TSÜS › Isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine

2-07-1158

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Haide Rimmel

Määruse tegemise aeg ja 01.06.2007.a Jõgeva kohtumaja koht 2-07-1158 Tsiviilasja number Pxxxx Axxxx avaldus Vxxxxx Kxxxxxxx tunnistamise nõudes x Menetlusosalised ja nende Avaldaja: esindajad Pxxxx Axxxx isikukoodxxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Esindaja vandeadvokaat Uno Paimets

Tsiviilasi

surnuks

elukoht

Puudutatud isik: Vxxxxx Kxxxxxxx, sünd. xxxxxxxxxx.a Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2007.a Jõgeva kohtumaja ja koht

RESOLUTSIOON

Tunnistada surnuks Vxxxxx Kxxxxxxx (ka Kxxxxxx) sündinud xxxxxxxxxx.a. Valter Keskküla surmaajaks lugeda xxxxxxxxxx.a. Edasikaebamise kord Määrusele saab 30 päeva jooksul alates teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu. Kohus tuvastas:

Pxxxx Axxxx on esitanud avalduse tunnistada surnuks tema isa Vxxxxx Kxxxxxxxx kes suri haiguse tagajärjel xxxxxxxxxxxa Tšeljabinskis. Surnuks tunnistamine on vajalik ema Hxxxx Kxxxxxxx järelt pärimise vormistamiseks. Kohus tuvastas rahvastikuregistri andmete põhjal, et käesolevas menetluses ei ole muid puudutatud isikuid peale Vxxxxx Kxxxxxxx, kuna Vxxxxx Kxxxxxxxx puuduvad muud elusolevad lähisugulased peale Pxxxx Axxxx. Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et avaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 509 lg 1 kohaselt võib avalduse isiku surnuks tunnistamises esitada isik või asutus, kellel on isiku surnuks tunnistamiseks õiguslik huvi. Käesoleval juhul on avalduse surnuks tunnistamises esitanud kadunud isiku tütar PxxxxxAxxxx. Õigusliku huvina nimetab Pxxxx Axxxx vajadust asuda pärima oma ema vara. Õiguslik huvi niivõrd lähedases sugulussuhtes on ilmne ning ei vaja eraldi tuvastamist. Pxxxx Axxxxx on õigus taotleda Vxxxxx Kxxxxxxx surnuks tunnistamist. Kohus avaldas teate vabariiklikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, milles kutsus Valter Keskküla ennast ning muid isikuid esitama teadaolevaid andmeid Valter Keskküla kohta. Kohtu teatele keegi ei vastanud. EV Siseministeeriumist teatati kohtule, et Perekonnaarhiivi büroo surmade kartoteegis puuduvad andmed Valter Keskküla surma registreerimise kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 19 lg 4 kohaselt seoses sõjategevusega teadmata kadunuks jäänud isiku võib surnuks tunnistada, kui tema elusoleku kohta ei ole andmeid kahe aasta jooksul arvates sõjategevuse lõppemisest. Tartu Maakonna Sõjakomissariaadi 03.06.1945.a teatisega teatatakse Hxxxx Kxxxxxxxxxx et tema abikaasa Vxxxxx Kxxxxxxx suri haiguse tagajärjel xxxxxxxxxx.a Tšeljabinski oblastis Tšeberkuli rajoonis. Raamatus „Eestlased tööpataljonides 1941-1942. Mälestusi ja dokumente“ (väljaandja kirjastus Olion, 1993) on haiguse tagajärjel Tšebarkuli laagris Tšeljabinski oblastis surnud 7. ja 249. eesti laskurdiviisi ja tagavarapolgu võitlejate nimekirjas Kxxxxxx VxxxxxxJaani poeg, sünniajaks on märgitud 1916.a ja surmaajaks xxxxxxxxxx.a. Vxxxxx Kxxxxxxx elusoleku kohta puuduvad andmed kuuekümne viie aasta jooksul. Tema surma asjaolud ning aeg on teada. Eeltoodu annab kohtule aluse asuda seisukohale, et Vxxxxx Kxxxxxxx on surnud. TsÜS 20 lg 1 kohaselt surnuks tunnistatud isiku surmaajaks loetakse tema eeldatav surmaaeg. Käesoleval juhul on tuvastatav kuupäev, kui Vxxxxx Kxxxxxxx suri haiguse tagajärjel – xxxxxxxxxx.a. Nimetatud kuupäev tuleb lugeda tema surmaajaks. Pxxxx Axxxx on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 200 krooni, muid menetluskulusid käesolevas asjas ei ole. TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kohtulahend tehakse Pxxxx Axxxx huvides, seega tuleb riigilõiv jätta tema kanda. Kohus tsiviilasja lahendamisel juhindub TsMS §-dest 510, 511 lg 1.