2-05-1122/2 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Hagi aluseks olevad asjaolud ning hageja nõue kostja vastu Tallinna Linnakohtule 06.04.2005.a. esitatud hagiavalduse kohaselt töötas hageja saatejuhi ametikohal OÜ-s alates XXX kuni XXX vastavalt töölepingule nr. XXX. Hageja töökohustuseks oli telesaate „XXX“ graafikujärgne juhtimine saatejuhina. Enne tööleasumist läbis hageja tööandja poolt korraldatud koolituse, kus talle selgitati tööülesandeid. 22.09.2004.a. oli hageja graafikujärgne tööaeg kella 10.50. – 11.50. Peale oma vahetuse lõppu veetis hageja aega kodus telerit vaadates ja „XXX“ päeva teist saadet jälgides. Hageja otsustas proovida oma õnne saates osalemisel ning registreerus mängu, helistades oma isiklikult mobiiltelefonilt saate telefoninumbril XXX. Kolmanda korraga õnnestus hagejal oma telefoninumber saates osalemiseks salvestada, aga tagasi hagejale tookord ei helistatud. Uue mängu ajal proovis hageja uuesti ja sai taas kolmanda korraga oma numbri salvestada. Mõni hetk hiljem helistati hagejale tagasi ja paluti saate otse-eetris osaleda. Kui saatejuht hagejalt tema nime küsis, teatas hageja enda olevat R , kuna ei soovinud televaatajaid ärritada oma nime all saates osaledes. Läbides edukalt küsimuste vooru, palus saatejuht hagejal valida „XXX“ neljast tulbast nelja erineva tähe vahel. Saate reeglite kohaselt tähistas neli punasega märgitud ruutu peavõitu. Täiesti juhuslikult tähti valides leidis hageja üles kõik neli punast ruutu. Saatejuht teatas hagejale, et viimane on võitnud peavõidu, milleks on 40 000 krooni. Peale võitu küsiti hagejalt tema andmeid võidusumma välja maksmiseks. Hageja andis oma pangakonto numbri ja muud vajalikud andmed. Telefonioperaator palus hagejal anda ka mõne hageja lähedase või hõimlsae andmed, kuna hagejale ei saavat võitu väljastada. Hageja andis oma elukaaslase HAH andmed, mispeale teatati hagejale, et võidusumma makstakse saate reeglite kohaselt välja 40 päeva jooksul. Järgmisel päeval teatas hageja tööandja JH hagejale, et viimane peab oma võidust vaikima ajakirjanduse ja muu avalikkuse ees, kuid ei mainud hagejale, et võidusummat talle välja ei maksta. 40 päeva möödudes ei laekunud võidusmmat ei hageja ega tema elukaaslase pangakontole. Järelepärimise peale tööandja selgitas hagejale, et võidusummat talle siiski välja ei maksta, viidates hageja töösuhtele saate tootjafirmaga. Hageja tööleping ei sisalda ainsatki sätet, mis keelaks tal endal või tema sugulastel saates osaleda. Samuti ei mainitud seda kordagi ka eelnenud koolitusperioodil. OÜ ei ole hagejale andnud tutvumiseks ka töösisekorraeeskirju ega ametijuhendit. JH andis mõista, et juhul kui hageja töölt lahkub, on võidusumma väljamaksmine võimalik ning hageja esitas 10.11.2004.a. lahkumisavalduse. Sellele aga ei järgnenud võidusumma väljamaksmist. Seega on hageja kaotanud nii võidusumma kui ka tööandja survel oma töökoha. VÕS §-i 3 p. 3 kohaselt võib võlasuhe tekkida tasu avalikust lubamisest. Hageja on seisukohal, et kostjal on tekkinud kohstus tasu välja maksta, ja nimelt tegi kostja oma koduleheküljel reklaamides pakkumuse, mida hageja aktsepteeris helistamisega tasulisele telefoninumbrile. Kostja on väljendanud piisavalt täpselt oma pakkumist, mille kohaselt ta lubas mängu võitmise korral välja maksta võidusumma. Hageja arvates on kostja käitumine käsitletav kelmusena. Hageja ei oleks pakkumust vastu võtnud ja tasulisele telefoninumbrile helistades raha raisanud, kui ta oleks teadnud, et kostja tegutseb eesmärgiga saada kasu tasulisest telefoninumbrist, jättes täitmata omapoolsed kohustused. VÕS § 76 lg. 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on seisukohal, et kostja peab endale võetud kohustuse täitma ning lubatud tasu hagejale välja maksma. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. VÕS § 94 lg. 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub 7 % aastas. Eesti Panga poolt Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt või VÕS §-i 94 lg. 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2005.a. 2 %. Seega lisandub kostja võlgnevusele summas 40 000 krooni alates 06.11.2004.a. 9 % aastas, mis moodustab hageja arvestuse kohaselt 3 600 krooni aastas, 300 krooni kalendrikuus ning 10 krooni päevas. Kõike eeltoodut aluseks võttes palub hageja kohtul mõista välja OÜ-lt hageja kasuks 40 000 krooni

ning viivis summas 1 469.60 krooni hagi kohtule esitamise aja seisuga ja edasi viivist 300 krooni kalendrikuus ja 10 krooni kalendripäevas, kuni kohustise täitmise päevani kostja poolt. 02.11.2005.a. avaldas hageja täiendavalt kohtule oma kirjalikud seisukohad, mille kohaselt on ta seisukohal, et ta on asjas piisavalt tõendanud, et telemängus osalnud isikuks oli PP. Kostja väited, et tal ei olnud võimalik kontrollida saatesse helistanud isiku andmeid, ei vasta tõele, kuna hageja on asjas esitanud mobiilikõnede väljavõtte, millest nähtub, et PP kasutab numbrit, millelt helistati telemängu. Samuti on hageja ise telemängu helistanud. Alternatiivina tugineb kostja asjaolule, et ta on justkui töölepingu sõlmimisel informeerinud hagejat, et ta ei tohi telemängus osaleda. Kostja seega ei tugine mitte võlasuhte – avaliku tasu lubamise sätetele, vaid viitab hageja töölepingule, ja nimelt asjaoolule, et hagejat on osalemiskeelust teavitatud. Seda aga ei ole hageja arvates toimunud. Samuti pole võimalik töölepingu tingimuste ühepoolne muutmine – töölepingut võib vastavalt TLS § 18 (tollases redaktsioonis) kohaselt muuta ainult seaduses, kollektiv- või töölepingus ettenähtud tingimustel ja korras. Samuti on TLS § 16 kohaselt tööandja ühepoolse otsusega kehtestatud tingimused kehtetud. Hageja ei ole töötajana oma-poolseid kohustusi rikkunud ning ta on täitnud nii töölepingu kui töösisekorra eeskirjade tingimusi. Hageja on hagiavalduses osundanud asjaolule, et poolte vahel on tekkinud võlasuhe, sest võlasuhe võib tekkida VÕS § 3 p. 3 kohaselt tasu avalikust lubamisest. Hageja on seisukohal, et võlasuhe tekkis kostja poolt avaldatud tüüptingimustel. Kuna neid tingimusi ei ole hageja saanud läbi rääkida, siis on hageja seisukohal, et neid on võimalik käsitleda tüüptingimustena, ehk kostja lubas tasu neil tingimustel. Hageja on seisukohal, et võlasuhe on poolte vahel tekkinud kostja poolt avaldatud tingimustel. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikes vastuväidetes hagi ei tunnista ja palub kohtul see kui põhjendamatu jätta rahuldamata. Hageja oli telemängu „XXX“ üks läbiviijatest, kes vaatamata keelule mängus osaleda, helistas saatesse, tutvustades end otse-eetris R . Vastavalt telemängu reeglitele on telemängus võimalik võita rahaline auhind üksnes isikul, kes on selles telemängus vahetult (isiklikult) osalenud ja andnud õige vastuse talle esitatud küsimustele. Mängu korralduse seisukohalt on ainuvõimalik, et mängu korraldaja (saate tootja) saab tuvastada isiku, kes on saates mängimise tulemusena omandanud raha, üksnes pärast seda, kui isiku poolt on raha saamise õigus tekkinud. Vastasel juhul oleks mõeldamatu telefonikõnede suunamine otse-eetrisse. Sarnane olukord oli näiteks alla 18-aastaste isikute helistamisel telemängu. Juhul kui saate assistendil ei ole võimalik isiku häälest tulenevalt põhjendatud kahtlusteta kindlaks teha, et tegu on alla 18-aastase isikuga, siis peab ta kõne suunama otseeetrisse ja küsimusele vastamise ja alles võidusumma selgumise järgselt saab telemängu assistent asuda helistajaga eetrivälisesse vestlusse, et teha kindlaks võidusummat omandav isik. Juhul kui selgub, et tegemist on alla 18-aastase isikuga, siis pole saate tootjal kohustust tema poolt võidetud summade väljamaksmiseks. Sarnaselt eelkirjeldatule ei saa telemängus võidetud raha maksmist nõuda isik, kes omab telefoninumbrit, millelt räägiti telemängu otse-eetris, sh. millelt rääkija vastas küsimustele ja sai selle tulemusena õiguse võidetud tasule. Tasu saamise õigus tekib vahetult telemängus osalenud isikul, mitte aga selle telefoninumbri omanikul, kelle telefoninumbrilt mängus osalenu helistas. Kuivõrd antud juhtumil osales telemängus isik, kes nimetas end Raivoks, siis ei ole saate tootja õigustatud välja maksma telemängu võidusummat isikule, kes väidab, et ta pole see isik, kellena ta end esialgselt esitles. Telemängu tootjal puudub vähimgi võimalus selle isiku väidete kontrollimiseks. Samas jääb võimalus, et tasu nõude esitab hoopis isik (nimega R ), kes väidab, et tema osalenud telemängus, kasutades selleks PPu telefoninumbrit. Hageja on oma nõude põhjendusena viidanud nii tasu avalikku lubamist reguleerivatele seadusesätetele kui ka tüüptingimuste regulatsioonile. Hageja seisukoht kostja arvates on, et kostja kodulehel avaldatud tingimused on tüüptingimused, milles ei seisne hageja osas välistavat tingimust. Kostja on hageja arvates oma koduleheküljel ja reklaamides teinud pakkumuse, mille hageja aktsepteeris helistamisega tasulisele numbrile ning seega on hageja ja kostja vahel sõlmitud leping avaldatud tüüptingimustel. Hageja väitel on tema omapoolsed kohustused täitnud, seega peab oma kohustust - 40 000 krooni väljamaksmine täitma ka kostja. Samuti nõuab hageja viivist rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest summas 1 469.60 krooni. Hageja on hagis viidanud nii tasu avalikku lubamist reguleerivatele sätetele kui ka lepingulisi suhteid reguleerivatele normidele. Tasu avalik lubamine kuulub aga lepinguväliste kohustuste alla, mistõttu viidatud

norme samaaegselt kohaldada ei saa. Seetõttu jääb kostjale arusaamatuks, kas hageja kvalifitseerib poolte vahel väidetavalt eksisteerivat õigussuhet lepingulisena või lepinguvälisena. Vastavalt VÕS § 1005 peab teatud teo tegemise, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik maksma teo teinud isikule tasu. Käesolevale olukorrale saab nimetatud normi kohaldada. Kostja on lubanud tasu teatud teo tegemise, tulemuse saavutamise – vastavalt telemängu eeskirjadele sõnade leidmise, küsimustele õigesti vastamise ning „jackpoti-mängus“ valiku tegemise eest. Tasu võib lubada teatud tingimustel ning seda on käesoleval juhul tehtud – isikutele, kes käesolevas mängus osaleda ei või ehk teisisõnu, kelle poolt teo tegemisel ei ole tasu lubaja kohustatud tasu maksma, on sellest varem teada antud. Alla 18-aastaste isikute osalemiskeeld on toodud kodulehel avalikustatud osalemistingimustes, saatega/mänguga seotud isikuid, sh. Saatejuhte, teavitas tasu lubaja suuliselt. Seega eksisteerisid kaks avaliku tasu lubamise tingimuste kogumit. Üks, mis oli avaldatud ka hagiavalduses viidatud kodulehel ja piirdus üksnes seal märgitud tingimustega ning teine, mis sisaldas lisaks kodulehel toodud informatsioonile veel keeldu telemänguga seotud isikutele mitte osaleda ise ega ka enda lähikondsete kaudu telemängus. Hagejat informeeris tööandja (tasu lubaja) osalemiskeelust enne tööle asumist. Seega oli vastav tasu lubamise tingimus talle teatavaks tehtud ning kehtis tema suhtes. Hagejale osalemiskeelu teatavaks tegemist on kostja valmis tõendama asjas tunnistajate ütlustega. Hageja väidetav mitte oma nime all esinemine viitab sellele, et hageja oli teadlik telemängu saatejuhtide mängus osalemise keelust. Samuti on üldtunnustatud tava, et loteriides, tootekampaaniates, telemängudes jm. auhinna võitmist pakkuvates mängudes on piiratud läbiviijate, korraldajate jms. osalemine nendes. Hageja väidab, et osales saates mitte oma nime all seetõttu, et ei soovinud televaatajaid ärritada oma nime all esinedes. Selline määratlus on kostja arvates arusaamatu. Sellest võib aga järeldada, et juhul kui hageja siiski telemängus R osales, oli ta teadlik oma tegevuse mittevastavusest headele tavadele. Kostja jäi oma põhiväite juurde, et kostja poolt oli tasu lubamise tingimuseks see, et telemängus saab rahasumma võita vaid isik, kes on vähemalt 18-aastane ega kuulu telemängu tootjate või läbiviijate hulka. Hagejale olid need tingimused teada. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus Kohus leiab, et hagi rahuldamiseks puudub kohtul õiguslik alus, ja seda lähtudes alljärgnevaist põhjendustest. Kostja ei vaidlusta oma kirjalikus vastuses hagile ega ka kohtuistungil asjaolu, et hageja puhul oli tegemist telemängu „XXX“ läbiviijaga - saatejuhiga. Hageja oli kostja juurde tööle võetud töölepingu alusel saatejuhi ametikohale. Asjas puudub vaidlus ka selles, et hageja ja kostja vahelised õigussuhted võivad tuleneda VÕS §-s 1005 sätestatud tasu avaliku lubamise regulatsioonist. Pooltevahelise töölepingu p. 6.2. kohaselt kohustub töötaja hoidma tööandja äri- ja tootmissaladust ning samas on ära toodud ka loetelu, mis on tööandja tööandja äri- ja tootmissaladuseks ning muuhulgas on äri- ja tootmissaladusena p.-s 6.2.13. loetletud turvakoodid, võtmed, tunnus- ja salasõnad. Töölepingust ei nähtu asjaolu, et hagejal saatejuhina oleks olnud tööandja poolt keelatud väljaspool tööaega saatesse mängijana helistamine. Samasisulist keeldu ei nähtunud ka kostja koduleheküljel avaldatud mängu kirjeldusest ja tüüptingimustest. Vaidlus puudub pooltel ka selles, et hageja esitles end otse-eetris saatejuhile Raivona. Hageja enda seletuse kohaselt ei soovinud ta televaatajaid ärritada ning ei öelnud seetõttu otse-eetris oma õiget nime. Kohtu arvates on eesnimi „P “ eesti meestel sama levinud eesnimi kui „R “, mistõttu näib hageja seletus televaatajate ärritamisest vastuolulisena ning kohatuna ja hageja selline käitumine võis pigem olla kantud soovist end kellegi teisena esitleda, et mängu pääseda või oli otse-eetrisse helistajaks hoopis keegi teine isik, kes kasutas hageja telefoni. Asjaolu, et hageja kasutuses olevalt telefoninumbrilt on 22.09.2004.a. valitud 6-l korral kostja poolt korraldatava telemängu jaoks avaldatud telefoninumbril, ei tõenda kohtu arvates vaieldamatult seda, et isik, kes helistas, oli tingimata hageja, seda enam, et see isik esitles end otse-eetris saatejuhile siiski R . Juhul kui helistajaks oli tõepoolest hageja, võib kohtu arvates olla ainsaks mõistlikuks seletuseks, miks hageja kasutas otse-eetris valenime, et ta andis endale ka ise aru oma tegevuse mittelubatavusest. Tunnistaja C S kinnitas kohtule antud ütlustes asjaolu, et neid (saatejuhte) teavitati nõudest saates

mängijana mitte osaleda, keeldu perekonnaliikmetel saates osaleda tunnistaja ei mäletanud. Sama asjaolu kinnitas kohtule antud ütlustes ka tunnistaja S K . Tunnistaja K i seletuse kohaselt teadsid saatejuhid 1 nädal varem mängijatele esitatavaid küsimusi ja vastuseid neile, kuid lisaküsimused ei olnud ka saatejuhtidele teada, samuti lõppsõna, mis tuli ära arvata. Kuna saatejuhid teadsid esitatavaid küsimusi ja vastuseid neile, oligi sellest tingitud keeld saatejuhtidel ja teistel antud saatega seotud isikutel saatesse helistada ja mängus osaleda. Tunnistajate C. S e ja S. K i ütluste kohaselt keelust saates mitte osaleda saatejuhte kirjalikus vormis ei teavitatud. VÕS § 1005 kohaselt teatud teo tegemine, eelkõige tulemuse saavutamise eest avalikult tasu lubanud isik peab maksma teo teinud isikule lubatud tasu, isegi kui teo tegija ei tegutsenud tasu lubamisest lähtudes. Tasu avaliku lubamise puhul on tegemist ühepoolse tehinguga, mille sisuks on avalik lubadus maksta tasu teatud teo tegemise eest igaühele, kes lubatud teo teeb või tulemuse saavutab. Seaduse mõttest tulenevalt on tasu avaliku lubamise korral tegemist ühepoolse tehinguga lepinguvälise kohustuse näol. Hageja viide tüüptingimustele eeltoodut aluseks võttes ei ole käesoleva vaidluse lahendamise seisukohast kohtu arvates asjakohane, kuna kohustus tekib avalikult tasu lubanule vaid juhul kui tehakse lubatud tegu või saavutatakse teatav tulemus. VÕS § 35 lg. 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuste kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Vaidlus puudub pooltel selles, et R -nimeline isik võitis käsitletavas telemängus „XXX“ summas 40 000 krooni ning hageja väidete kohaselt oli võitjaks tegelikult tema, kes kasutas otse-eetris valenime R . TsÜS § 138 lg. 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Ebaaus õiguste omandamine tähendab igasuguse enda jaoks soodsama õiguspositsiooni ärakasutamist või omandamist vastuolus hea usu põhimõttega. Eelkõige kuuluvad sellesse gruppi juhused, mil omaenda ebaausa käitumisega omandatakse eelised, mida ausa käitumisega ilmselt ei oleks saadud. Asjakohane on kohtu arvates kostja käsitlus selles, et hea usu põhimõttega ei saa olla kooskõlas tegevus, mil isik, kes viib saatejuhina läbi telemängu, teab oma tööülesannetest tulenevalt ette mängus mängijatele esitavaid küsimusi ja vastuseid neile ning osaleb ka ise samas mängus mängijana. Kostja nõustub oma vastuväidetes sellega, et hageja vastuväide osalemiskeelu sätestamata jätmisest mängu reeglitesse oleks olnud oluline juhul kui nende reeglite adressaat ei saa ega oleks võinud aru saada oma tegevuse keelatusest. Antud juhtumil ei saa hageja sellel motiivil oma vastuväidet asjas esitada, kuivõrd oma tegeliku nime varjamisega mängu astudes hageja möönab ise, et ta tegelikkuses sai aru oma tegevuse keelatusest vaatamata asjaolule, et osalemise keeldu ei olnud mängu reeglite kohaselt kirjalikult fikseeritud. Selline kostja seisukoht on kohtu arvates mõistlik ja asjakohane ning kooskõlas ka asjas ilmnenud asjaoludega. Kohtu arvates omab olulist tähendust asja lahendamise seisukohalt määratleda käsitletavas õigussuhtes eelkõige asjaolu, kas hageja võlasuhte osapoolena on tegutsenud kooskõlas hea usu põhimõttega ning kas tema käitumine sellesse õigussuhtesse astumisel oli kooskõlas üldtunnustatud moraalnormidega. VÕS § 6 lg. 2 kohaselt on hea usu põhimõte oma õiguslikult jõult kõrgem seadusest, tavast ja lepingust. Hea usu põhimõtte kohaldamine konkreetse võlasuhte poolte käitumisele ei too kaasa vastava seadusesätte, tava või lepingulise kokkuleppe sisu hindamist, vaid tähendab kohtu jaoks kaalumisõiguse kasutamist konkreetseid asjaolusid arvesse võttes. Hea usu põhimõtte funktsiooniks on lepinguliste kohustuste laiendamise kõrval ka lepingust, tavast või seadusest tulenevate õiguste teostamise piiramine. Üldmõistes loetakse lepingust või seadusest tulenevate õiguste teostamist alati õiguste kuritarvitamiseks, kui õigusi teostatakse vastuolus hea usu põhimõttega. Õiguste teostamise piiramine omakorda tähendab, et kohus ei kohalda konkreetsetel halvas usus käitumise juhtudel seadusest või lepingust tulenevat. Kõike eeltoodut aluseks võttes leiab kohus vaatamata asjaolule, et kuigi hageja võib olla käsitletava telemängu võitja, puudub kohtul õiguslik alus hagi rahuldamiseks, kuna hageja käitumine vaidlusalusesse õigussuhtesse astumisel oli asjas ilmnenud asjaolusid aluseks võttes hea usu põhimõtte vastane, kuna tekkinud olukorras omas hageja võrreldes teiste mängijatega eeliseid temal oleva informatsiooni tõttu ning tema pahauskne käitumine väljendus eelkõige tema jaoks soodsama õiguspositsiooni ärakasutamises.