UP hagi TO ja VF vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.12.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TO apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): UP (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepingulised esindajad vandeadvokaat Andreas Veeret ja advokaat Riin Rehepapp (epost XXX) Kostja I (apellatsioonimenetluses apellant): TO (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Henn Koduvere (e-post XXX)
4.Mõista TO-lt välja UP kasuks ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 678 eurot. Menetluskulude tasumisega viivitamisel tuleb TO-l tasuda UP-le viivist
1(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-8546 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Hageja on Tallinnas Tööstuse tn 77-24 asuva korteriomandi omanik. Hagejal puudub korteriomandi otsene valdus, kuna see on TO ja VO käes. Kostjad valdavad korteriomandit õigusliku aluseta, mis tähendab, et hagejal puudub kostjatega lepinguline suhe, mis oleks alus korteriomandi kasutamisele. Kostjad ei ole maksnud hagejale tasu korteriomandi kasutamise eest. Ka korteriomandi kasutamisega seotud makseid on kostjad tasunud Tööstuse tn 77 maja haldavale ühistule kas väga kaootiliselt või üldse mitte.
2.Korteriomandi erastamise ja tehingutega seotud küsimused ei ole käesolevas menetluses vaidluse all. Hageja on vaidlusaluse korteriomandi omanik, vastav kinnistusraamatu kanne on õige ning kostjate poolt tehingute kehtivusele esitatud vastuväited tuleb jätta tähelepanuta. Vaidlust ei ole, et kostjad ei ole ise ühegi vaidlusaluse võõrandamistehingu pooleks. Veelgi enam, kostjad ei väida ka seda, et tehingute kehtivuse küsimus mõjutab mingil viisil nende asjaõiguslikku positsiooni korteri nr 24 suhtes.
3.Kostjad on valesti mõistnud vaidlusaluse korteriomandi kinnistamise lepingu sisu. Korteriomandi esmakinnistamise leping on kehtiv ja lepingust ning selle plaanidest nähtub selgelt, kus asub vaidlusalune korteriomand. Lepingu p-st 5 nähtuvalt sai korteriomandi nr 24 ainuomanikuks OÜ PT Arendus. Vastav korteriomand numbriga 24, suurusega 29,4 m2, mille tähistus plaanil on 24-1 kuni 24-4 nähtub ka 2010 plaanilt. Samasugused andmed nähtuvad ka korteriomandi kohta kinnistusraamatus avatud registriosast nr 26502601. Kinnistusraamatu väljavõttest nähtuvalt on OÜ PT Arendus võõrandanud korteriomandi hagejale, kes on praegusel ajal kantud omanikuna kinnistusraamatusse.
4.Kostjad on esitanud kohtule üürilepingu, mille kehtivusaeg on 5 aastat alates selle sõlmimisest (s.t üürileping kehtis kuni 20.05.1998). Lepingu punktis 11 on kokkulepitud, et selle pikendamine toimub poolte vastastikusel kokkuleppel. Üürilepingus ei ole toodud üüri suurust ja kostjate endi seisukohtade järgi oli tegemist üüriobjekti tasuta kasutusse andmisega. Seega oli leping kehtiva võlaõigusseaduse (VÕS) mõttes tasuta kasutamise leping (VÕS §-d 389 jj). Punkti 11 kohaselt pikenes üürileping vaid poolte vastastikusel kokkuleppel, s.t elamuseaduses toodud üldised alused lepingu pikendamisele esitatud lepingu puhul ei kehtinud.
5.Kahtluste vältimiseks toob hageja siiski välja, et isegi, kui viidatud elamuseaduse alused oleksid kohaldunud, siis oleks igal juhul leping lõppenud hiljemalt 20.05.2003. Automaatset pikendamist enam peale seda kuupäeva ei toimunud ning lisaks ei lähe
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-8546 tasuta kasutamise leping ka korteriomandi võõrandamisel seaduse alusel omandajale üle.
6.Kokkuvõtvalt on hageja seisukohal, et kostjate korteriomandi tasuta kasutamise leping on tänaseks igal juhul lõppenud ning kostjatel puudub ka mistahes teine õiguslik alus korteriomandi kasutamiseks.
7.Kostja I väidab, et tema õigus vaidlustada lepingute kehtivust tuleneb asjaolust, et lepingutega rikuti kostja I õigust erastada tema kasutuses olnud eluruum. Kostja I väide on ebaõige. Esiteks ei anna kostja I väidetav erastamisõigus lepingute kehtivuse (ja kinnistusraamatu kande õigsuse) vaidlustamiseks vajalikku asjaõiguslikku positsiooni. Teiseks, taganemata eelmärgitud seisukohast, juhib hageja lisaks tähelepanu, et kostja I ei ole tõendanud isegi erastamisavalduse esitamist.
8.Kostja I väidab, et hageja oli 17.09.2001 müügilepingu sõlmimise ajal pahauskne. TsÜS § 139 järgi tuleb hageja heausksust eeldada ning kostjad ei ole seda eeldust ümber lükanud. 17.09.2001 müügilepingus sisaldunud viide Kaitseministeeriumile ei muutnud hagejat pahauskseks. Müügilepingu p-de 1.1 ja 1.4 kohaselt kuulus müügilepingu esemeks olnud mõtteline osa Osaühingule Blisseter (müüja) ning notari kinnitusel nähtus viidatud asjaolu ka hooneregistri 14.09.2001 õiendist nr 19227. Hageja ei teadnud müügilepingu sõlmimisel (ega pidanudki teadma) 1990ndate aastate alguses Tööstuse 77 hoonega toimunud tehingutest ja nendega seotud asjaoludest. Mingil juhul ei muutnud hagejat pahauskseks ka müügilepingu p-s 1.3 sisaldunud viide pea 10 aasta tagusele Kaitseministeeriumi poolsele hoone väidetavale ülevõtmisele. Hageja jaoks oli oluline, et ta omandas mõttelise osa Osaühingult Blisseter, kes oli notari kinnitusel müügilepingu sõlmimise ajal mõttelise osa õiguspärane omanik.
9.Hageja märgib, et kostjal I ei saa olla abstraktset „valdusõigust“ ning sellist õigust ei anna kostjale I ka asjaolu, et korter nr 24 on registreeritud kostja I elukohana või et kostjale I on väljastatud kõrvalkulude arveid. Üksnes juhul, kui valdusel on konkreetne õiguslik alus, saab rääkida seaduslikust valdusest (AÕS § 34 lg 1). Seadusest ei tulene abstraktset „valdusõiguse“ instituuti.
10.Hageja palub rahuldada hagi ja mõista Tallinnas Tööstuse tn 77 - 24 asuv korteriomand välja kostjate ebaseaduslikust valdusest ning kohustada kostjaid andma korteriomand üle selle omaniku UP otsesesse valdusesse. Kostjate vastuväited
11.Kostjad vaidlevad esitatud nõudele vastu. Tööstuse 77(55) Tallinn hoonega seotud kõik tehingud alates 1991. aastast on tühised. Kostja I esitab käesolevas vaidluses vastuväite hageja omandiõigusele, kuna hageja väidetava omandiõiguse aluseks olevad tehingud, sh Tööstuse 77(55) kinnistamistoimingud, on tühised ja kehtetud. Kinnistusraamatust ei nähtu hageja omandiõigust kostja I elukohaks olevale korterile, kuna ei ole võimalik kindlaks teha, kus asub hagejale väidetavalt kuuluv korter Tööstuse 77(55) - 24 Tallinn. 25.05.2012 kinnistamisavaldusest ja selle juurde kuuluvatest lepingutest ja muudest toimikus olevatest dokumentidest, ei selgu, kus asub korteri nr 24 korteriomandi reaalosa Tööstuse 77(55) hoones.
12.Kinnistusosakond on Tööstuse 77(55) Tallinn kinnistu korteriomanditeks jagamise 25.05.2012 kinnistamisavalduse alusel kinnistusraamatusse sisse kandnud 14.02.2013. Tööstuse 77(55) kinnistu korteriomanditeks jagamise 25.05.2012 kinnistamisavalduse aluseks oleva lepingu (leping) juures ei nähtu olevat plaani (skeemi), ja selles lepingus ei ole ka viidatud plaanile, millel oleks kinnistu korteriomandite reaalosad ja nende asukohad skemaatiliselt esitatud.
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-8546
13.Kostja I elab oma elukoha korteris juba alates 1985 aastast. Kostja I varasemas passis on märgitud sissekirjutus 1987 aastast. Antud sissekirjutus ja hilisemad sissekirjutused kinnitavad kostja I valdusõigust korterile. Kostjad on eluruumi kasutanud tasuta kasutusõiguse alusel. Kostja I on tasunud kommunaalmaksed ning eluruumi omal kulul korras hoidnud, renoveerinud ja parendanud. See praktika on kestnud 30 aastat. Järelikult ei ole kostjate valdus ebaseaduslik ning kostjatel on õigus oma eluruume vallata ja kasutada.
14.20.05.1993 sõlmis tolleaegne registrijärgne Tööstuse 77(55) hoone omanik AS Verest kostjaga I üürilepingu. Üürilepingu kohaselt võis kostja I kasutada korterit koos oma pereliikmetega, kellena on lepingus nimetatud kostja I tütar VO (kostja II). Üürilepingu punkt 3 sätestab üürniku kohustuse tasuda kommunaalmaksed, kuid ei sätesta üürisummat. Järelikult on tegemist üüriobjekti tasuta kasutamisse andmisega. Üürileping sõlmiti kehtivustähtajaga 5 aastat. ES § 32 lg 2 kohaselt loeti üürileping pikenenuks viieks aastaks, kui enne üürilepingu tähtaja möödumist kumbki pool ei taotle üürilepingu lõpetamist või uue lepingu sõlmimist. Tulenevalt ES § 32 lg 2 ja § 34 ning VÕS § 291 lg 1, § 272 lg 2 ja § 310 lg 1 kehtib 20.05.1993 sõlmitud üürileping jätkuvalt. Selle üürilepingu alusel on kostjal I õigus korterit vallata ja elada seal koos oma tütrega (kostja II).
15.Samuti tuleb arvesse võtta, et hageja on aastaid aktsepteerinud kostja poolt vaidlusaluse eluruumi kasutamist. Järelikult tuleb lugeda, et pooltevahelisest praktikast tulenevalt on poolte vahel kokkulepe eluruumi kasutamiseks. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus
16.Maakohus rahuldas hagi, mõistis TO ja VF valdusest UP kasuks välja Tallinnas Tööstuse 77-24 (registriosa number 26502101) asuva korteriomandi ning kohustas TO ja VF andma Tallinnas Tööstuse 77-24 asuva korteriomandi valdus üle UP-le. Juhul, kui TO ja VF keelduvad kohtuotsuse resolutsiooni punkti 2 vabatahtlikult täitmast, tõsta TO ja VF koos neile kuuluvate esemetega Tallinnas Tööstuse 77-24 asuvast korteriomandist välja. Maakohus jättis menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda, mõistis mõlemalt kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1 350 eurot ja viivise menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni.
17.Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja esitanud kostjate vastu nõude Tallinnas Tööstuse 77-24 asuva korteri valduse üleandmiseks. Kostjad vaidlevad hageja nõudele vastu põhjendusel, et hageja ei ole kõnealuse korteriomandi omanik, samuti ei ole korteriomandi täpne asukoht kindlaks määratud. Kostjate hinnangul on kostjatel õiguslik alus korteriomandi valdamiseks tasuta kasutamise lepingu alusel või alternatiivselt üürilepingu alusel.
18.Hageja on kinnistusraamatu väljavõttega tõendanud, et korteriomand asukohaga Tallinn, Tööstuse 77-24 on kinnistusraamatus kantud hageja nimele. Kostjad on asunud seisukohale, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, kuna tehingud, mis on viinud hageja kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna kandmiseni, on tühised. Kostjad on seisukohal, et tegelikkuses peaks korteriomand kuuluma Eesti Vabariigile ning kostja I oleks pidanud erastamise kaudu saama ise korteriomandi omanikuks.
19.Kohus on seisukohal, et kostjatel ei ole õigust nõuda, et kohus asuks käesolevas menetluses tuvastama Tallinnas Tööstuse 77 asuva kinnistuga seotud omandiõiguse üleminekut puudutatavate tehingute tühisust. Kohus selgitab, et kohtul esineks alus asuda analüüsima hageja omandiõiguse õiguspärasust juhul, kui kostjad väidaksid, et tegelikkuses kuulub korteriomand neile. Seda kostjad teinud ei ole.
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-8546
20.Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus küsimuses, et kostjad Tallinnas Tööstuse 77-24 asuvat korterit valdavad, kuna kostja I on seda 15.11.2016 kohtuistungil kinnitanud. Samuti on mõlemad kostjad esitanud käesolevas menetluses riigiõigusabi taotlused, kus on kõnealuse korteri oma elukohana nimetanud. Kostjad on asunud seisukohale, et kostjate õiguslik alus korteriomandi valdamiseks tuleneb tasuta kasutamise või üürilepingust.
21.Kostjad on esitanud kohtule 20.05.1993 üürilepingu (kd II lk 106-107, tõlge 108-109), millest nähtuvalt on AS Verest poolt kostjale I üürile antud eluruum asukohaga Tallinn Tööstuse 55-34 kestvusega 5 aastat. Lepingu punkti 11 kohaselt võib üürilepingut lepingupoolte vastastikusel nõusolekul pikendada. Kohus märgib, et ka juhul, kui viidatud üürileping oli sõlmitud vaidlusaluse korteri suhtes, siis ei ole kostjad kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et 20.05.1993 lepingut oleks pärast viie aasta möödumist lepingupoolte vastastikusel nõusolekul pikendatud. Samuti ei ole kostjad esitanud muid tõendeid kehtiva üürilepingu olemasolu kohta. Seega asub kohus seisukohale, et kostjatel ei ole kehtivat üürilepingut, mis võimaldaks neil korteriomandit vallata. Kohus leiab, et olukorras, kus kostjad jätkasid eluruumi kasutamist ka pärast 20.05.1993 üürilepingu lõppemist, võis kostjate ning korteri varasemate omanike vahel olla tasuta kasutamise leping.
22.Kostjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks pärast korteriomandi omanikuks saamist andnud oma nõustumuse nendega tasuta kasutamise lepingu sõlmimiseks. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjad ei ole tõendanud õigusliku aluse olemasolu korteriomandi valdamiseks. Kohus selgitab, et ka asjaolu, et kostjad on korteriomandisse sisse kirjutatud, ei anna neile seaduslikku alust korteriomandi valdamiseks.
23.Kostjad on esitanud vastuväite, et esitatud hagi ei ole võimalik rahuldada, kuna kinnistusraamatu dokumentide järgi ei ole võimalik kindlaks teha, kus asub Tööstuse 77 hoones hagejale kuuluv korter 24. Kohus kostjate vastuväitega ei nõustu. Tööstuse 77 hoone on korteriomanditeks jagatud 25.05.2012 lepinguga (kd I lk 112-172). Lepingu punkti 5.3 kohaselt on muuhulgas tekkinud korteriomand nr 24, mille omanikuks on saanud OÜ PT Arendus (kd I lk 147), kes on kinnistu hiljem võõrandanud hagejale. Samuti on lepingule lisatud plaanid, mis on ka kinnistusosakonnas kinnitatud. Plaanidel on muuhulgas ära näidatud, kus asub korter nr 24 (kd II lk 58). Seega on põhjendamatu kostjate väide, et kinnistusraamatu dokumentide alusel ei ole võimalik kindlaks teha, kus asub Tööstuse 77 hoones korter nr 24. Apellatsioonkaebus
24.Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse TO. Seega VF suhtes on maakohtu otsus jõustunud. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub kostja tühistada maakohtu otsuse ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta hageja kanda.
25.Kostja on seisukohal, et kinnistusraamatust ei tulene, et hagejale kuulub kostjate poolt vallatud korter. Maakohus ei ole kostjate seda vastuväidet arvestanud. Maakohus on otsuse põhjendustes esitanud, et Tööstuse 77 hoone on korteriomanditeks jagatud 25.05.2012 lepinguga. Lepingu p 5.3 kohaselt on muuhulgas tekkinud korteriomand nr 24, mille omanikuks on saanud OÜ PT Arendus, kes on kinnistu hiljem võõrandanud hagejale. Samuti on lepingule lisatud plaanid, mis on ka kinnistusosakonnas kinnitatud. Plaanidel on muuhulgas ära näidatud, kus asub korter nr 24. Kostja on seisukohal, et see maakohtu seisukoht on ekslik. 25.02.2012 lepingule ei ole lisatud ühtegi plaani, millel oleks korteriomandite reaalosad tähistatud. Järelikult on alusetu
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-8546 maakohtu seisukoht, et lepingu alusel on võimalik kindlaks teha, kus asub Tööstuse 77, Tallinn korter nr 24 või, et hageja on selle korteri omanik, kus kostjad elavad.
26.Hageja soovib, et kostjad vabastaksid nende poolt kasutatava eluruumi, kuid hageja ei ole tõendanud omandiõigust kostjate elukoha eluruumile. Kuna hageja ei ole tõendanud, et kostjad valdavad hagejale kuuluvat asja, ei ole alust rahuldada hageja nõuet eluruumi vabastamiseks.
27.Kohtuotsus ei ole ka täidetav, sest kohtutäituril ei ole võimalik määratleda, kus asub korter nr 24, millest kostjad oleks võimalik välja tõsta. Kuna kohtuotsus ei ole täidetav tuleb see tühistada.
28.Kostja I leiab, et kõiki asjaolusid arvesse võttes oleks äärmiselt ebaõiglane kostjatelt välja mõista hageja menetluskulud juhul, kui maakohtu otsus jääb jõusse. Ka on hageja menetluskulud mõnevõrra ülepaisutatud. Kostja I palub hagi rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
29.Vastustaja vaidles apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
30.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
31.Apellatsioonimenetluses keskendub poolte vaheline vaidlus küsimusele, kas hageja on tõendanud, et kostja I kasutab hagejale kuuluvat korterit ning kas korteriomandi nr 24 asukohta Tallinn, Tööstuse tn 77 elamus on võimalik tuvastada.
32.Kostja I poolt apellatsioonkaebuses esitanud väited kattuvad maakohtule esitatuga. Maakohus on ringkonnakohtu arvates kostja I esitatud väiteid otsuses piisavalt analüüsinud. Kuna maakohus on otsust piisava selgusega motiveerinud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi pikemalt korrata ega apellatsioonikaebuses taasesitatud väidetele uuesti vastata. Maakohus on poolte esiletoodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega ning hinnanud esitatud tõendeid seadusekohaselt. Kolleegiumil ei ole alust asuda poolte väidete osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. See, et kostja I maakohtu järeldustega ei nõustu, ei tähenda, et maakohtu järeldused oleksid ebaõiged. Alljärgnevalt vastab kolleegium apellatsioonkaebuse väidetele.
33.25.05.2012 ehitise korteriteks jagamise ja kaasomandi osalise lõpetamise lepingu, korteriomandite esmakinnistamise avalduse, korteriomandite reaalosade koosseisude ja korteriomandite mõtteliste osade suuruste muutmise lepingu, kaasomanike kasutuskorra kokkuleppe, korteriomandite tasuta võõrandamise lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, pandiõiguste hüpoteegiks registreerimise kokkuleppe ning asjaõiguslepingute ja kinnistamisavalduse p 5.2 järgi sai korteri nr 24 omanikuks OÜ PT Arendus (II kd, tlk 13). Hageja väidete kohaselt omandas hageja OÜ-lt PT Arendus vaidlusaluse korteriomandi 23.04.2014 sõlmitud lepingu alusel. Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on hageja saanud korteriomandi aadressil Tööstuse tn 77-24 omanikuks 23.04.2014 asjaõiguslepingu alusel. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja I vaidlustanud kinnistusraamatu kande õigsust. AÕS § 56 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kuna kostja I ei ole toonud esile asjaolusid, millest saaks järeldada, et kinnistusraamatu kanne on vale, siis kehtib eeldus, et hageja on korteriomandi aadressil Tallinn, Tööstuse tn 77-24 omanik.
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-8546
34.Kostja I poolt esitatud menetlusdokumentidest (I kd, tlk 29, 51; II kd tlk 187), tõenditest (I kd, tlk 33) ja rahvastikuregistri väljavõttest nähtuvalt on kostja I elukohaks Tööstuse tn 77-24, Tallinn (I kd, tlk 14). Maakohus leidis, et kostja I on korteriomandi aadressil Tööstuse tn 77-24 valdamist kinnitanud 15.11.2016 toimunud kohtuistungil. Maakohtu poolt tuvastatut ei ole kostja I vaidlustanud. Eeltoodu alusel tuleb lugeda tõendatuks, et kostja I valdab korteriomandit aadressil Tallinn, Tööstuse tn 77-24.
35.Maakohus tuvastas, et kostja I ei tõendanud õigusliku aluse olemasolu korteriomandi valdamiseks. Seda maakohtu tuvastatut kostja I kaebuses ei vaidlustanud. Kostja I ei toonud kaebuses esile, millisel õiguslikul alusel ta enda arvates eelnimetatud korteriomandit valdab. Kuna asjas on tõendatud, et hagejale kuulub korteriomand aadressil Tööstuse tn 77-24 ja kostja I valdab nimetatud korteriomandit õigusliku aluseta, siis on maakohus õigesti leidnud, et hagi tuleb rahuldada.
36.Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja I väited, mille kohaselt ei ole võimalik kohtuotsuse täitmise käigus tuvastada, kus asub hagejale kuuluv ja kostja I valduses olev korteriomand, ei ole õiged. Kinnistusraamatu esimeses jaos on kanne, et kinnistu registriosaga nr 26502101, mis moodustab 294/65547 mõttelist osa kinnistust, reaalaosaks on eluruum nr 24, mille üldpind on 29,40 m2 ja mille tähistus plaanil on 21-1 kuni 24-4. Seega viitab kinnistusraamatu kanne kinnistustoimikus olevale plaanile, millest on võimalik tuvastada reaalosade paiknemine elamus. 25.05.2012 tehingu tõestanud notari selgituse järgi (II kd, tlk 64) on lepingu p 5 alusel taotletud kinnistusraamatu kanded tehtud 15.04.2010 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ehituslubade osakonna vanemspetsialisti LL poolt kinnitatud plaanide alusel ning need asuvad kinnistusraamatu toimikus. Asja materjalidele on nimetatud andmeid sisaldav ruumide plaan lisatud (II kd, tlk 58). Kostja I väited, et nimetatud plaan ei asu kinnistusraamatu toimikus, on jäänud tõendamata. Seega ei ole põhjendatud kostja I väited, et kohtutäituril ei ole võimalik määratleda, kus korter nr 24 Tallinnas Tööstuse tn 77 hoones asub.
37.Apellatsioonkaebuses leidis kostja I, et õiglane oleks asjas jätta menetluskulud poolte kanda. Ringkonnakohus kostjaga I ei nõustu. Kostja I pole esile toonud asjaolusid, mis annaks võimaluse kohaldada TsMS § 162 lg-t 4. Vastuseks kostja I väitele, et hageja menetluskulud maakohtus olid ülepaisutatud, märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lõike 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus ning kohtule on antud kaalutlusruum hindamaks, milliseid lepingulise esindaja kulusid peaks menetluskulusid kandma kohustatud isik vastaspoolele hüvitama. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb analüüsida sarnaselt õigusabikulude põhjendatusele ja vajalikkusele (TsMS § 175 lg 1) ning seda olenemata sellest, kas tunnitasu suurusele on esitatud vastuväiteid. Maakohus on hinnanud nii hageja esindajate ajakulu kui ka tunnitasu suuruse mõistlikuks. Ringkonnakohus leiab, arvestades vaidluse olemust, lepinguliste esindajate poolt hageja esindamiseks kulutatud ajamahtu ning esindajate tunnitasu suurust, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, mõistes maakohtus mõlemalt kostjalt hageja kasuks välja 1350 eurot. Hagejat esindas menetluse jooksul menetlusdokumentide ja istungiprotokolli järgi mitu advokaati, kuid menetluskulude nimekirjas ei ole märgitud, et menetluskulud on tekkinud kahe esindaja poolt osutatud teenusest. Menetluskulude jaotus
38.Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud kostja I kanda. Hageja menetluskulude nimekirja järgi moodustavad
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-8546 hageja kulud lepingulise esindaja tasust summas 870 eurot, millele lisandub istungil esindamise kulu tunnitasuga 120 eurot vastavalt kohtuistungi kestusele. Lepingulise esindaja kulud tekkisid maakohtu otsuse läbitöötamisest ja kaasnenud kliendisuhtlusest kestusega 0,25 tundi, kostja I apellatsioonkaebuse läbitöötamisest, analüüsist ja vastuse koostamisest, mille ajakuluks oli 4 tundi, vastuse lõplikust vormistusest ja esitamisest Tallinna Ringkonnakohtule 0,50 tundi, ettevalmistusest Tallinna Ringkonnakohtu istungiks 2,5 tundi.
39.Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on esitatud ülepaisutatult. Erinevalt maakohtus esitatud apellandi erinevatest väidetest keskendus apellant apellatsioonkaebuses seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et apellant kasutab hagejale kuuluvat korterit ning kuna apellandi poolt kasutatava korteri asukohta ei ole võimalik elamus kindlaks teha, siis ei ole otsus täidetav.
40.Seega leiab ringkonnakohus, et apellatsioonkaebuse koostamise ja kohtule esitamise mõistlikuks ajakuluks koos maakohtu otsuse tutvumisega on 4 tundi. Arvestades apellatsioonimenetluses poolte vahelise vaidluse ulatust, leiab ringkonnakohus, et istungi ettevalmistamise põhjendatud ajakuluks on 1 tund. Ringkonnakohtus toimunud istung kestis 39 minutit. Seega istungil esindamise eest moodustab hageja lepingulise esindaja kulu 78 eurot. Põhjendatud on lepingulise esindaja ajakulu 39 minutit. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu suuruseks 5 tundi 39 minutit. Esindaja tunnitasu suurust 120 eurot peab kohus mõistlikuks. Eeltoodu alusel tuleb apellandilt vastustaja kasuks välja mõista ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks 678 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.