2-06-17501
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Gerty Pau
Otsuse tegemise aeg ja koht
6. juuni 2007. a Tallinn
Tsiviilasja number
2-06-17501
Tsiviilasi
xxx hagi xxx OÜ ja xxx vastu võla väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
• Hageja xxx (registrikood xxx, asukoht xxx Tallinn) • Hageja seaduslik esindaja Charlie Viikberg • Hageja volitatud esindaja Karoliina Kõrgesaar • Kostja xxx (isikukood xxx, elukoht xxx) • Kostja xxx (registrikood xxx asukoht xxx Harjumaa) 29. mai 2007. a
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Rahuldada hagi. Mõista xxx ja xxx solidaarselt xxx kasuks välja põhivõlgnevus 730 000 krooni (seitsesada kolmkümmend tuhat krooni) ning viivised 132 000 krooni (ükssada kolmkümmend kaks tuhat krooni). Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud xxx kanda. Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on poolel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
xxx esitas xxx ja xxx vastu hagi, milles palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 862 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid xxx ja xxx 11.10.2005.a laenulepingu, mille kohaselt hageja laenas xxx 730 000 krooni. Laenulepingu p 2 kohaselt kinnitas xxx, et on laenusumma kätte saanud. xxx kohustus lepingu p 3 kohaselt tagastama laenu hiljemalt 10.04.2006.a ning p 5 kohaselt tasuma viivist 0.2% tagastamata summast päevas.
xxx ja xxx sõlmisid 24.10.2005.a käenduslepingu, mille p 1.1. kohaselt käendas xxx xxx poolt laenulepinguga võetud kohustuste täitmist hageja ees. xxx kohustus vastutama nii laenu kui viiviste tasumise eest. xxx ei ole laenu tagastanud ning võlgneb lisaks põhivõlale ka viivised 91 päeva eest, s.t kokku 132 860 krooni. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhivõlg 730 000 krooni ja viivised 132 860 krooni, kokku 862 000 krooni ning menetluskulud.
Kostja xxx tunnistas hagi põhivõla nõudes, kuid vaidles vastu viiviste väljamõistmisele. Kostja vastuväidete kohaselt on viivise nõue ülemäära suur ning VÕS § 415 lg 1 järgi ei saa hageja nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatust rohkem. Hageja saaks kostjalt nõuda viiviseid kokku 63 900 krooni. xxx vastuse kohaselt sai kostja juhatuse liige Gunnar Kaur alles 16.08.2006.a teada, et kostja on sõlminud käenduslepingu. Kostja ei ole käenduskohustuse võtmise eest tasu saanud ning kostja igapäevase majandustegevuse raames pole võimalik käenduslepingust tulenevaid kohustusi raskusteta täita.
Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus loeb tõendatuks, et 11.10.2005.a sõlmisid xxx ja xxx laenulepingu, millega xxx sai xxx laenu 730 000 krooni. Lepingu p 3 kohaselt kohustus kostja tagastama laenu hiljemalt 10.04.2006.a ning lepingu p 5 kohaselt maksab kostja viivist 0.2% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest (tl 7-8). 24.10.2005.a käenduslepinguga on tõendatud, et xxx OÜ vastutab lepingu p 1.1 kohaselt xxx kohustuste täitmise eest, mis tulenevad 11.10.2005.a sõlmitud laenulepingust. Lepingu p 1.3 kohaselt vastutab käendaja ka viiviste tasumise eest (tl 4-6). Kostja xxx on kohtule esitatud vastuses põhivõla summas 730 000 krooni õigeks võtnud (tl 26). xxx juhatuse liige Gunnar Kaur teatas kohtule, et ei ole käenduslepingust teadlik, kuid ei ole vaidlustanud lepingu sõlmimist. Lepingule on alla kirjutanud xxx teine juhatuse liige Keiu Kuresaar. Äriseadustiku § 181 lg 1 kohaselt võib osaühingut kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud, et juhatuse liikmed esindavad osaühingut mitmekesi või ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib ühine esindus ainult siis, kui see on kantud äriregistrisse. Äriregistri väljavõttest ei nähtu, et xxx juhatuse liikmed Gunnar kaur ning Keiu Kuresaar võivad osaühingut esindada ainult ühiselt ja seega loeb kohus, et Keiu Kuresaarel oli õigus käenduslepingule alla kirjutada. Kuna kostja xxx esindajad ei ole käenduslepingu sõlmimist ning põhivõla olemasolu vaidlustanud, loeb kohus selle asjaolu TsMS § 231 lg 4 alusel kostja poolt omaks võetuks. Hageja nõue põhivõla väljamõistmiseks tuleb rahuldada TsMS § 231 lg 2, 4 ning VÕS § 76 lg 1; § 101 lg 1 p 1; § 108 lg 1 alusel. Kostjatelt tuleb VÕS § 145 lg 1 alusel põhivõlg summas 730 000 krooni välja mõista solidaarselt. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis summas 132 860 krooni. Kostja xxx ei vaidlusta viivise arvestust. Kostja xxx leiab, et viiviste väljamõistmisel tuleb lähtuda VÕS § 415 lg 1 ning § 113 lg 1 sätestatud viivistest. Kohus leiab, et kostja seisukoht ei ole õige. VÕS § 415 lg 1 reguleerib viiviste väljamõistmist tarbijakrediidilepingu puhul. VÕS § 402 kohaselt tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Kostja ei ole tõendanud, et hageja puhul oleks tegemist VÕS § 402 nimetatud krediidiandjaga. Äriregistri väljavõtte kohaselt on xxx tegevusaladeks projekti juhtimine ja konsultatsioonid, teabeteenistus ja nõustamine, jae- ja hulgikaubandus, vahendustegevus, eksport-importtehingud. Seega ei ole tõendatud, et hageja andis kostjale laenu oma majandus- ja kutsetegevuses ning poolte vahel sõlmitud lepingule kohalduvad
tarbijakrediidilepingu kohta käivad sätted. Kohus ei kohalda antud lepingule VÕS § 415 sätestatud piiranguid viivisele, hageja nõue viiviste väljamõistmiseks tuleb rahuldada. Kuna käenduslepingu ning VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja ka viiviste tasumise eest, tuleb viivised välja mõista kostjatelt solidaarselt. Hageja on palunud kokku välja mõista 862 000 krooni, millest 730 000 krooni on põhivõlgnevus. Seega palub hageja viivistena välja mõista 132 000 krooni. Kohus ei saa hagi rahuldada esitamata nõude osas ning peab lähtuma hageja taotlusest. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja viivised 132 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. VÕS § 145 lg 2 kohaselt vastutab käendaja võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Kuna hageja ei ole näidanud, et ta oleks pöördunud käendaja poole võla tasumiseks, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 ja VÕS § 145 lg 2 alusel Peter Hiire kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid.
Gerty Pau Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.