TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Viljandi Linnavalitsus on 13.04.2007a. esitanud Tartu Maakohtule avalduse Rxxx Axxxxxx eestkoste seadmiseks. Avalduse kohaselt on Rxxx Axx sügava puudega töövõimetuspensionär ja vajab oma tervisliku seisundi tõttu ööpäevaringselt kõrvalabi ja juhendamist. Tal on parempoolse halvatuse tõttu piiratud liikumisvõime, liigub vaid veidi tugikepi abil. Tugevasti on häiritud sõnaline kontakt, enamasti ei suuda väljendada oma mõtteid, on praktiliselt kõnetu. Ei suuda lugeda ega kirjutada. Kuna Rxxx Axxxei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida, vajab ta oma varaliste ja isiklike õiguste ja huvide kaitseks eestkostet. Nõusoleku Rxxx Axxxx eestkostjaks olemiseks on andnud tema abikaasa Lxxxx Axxx ik xxxxxxxxxxxx elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Viljandi Linnavalitsusel ei ole vastuväiteid Lxxxx Axxx eestkostjaks määramisel. Rxxx Axxx abikaasa Lxxxx Axx on nõustunud eestkostjana kaitsma tema varalisi ja isiklikke õigusi ja huve, mistõttu palub Viljandi Linnavalitsus määrata tema eestkostja ülesanneteks Rxxx Axxx kõikide asjade ajamine. Eelnevalt peab Viljandi Linnavalitsus vajalikuks määrata Rxxx Axxxxxx psühhiaatriaekspertiis. PkS § 92 lg 4 kohaselt seatakse eestkoste täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. TsÜS § 8 lg 2 järgi on piiratud teovõime isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida. Viljandi Linnavalitsus on kohtule esitanud avalduse lisadena dokumendid Rxxx Axxxx tervisliku seisundi kohta. Nimetatud tõendite põhjal nähtub, et RexxxAxx põeb tõsist haigust ja tal on raske füüsiline puue, mille tõttu on piiratud täielikult töövõime ja igapäevane tegevus. Kohtul puuduvad tõendid aga selle kohta, et Rxxx Axxx põeks ka mõnd vaimset või psüühilist haigust, mis annaks aluse määratleda isikut piiratud teovõimega olevaks ja seega eestkostet vajavaks. TsMS § 523 kohaselt tuleb kohtul eestkostja määramise menetluses arvestada linna- või vallavalitsuse arvamusega. Viljandi Linnavalitsus on avaldanud, et R.Axx vajab eestkostet, kuna ei suuda kestvalt aru saada oma tegude tähendusest ega neid juhtida. Seetõttu on kohtul vajalik kindlaks teha, kas esinevad seaduslikud eeldused eestkostja määramiseks ja kas Rxxx Axxxxx on vaja määrata eestkostja. Kohus kuulas ära Rxxx Axxx temale tavalises keskkonnas ja puudutatud isiku Lxxxx Axxx. Rxxx Axxxsuhtles kohtunikuga häälitsuste, huuleliigutuste ja pearaputamise-noogutamise teel. Kohtuniku küsimustele andis adekvaatse reaktsiooni. Lxxxx Axx andis seletuse, et eestkoste määramist on vaja just tehingu tegemiseks. Korter on Rxxx Axxx- Lxxxx Axxx ühisvara, kuid selle pantimiseks on vaja ka Rxxxx nõusolekut.

2(2)

Notar käis kodus, kuid ei nõustunud tehingut tegema, väites, et ta ei saa aru, mida Rxxx Axx soovib öelda. Lxxxx Axxx arvates ei ole eestkostet vaja muuks kui üheks konkreetseks tehinguks, kuid Rxxx ise ei saa midagi teha, kõik asjad tuleb tema eest ajada. Kohus määras Rxxx Axxxxx eestkostja määramise vajalikkuse kindlakstegemiseks kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspert andis arvamuse, et ei põe vaimuhaigust ega ole nõrgamõistuslik. Ajuinfarkti tõttu on tal peaaju orgaaniline kahjustus, mis avaldub võimetusena kõnelda, mõista kõnet ja kirja, võimetusena ennast teenindada ja oma igapäevaelu korraldada. Vaimne seisund on käesoleval ajal võrdsustatav mõõduka astme vaimse alaarenguga ehk nõrgamõistuslikkusega. R.Axxx ei suuda kestvalt oma tegude tähendusest aru saada ja neid juhtida, ta ei ole võimeline teostama ühtki tehingut iseseisvalt. Ekspert on seisukohal, et eestkostja peaks kindlustama RxxxxAxxxxxx pideva ööpäevaringse järelevalve ja hoolduse, vajadusel meditsiinilise abi. Ajuinfarkti järgne kahjustus ei taandarene, võib aga süveneda. Eestkoste on eluaegne. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, vaadanud läbi asja materjalid, tutvunud Rxxx Axxx suhtes läbi viidud kohtupsühhiaatriaekspertiisiaktiga ning kuulanud ära puudutatud isikud, leiab, et Viljandi Linnavalitsuse avaldus eestkostja määramiseks Rxxx Axxxxx on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsÜS § 8 lg 2 kohaselt on isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, piiratud teovõime. Kohus tegi kindlaks, et Rxxx Axxxx on piiratud teovõime ja tema varaliste ja isiklike õiguste kaitseks on vajalik määrata eestkostja. Eestkostjaks on õige ja põhjendatud määrata Rxxx Axxx abikaasa Lxxxx Axxx. Eestkostja ülesanded tuleb määrata eksperdi poolt osutatuga kooskõlas ja lähtudes tegelikust ja edaspidi võimalikust abivajadusest, s.t. ei saa piirduda eestkostja ülesannete puhul ühe konkreetse tehinguga. Eestkostjal on seadusest tulenevad kohustused- hoolitseda eestkostetava eest, lähtuda eestkostetava huvidest. Eestkoste seadmise määrus annab eestkostjale eestkostetava esindamise õiguse. Kohus peab vajalikuks märkida, et PkS § 98 lg 1 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja. PkS § 99 seab eestkostjale piirangud eestkostetava varaga teostatavatele tehingutele. PkS § 100 keelab tehingud eestkostja ja eestkostetava vahel. PkS § 101 kohaselt on eestkostja kohustatud esitama eestkosteasutusele iga-aastase kirjaliku aruande eestkostja ülesannete täitmise kohta. Eksperdi hinnangul vajab Rxxx Axx eluaegset eestkostet, kuid kohus saab selle määrata vastavalt TsMS § 526 lg.3 kuni kolmeks aastaks. Kohus leiab, et asja menetluskulud tuleb TsMS § 172 lg 2 alusel jätta täielikult riigi kanda. Kohus ei ole eestkoste seadmise menetluseks Rxxx Axxxxx esindajat määranud (TsMS § 520 lg.1, lg.2), kuna Rxxx Axxxon ise ära kuulatud, ta on soovinud Lxxxx Axxx määramist tema eestkostjaks ja eestkostja määramine sellises olukorras ei ole tema huvides vältimatult vajalik. Kohus lähtub määruse tegemisel TsMS §§-st 522 ja 526, § 531. Kohtunik Ü.Raag

3(2)

4(2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.