Rivo Ivaste hagi EST RENT OÜ vastu töötasu 1977 euro 8 sendi saamiseks ja töölepingu olemasolu tuvastamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
1043 eurot 83 senti
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 4. novembri 2016 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
EST RENT OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (kostja): EST RENT OÜ (registrikood 12828520), seaduslik esindaja Lauri Liblik Vastustaja (hageja): Rivo Ivaste (isikukood xxxx)
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 4. novembri 2016 otsus osaliselt rahuldamata jäetud hagi ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega välja mõista EST RENT OÜ-lt Rivo Ivaste kasuks töötasu 521 eurot 92 senti ja jätta rahuldamata hagi töötasu 521 eurot 92 senti ületavas osas.
2.Muus osas jätta Tartu Maakohtu 4. novembri 2016 otsus muutmata.
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „3.1. Rahuldada Rivo Ivaste hagi EST RENT OÜ vastu osaliselt.
3.2.Tuvastada, et Rivo Ivaste ja EST RENT OÜ vahel oli töölepinguline suhe 16. augustist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015.
3.3.Välja mõista EST RENT OÜ-lt Rivo Ivaste kasuks saamata jäänud töötasu 521 eurot 92 senti.
3.4.Jätta menetluskulud maakohtus 74% ulatuses Rivo Ivaste kanda ja 26% ulatuses EST RENT OÜ kanda.
3.5.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.“
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Rivo Ivaste (hageja) esitas 10. detsembril 2015 Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile EST RENT OÜ (kostja) vastu avalduse, milles palus tunnistada poolte vahel sõlmitud töövõtuleping tähtajaliseks töölepinguks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1387 eurot 41 senti (bruto). Töövaidluskomisjon luges 10. märtsi 2016 otsusega hageja töötamist perioodil 6. juulist 2015 kuni
15.augustini 2015 töötamiseks töölepingu alusel ja jättis muus osas avalduse rahuldamata.
2.Hageja esitas 13. aprillil 2016 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, milles palus tunnistada töövaidluskomisjoni otsuse kehtetuks ning lugeda töövõtuleping tähtajatuks töölepinguks. Samuti palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja saamata jäänud töötasu 1387 eurot 41 senti, ületundide tasu 589 eurot 67 senti ja puhkuse hüvitise 229 eurot 80 senti. 3. mai 2016 menetlusdokumendis palus hageja tunnistada töövõtuleping tähtajatuks töölepinguks ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu 1977 eurot 8 senti. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt asus hageja alates 6. juulist 2015 tööle Mikitamäe valda Mikitamäe kooli fassaaditöödel, mis olid jagatud kaheks osaks. Ajavahemiku 6. juuli 2015 kuni 15. august 2015 kohta sõlmiti töövõtuleping nr 03/15. Pärast 15. augustit 2015 andis kostja hagejale korralduse teha ära osa koolimaja II osa fassaadist, sest töölised, kes pidid seda tegema, lahkusid objektilt. II osa fassaadi kohta pole sõlmitud ega pikendatud ühtegi lepingut.
Töövaidluskomisjon on lugenud töövõtulepingut tähtajaliseks töölepinguks, kuid on jätnud tähelepanuta, et hageja töötas pärast 15. augustit 2015 objektil edasi ja seda kuni 15. oktoobrini 2015. Hageja leidis, et kuna ta jätkas töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, alludes jätkuvalt kostja juhtimisele ja kontrollile, on leping muutunud tähtajatuks. Alates 6. juulist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015 on kostja jätnud hagejale tasumata töötasu 1387 eurot 41 senti (I osa eest 889 eurot 36 senti ja II osa eest 498 eurot 5 senti). Samuti on kostja jätnud tasumata ületundide eest 589 eurot 67 senti.
3.Tartu Maakohus võttis 25. mai 2016 määrusega hagi menetlusse. 9. augusti 2016 määrusega lõpetas maakohus menetluse hageja hagis kostja vastu osas, milles hageja palus tuvastada, et poolte vahel oli sõlmitud tähtajatu leping.
4.Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud sellega, et hageja teostas alates 15. augustist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015 Mikitamäe objektil fassaaditööde II etapiga seotud töid. Kõik fassaaditööd on hõlmatud 6. juulil 2015 sõlmitud töövõtulepinguga nr 03/15 ning objektil ei olnud fassaaditööde nn II etappi. Hageja ei ole oma nõude kujunemist selgitanud. Töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, milles komisjon tuvastas, et kostja on teinud hagejale väljamakseid 1865 eurot 83 senti (bruto). Seda otsust pole hageja vaidlustanud, vaid on esitanud uue nõude. Kõigi fassaaditööde kohta oli poolte vahel kokku lepitud 1905 eurot 8 senti (bruto). Hageja jättis osad tööd teostamata või teostas need oluliste puudustega ega ilmunud objektile neid parandama, mistõttu kujunes tema lõplikuks tasuks 1865 eurot 83 senti. Ületunde pole hageja teinud.
MAAKOHTU LAHEND
5.Tartu Maakohus rahuldas 4. novembri 2016 otsusega hagi osaliselt, tuvastas, et poolte vahel oli töölepinguline suhe 16. augustist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015 ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja brutotasuna 1043 eurot 83 senti. Kohus määras, et kostja peab väljamõistetavast töötasust kinni pidama kohutuslikud riiklikud maksud ja maksed (tulumaks, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse). Maakohus jättis hagi rahuldamata osas, milles hageja palus kostjalt välja mõista töötasu 1043 eurot 83 senti ületavas osas. Menetluskulud jäid poolte endi kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt ei ole pooled vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust osas, milles töövaidluskomisjon tuvastas, et hageja töötas 6. juulist 2015 kuni 15. augustini 2015 kostja juures töölepingu alusel. Selles osas on töövaidluskomisjoni otsus jõustunud ning siduv nii pooltele kui kohtule. Järelikult oli poolte vahel töösuhe. Kostja on nii töövaidluskomisjoni menetluses kui ka kohtuistungil omaks võtnud, et hageja tegi tööd edasi pärast 15. augustit 2015. Kohus viitas töölepingu seaduse (TLS) § 80 lg-le 3. Kostja ei ole väitnud, et ta oleks avaldanud tahet, et töötaja töö tegemist ei jätkaks. Seega saab lugeda töölepingu tähtajatuks. Kostja vastuväited, et töötaja jätkas üksnes tööde tegemist, millega ta tähtajaks valmis ei jõudnud, ei oma tähendust, kuna töösuhe ei ole suunatud kindla tulemuse saavutamisele, vaid tööprotsessile. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli töösuhe 16. augustist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015. Maakohus leidis, et olukorras, kus on olemas kirjalik leping, milles töötasu suurus on kokku lepitud, tuleb eelduslikult lähtuda sellest. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema vastupidiseid väiteid. Tööde hinnatabel selliseks tõendiks ei ole, kuna sellest ei nähtu poolte tahet, et seal toodud summad oleksid tasu töö eest. Seega oli hageja kokkulepitud brutotöötasu ajavahemiku 6. juuli kuni 15. august 2015 eest 1905 eurot 8 senti. Samas ei ole pooled sõlminud kirjalikku lepingut tööde tegemiseks pärast 15. augustit 2015. Arvestades seda, et tööleping muutus TLS § 80 lg 3 järgi tähtajatuks, jäid kokkulepitud tingimused
(sh töötasu) samaks. Kui lähtuda kostja esitatud tööajatabelitest, tegi hageja kuni 15. augustini 145 töötundi, mis teeb tunnitasuks 13 eurot 14 senti. Tööajatabelite kohaselt tegi hageja pärast
15.augustit 134 töötundi, mis teeks brutotöötasuks 1760 eurot 76 senti. Samas on hageja tuginenud asjaolule, et töötasu kokkulepe netotasuna oli aja eest pärast 15. augustit 2015 üksnes 805 eurot. Maakohus luges 805 eurot netotasuna lepingujärgseks tasuks ajavahemiku eest pärast 15. augustit 2015. Brutotasuna on see 1043 eurot 83 senti. Hageja kokkulepitud brutotöötasu oli seega 2948 eurot 91 senti (1905 eurot 8 senti + 1043 eurot 83 senti). Kostja on väitnud ja hageja ei ole sellele vastuväiteid esitanud, et kostja on tasunud töötasu kokku brutosummana 1865 eurot 83 senti. Seega on kostja jätnud tasumata 1083 eurot 8 senti. Hageja ei ole tõendanud ületundide tegemist, mistõttu kohus jättis nõude 589 euro 67 sendi suuruse ületunnitasu saamiseks rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja brutotasuna 1043 eurot 83 senti, ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hageja vastav nõue rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei nõustu kostja maakohtuga selles, et algselt tähtajalisena sõlmitud tööleping muutus pärast 15. augustit 2015 TLS § 80 lg 3 alusel tähtajatuks. Töövaidluskomisjoni jõustunud otsusega on töövõtuleping loetud tähtajaliseks. Töölepingu tähtaeg tuleneb lepingu p-st 2.1 ja oli seotud konkreetsete fassaaditööde valmimisega Mikitamäe koolimaja objektil. Kuna 15. augustiks 2015 tööd valmis ei saanud, töölepingu tähtaeg ei saabunud ning tööleping lõppes tähtaja möödumise tõttu alles 15. oktoobril 2015. Sellega on nõustunud ka hageja, sest ta ei esitanud töövaidluskomisjonile ega kohtule nõuet tuvastada tähtajatu töölepingu ülesütlemise tühisus. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et perioodil 6. juuli 2015 kuni 15. august 2015 oli brutotasuna kokku lepitud 1905 eurot 8 senti. Tegemist on kogu töötasuga töölepingu p-s 2.1 nimetatud fassaaditööde teostamise eest (tükipalgasüsteem). Tööajatabelitest nähtub, et isikud ei töötanud täistööajaga ning neil oli õigus iseseisvalt otsustada, millal nad oma tööülesandeid täidavad. Töötasu arvestamise metoodika oli hagejale arusaadav, mida kinnitavad ka tema selgitused hagiavalduses. Hageja on omaks võtnud, et brutotasuna on kostja tasunud talle 1865 eurot 83 senti ning jooksvalt (2015. aasta juulis – oktoobris) ei esitanud hageja ühtegi nõuet, mis kinnitab seda, et pooltel oli kokkulepe tüki-, mitte ajatasus. Hageja nõude kujunemine ei olnud kostjale jälgitav. Hageja ei ole oma nõude põhistusena esitanud arusaadavat selgitust, arvestust ega tõendit. Hageja on püüdnud oma nõude õiguspärasusele tugineda fassaadi remonditööde abil, kuid tegemist pole töölepingu dokumendiga. Maakohus kohustas hagejat esitama selgitused nõude kujunemise kohta, kuid hageja ei teinud seda ega ilmunud kohtuistungile. Ekslik on maakohtu eeldus, mille kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et perioodil 15. augustist 2015 kuni 15. oktoobrini 2015 on tunnitasuks 13 eurot 14 senti ning seega on tasumata 1760 eurot 76 senti. Kuna hageja sisuliselt loobus oma nõude põhistamisest, on otsus selles osas üllatuslik. Põhjenduste puudumine ja hagi aluseks olevate asjaolude põhjendamata jätmine on viinud selleni, et maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja tuletas ebaõigesti töötasu. Maakohus pole põhjendanud, miks ta ei arvestanud kostja väitega, mille kohaselt on kogu töötasu hagejale välja makstud.
Maakohus on väljunud hagi piiridest. Hagiavalduse p-s 2 on nn II osa fassaaditööde saamata jäänud töötasu nõudena märgitud 498 eurot 5 senti (bruto), mitte 805 eurot (neto), nagu märkis maakohus. Kuna hagiavalduses puudusid olulisel määral põhistused ja tõendid ning hageja ei esitanud kohtu nõudmisel ka omapoolseid selgitusi ning jättis kohtuistungile ilmumata, ei saa praegusel juhul asja sisuliselt lahendada. Maakohus oleks pidanud jätma hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. Hageja rahaliste nõuete rahuldamata jätmise korral tuleks muuta menetluskulude jaotust ning jätta menetluskulud täielikult hageja kanda.
7.Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 4. novembri 2016 otsus tuleb tühistada osaliselt väljamõistud töötasu suuruse, rahuldamata jäetud hagi ulatuse ja menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab välja kostjalt hageja kasuks töötasu 521 eurot 92 senti ja jätab rahuldamata hagi töötasu 521 eurot 92 senti ületavas osas. Muus osas tuleb jätta Tartu Maakohtu 4. novembri 2016 otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust osas, milles hagi jäi rahuldamata, ning seetõttu ringkonakohus TsMS § 651 lg 1 alusel ei kontrolli maakohtu vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust hagi rahuldamata jätmise osas.
9.Kostja väite järgi ei muutunud algselt tähtajalisena sõlmitud tööleping pärast 15. augustit 2015 TLS § 80 lg 3 alusel tähtajatuks. Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kostja ei ole kaebuses vaidlustanud asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli 06.07.2015 kuni 15.10.2015 töölepinguline suhe. Kostja on vaidlustanud maakohtu seisukoha, et 06.07.2015 sõlmitud tööleping muutus pärast 15.08.2015 TLS § 80 lg 3 alusel tähtajatuks. Lähtuvalt kaebuse piiridest puudub vajadus võtta seisukohta selle kohta, kas poolte vahel 06.07.2015 sõlmitud leping oli töövõtuleping (nagu leping on pealkirjastatud) või tööleping, s.o vaidlust ei ole selles, et kohaldamisele kuuluvad TLS sätted. TLS § 9 lg 1 kohaselt tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Antud juhul sõlmiti tähtajaline tööleping fassaaditööde tegemiseks (tl 6-9). Pärast töölepingus märgitud lepingu lõppemise tähtaega 15.08.2015 fassaaditööd kestsid, s.o hageja jätkas fassaaditöödega kuni 15.10.2015. Ebaõige on siinkohal kostja väide, et lepingu p-st 2.1 tulenevalt oli töölepingu tähtaeg seotud konkreetsete fassaaditööde valmimisega Mikitamäe koolimaja objektil ning kuna 15. augustiks 2015 tööd valmis ei saanud, siis tööleping lõppes tähtaja möödumise tõttu alles 15. oktoobril 2015. Lepingu p-s 2.2 on selgelt sätestatud lepingu tähtaeg 06.07.2015 kuni 15.08.2015.
10.Ringkonnakohus leiab, et arvestades nii hageja kui kostja poolt esitatud asjaolusid, saab asuda seisukohale, et pooled pikendasid kokkuleppel tähtajalist töölepingut kuni 15.10.2015. Iseenesest on sellise suulise tähtajalise töölepingu pikendamisega rikutud vorminõudeid (TLS § 4 lg 2), kuid
samas ei too see asjaolu kaasa tähtajalise töölepingu pikendamise tühisust ega muuda tähtajalist töölepingut tähtajatuks. TLS §-st 10 tulevat tähtajalise töölepingu pikendamise piirangut asjas ei esine. Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et sellest, kas poolte vahel oli tähtajaline või tähtajatu tööleping ei sõltu hagi rahuldamine või mitterahuldamine. Hagi on esitatud kostja vastu saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks ning saamata jäänud töötasu suuruse tuvastamisel ei ole tähtsust asjaolul, kas tööleping oli tähtajaline või tähtajatu.
11.Maakohus on õigesti tuvastanud, et perioodil 6. juuli 2015 kuni 15. august 2015 olid pooled brutotasuna kokku leppinud 1905 eurot 8 senti ning kostja väide, et tegemist on kogu töötasuga fassaaditööde eest (s.o töötasu hõlmab ka perioodi 16. august 2015 kuni 15. oktoober 2015) on alusetu. Töölepingu p 2.1. järgi oli hagejad tööks fassaaditööd, mida ta pidi teostama perioodil 06.07.2015 kuni 15.08.2015 (lepingu p 2.2.), ning töö teostamise eest leppisid pooled kokku tasus 1905 eurot 8 senti (lepingu p 4.1.). Kostja väite kohaselt oli tal hagejaga kokkulepe tükitöötasus, sest töölepingu järgi pidi hageja saama konkreetsete fassaaditööde eest 1905 eurot 8 senti. Ringkonnakohus märgib, et kostja selline väide on paljasõnaline, sest toimikus olevast Mikitamäe koolimaja fassaadi remondi hinnatabelist (tl 10) nähtub töö kirjeldus, töö maht ja ühiku hind, kuid ei töölepingust ega hinnatabelist ei selgu, milliseid töid ning kui suures mahus pidi teostama konkreetselt hageja ajavahemikul 06.07.2015 kuni 15.08.2015. Asja materjalidest nähtuvalt töötasid Mikitamäe koolimaja fassaadi remonditöödel ka teised töötajad, mitte üksnes hageja. Lisaks eeltoodule on kostja ise esitanud kohtule tööajatabelid juuli 2015, august 2015 ja september 2015 kohta (tl 56-58), s.o kostja on pidanud tööajaarvestust hageja töötamise kohta. Kuna toimikus olevate andmete põhjal ei ole võimalik tuvastada, kas poolte vahel oli kokkulepe tükitöötasus (ja kui oli, siis millest lähtuvalt seda arvestati), siis on maakohus õigesti võtnud teiste andmete puudumise tõttu töötasu arvutamisel aluseks kostja poolt esitatud tööajaarvestuse. Asjaolu, et kostja väitel ei esitanud hageja 2015 juulis – oktoobris töötasunõuet, ei kinnita poolte kokkulepet tükitöötasus.
12.Õige on kostja väide, et maakohus on asja lahendamisel rikkunud TsMS §-i 439, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei esitatud. Hagiavalduses (tl 24-26) on hageja jaganud fassaaditööd kaheks osaks – I osa tööd kestsid 06.07.2015 – 15.08.2015 ning selle eest jäi tal saamata töötasu 889 eurot 36 senti. II osa fassaaditöödest tegi ta 16.08.2015 – 15.10.2015 ning selle eest jäi tal saamata töötasu 498 eurot 5 senti. Siinkohal nõustub ringkonnakohus kostja seisukohaga, et hageja ei ole esitanud oma töötasunõude kohta maakohtule selget ja arusaadavat arvestust (vaatamata kohtupoolsele nõudmisele). Seetõttu ei ole arusaadav tema nõue ajavahemiku 06.07.2015 – 15.08.2015 eest töötasu 889 euro 36 sendi saamiseks, samuti II osa fassaaditööde eest ajavahemikul 16.08.2015 – 15.10.2015 eest 498 euro 5 sendi saamiseks. Samas aga lähtudes töölepingus kokkulepitud töötasust ning kostja poolt esitatud tööajatabelitest, saab asuda seisukohale, et hageja nõue töötasu saamiseks ajavahemiku 16.08.2015 – 15.10.2015 eest summas 498 eurot 5 senti on õigustatud (töötasu jääb tunduvalt allapoole kokkulepitud töötasu ja reaalselt töötatud aja korrutise summat).
13.Töölepingu kohaselt leppisid pooled kokku töötasus 1905 eurot 8 senti ning täiendavalt töötatud ajavahemiku 16.08.2015 – 15.10.2015 eest on hagejal õigus saada töötasu 498 eurot 5 senti, kokku on töötasu suuruseks 2403 eurot 13 senti (1905,08+498,05=2403,13). Kostja on tasunud hagejale 1865 eurot 83 senti (tl 55), seega tuleb kostjalt veel täiendavalt välja mõista hageja kasuks saamata jäänud töötasu 537 eurot 30 senti (2403,13-1865,83=537,30).
14.Arvestades hagi rahuldamise ulatust (rahuldatakse 26% ulatuses), jätab ringkonnakohus menetluskulud maakohtus TsMS § 163 lg 1 alusel 26% ulatuses kostja kanda ja 74% ulatuses hageja kanda. Menetluskulud ringkonnakohtus jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda (apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 50% ulatuses). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.
/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.