ole täpne. Maakohtu määruse kohaselt on lubatud teed kasutada hagejate kirjalikku volikirja omavate isikute poolt. Ringkonnakohtu arvates ei ole võimalik hagejaks oleva äriühingu puhul muul moel kui volitusega sõiduki kasutamine. Samuti ei ole otstarbekas kohustada füüsilistest

isikutest hagejaid isiklikult teed kasutama. Käesolevas asjas ei ole esitatud ka asjaolusid, mis annaksid aluse piiranguid kehtestada tulenevalt hagejate pahatahtlikust käitumisest. Määruskaebuse esitaja väide, et talle jääb kahju hüvitamise nõue, on õige. TsMS § 391 sätestab hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise eeldused, ning hagejad kannavad võimalikku kahju hüvitamise riski. Sõltuvalt vaidlusaluse tee kasutamise intensiivsusest hagejate poolt on kostjal õigus taotleda ka eratee kasutamise eest tasu. Ringkonnakohus märgib, et hagejate taotlus hagi tagamise abinõu kohaldamiseks ei tulene rahalise nõudega hagi menetlemisest, seega ei pidanud TsMS § 141 tulenevalt tasuma hagi tagamise kautsjonit.

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.