LIPIMÄTAS OÜ hagi Arvi Tasa vastu juurdepääsu määramiseks avalikult kasutatavale teele
Menetlusosalised ja nende
Istungil osalesid hageja LIPIMÄTAS OÜ (registrikood 10754148, asukoht Peterburi tee 38 Tallinn) lepinguline esindaja Kaspar Kamsakann (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ – Gonsiori 3-20 Tallinn), kostja Arvi Tasa (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXXXXX), kostja lepinguline esindaja Harland Paas (Õigusbüroo HP – Tallinna 58 Kuressaare)
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
2.mai 2007.a.
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Võimaldada hagejale LIPIMÄTAS OÜ-le juurdepääs hagejale kuuluvalt kinnistult, katastritunnusega: 34804:001:0095 avalikult kasutatavale teele üle kostja Arvi Tasa kinnistu, katastritunnusega: 34804:001:0188 vastavalt Maa-ameti kaardiplaanile käesoleva tsiviilasja toimikus lehekülg 36 (juurdepääs tähistatud rohelise värviga).
Määrata juurdepääsu tasuks 300 (kolmsada) krooni aastas; Kohtukulude jaotus
1.Hageja ei ole kohtukulude nõuet esitanud.
2.Kostja kohtukulud jäävad tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-05-21911
HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUSED
1.Maakohtule 09.12.2005.a. esitatud hagis palub hageja juhindudes asjaõigusseaduse § 156 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku paragrahvidest 4 lg 1, 60 lg 1: 1) võimaldada hagejale juurdepääs hagejale kuuluvalt kinnistult, katastritunnusega: 34804:001:0095 avalikult kasutatavale teele üle kostja kinnistu, katastritunnusega: 34804:001:0188; 2) määrata juurdepääsu tähtajaks 50 (viiskümmend) aastat ja tasuks 300 (kolmsada) krooni aastas; 3) jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja on kinnistu katastritunnusega 34804:001:0095 omanik. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja Aare Merila 08.06.2005 Kuressaare notari Marika Leis ́i juures reaalservituudi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Reaalservituudiks oli teeservituut, mis on kantud Saare Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 23952 ja mis on seatud Saare Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr 26873 igakordsete omanike (igakordse omaniku) kasuks. Nimetatud servituut, mis on käesolevale hagile lisatud asendiplaanil (lisa 1) tähistatud sinise joonega, on vajalik hageja pääsemiseks avalikult kasutatavalt teelt oma kinnistule katastritunnusega: 34804:001:0095. Kinnistule pääsu takistab senini kostjale kuuluv kinnistu katastritunnusega 34804:001:0188. Hageja on korduvalt pidanud kostjaga läbirääkimisi teeservituudi seadmiseks mööda kostja kinnistu äärt, mida ta ei kasuta, kuid kostja on jätkuvalt sellest keeldunud. Hageja on teinud ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe (Lisa 2) sõlmimiseks ja sõiduteeservituudi seadmiseks läbi kinnistu katastritunnusega 34804:001:0188, kuid kostja ei reageerinud ka sellele. Hageja poolt soovitava juurdepääsu asukoht on näidatud käesolevale hagile lisatud asendiplaanil (Lisa 1) punase joonega. Kujunenud olukorras, kus hagejal oleks võimalus pääseda oma kinnisasjale üle kostjale kuuluva kinnisasja paralleelselt ja peaaegu kattuvalt kostja kinnistu piiriga, leiab hageja, et juurdepääsu paiknemine osundatud kujul ei kahjusta kostja kui kinnisasja omaniku huve. Menetluse käigus täiendas hageja hagiavalduse põhjendusi /t.l. 28-30/. Hageja väitel kasutab kostja ise oma kinnisasjale pääsemiseks kinnistule 34804:001:0063 rajatud erateed, mille kasutamiseks on õiguslik alus teeservituudi näol küll hagejal, kostjal aga see puudub. Nimetatud tee olemasolu vähendab iseenesest mõistetavalt ka hageja kulutusi oma kinnisasjale juurdepääsu rajamiseks. Reeglina on juurdepääsutee kõige otstarbekam rajada külgnevalt kinnistu piiriga, kuivõrd selline tee kahjustab minimaalselt kinnistu omanike huve, milleks on eelkõige kinnistu terviklikkuse ja kasutamise funktsionaalsuse säilimine. Juurdepääsutee rajamine paralleelselt kostja naaberkinnistu katastritunnusega 34804:001:0015 ja kostja kinnistu vahelise piiriga ei ole võimalik, kuivõrd piiri ääres paiknevad hooned ning puud (vt. Lisa 1). Hooned paiknevad ka kinnistute 34804:001:0015 ja 34804:001:0120 piiril. Tee rajamine üle kinnistute 34804:001:0015, 34804:001:0120 ja 34804:001:0133 on seotud ka suuremate kulutustega, kuivõrd rajatava tee pikkus ületaks märkimisväärselt tee pikkuse selle rajamise korral üle kostja kinnisasja. Niisamuti ei annaks tee rajamine üle nimetatud kinnistute hagejale võimalust pääseda oma kinnisasjale sõidukiga, kuivõrd juurdepääsutee viiks välja hageja kinnistu osale, mille pinnas on valdavalt niiske ja pehme, tulenevalt paiknemisest veekogu ääres. Kinnisasjale pääsemine sõidukiga on hagejale vajalik paadi transportimiseks oma kinnistule. Ka avaneks kostja kinnistule rajatav juurdepääs hageja kinnistu punktis (vt. punane X tähega ruut Lisa 2), mis võimaldab hageja takistamatu juurdepääsu oma kinnisasja suuremale osale, mis on väiksemast osast eraldatud veekoguga. Hageja täpsustab ka oma nõuet, nõudes juurdepääsu tee määramist sõidukiga oma kinnistule pääsemise otstarbel. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED
2-05-21911
2.Kostja ei tunnista hagi, leides et see on alusetu ja põhjendamata /t.l. 21/. Täiesti põhjendamata on kostja arvates hageja poolt asjaolu, miks ta soovib läbipääsu oma kinnistule just nimelt üle kostja kinnisasja. Hagile lisatud materjalidest nähtuvalt piirneb hageja kinnisasi terve rea teiste kinnistutega, mille hulgas on kostjale teadaolevalt ka üks eraõigusliku omanikuta kinnisasi. Hagi alusena märgitud AÕS § 156 lg 1 sätestab muuhulgas, et juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnistu huve. Hageja ei ole kunagi kostjale esitanud ühtki veenvat põhjendust juurdepääsu saamiseks üle kostja kinnisasja. Kostjal puudub arusaadavalt igasugune soov ilma igasuguse põhjenduseta enda kinnisasja koormamiseks võõra kinnisasja omaniku kasuks. Kostja palub kohtukulud jagada vastavalt seadusele.
MAAKOHTU SEISUKOHT
3.Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Asjaõigusseaduse § 156 lg 1 kohaselt on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus. Juurdepääsu määramisel tuleb arvestada koormatava kinnistu huve. Nimetatud sätte järgi on omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Kui juurdepääsus ja selle kasutamise tasus kokkuleppele ei jõuta, määrab need sama sätte järgi kohus. Seejuures peab kohus arvestama koormatava kinnisasja omaniku huve. Avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on AÕS § 156 lg-st 1 tulenevalt seega juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.
4.Asja lahendamisel on tuvastamist leidnud järgmised olulised asjaolud /t.l. 45, 46, 116, 3435/: 1) Nasva külale koostatud maakorralduskava on kinnitatud tollase Kuressaare (käesoleval ajal Kaarma) Vallavolikogu 20.07.1993.a. otsusega. Maakorralduskavas on ära näidatud ka juurdepääsud ühele või teisele tulevasele kinnistule. Maakorralduskava koostamisel ei nähtud ette, et nn Lipimätas (st käesoleval ajal hagejale kuuluv kinnistu nimetusega Luha) läheb eraomandisse vaid oli arvestatud, et see jääb koos Nasva jõega riigi omandisse reservmaana. Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium küsis Kaarma vallavalitsuselt arvamust Luha katastriüksuse riigi omandisse jätmiseks, kuid mitte edasiseks maade vahetamiseks. Maade vahetamisel ei lahendatud Luha maaüksusele juurdepääsu küsimust; 2) Hagejale kuuluv Luha kinnisasi ei piirne avaliku teega, vaid seitsme kinnistuga, millel on ühine piir Luha kinnistuga ja mis paiknevad Luha kinnistust põhja ja ida pool. Lääne ja lõuna poolt piirneb Luha kinnistu riigi omandis oleva Nasva jõega; 3) Luha kinnistult ei pääse sõidukiga avalikult kasutatavale teele. Jalgsi on see võimalik mööda Kalde kinnistut katastritunnusega 34804:001:0120, Nurme kinnistut katastritunnusega 34804:001:0115 ning peale teeservituudi seadmist Merila kinnistule katastritunnusega 34804:001:0063 /t.l. 10-15/ ka kostjale kuuluvalt Oidu kinnistut katastritunnusega 34801:001:0188;
2-05-21911 4) Kaarma Vallavalitsuse hinnangul on juurdepääsutee rajamine võimalik mööda Oidu ja Sammelsaare (katastritunnusega 34804:001: 0116) kinnistut, kusjuures mööda nende kinnistute on juurdepääsutee kõige lühem ja odavam. Samuti riivab neid kinnistuid läbiv rajatav juurdepääsutee kõige vähem nende kinnistute omanike huve ja on seega vallavalitsuse hinnangul otstarbekam, sest nimetatud kinnistud on hoonestamata. Kõige vähem teiste kinnistuste omanike huvisid riivav ja odavaim juurdepääs Luha kinnistule on vallavalitsuse hinnangul aga mööda Nasva jõge, kuna juurdepääsuks tuleb soetada vaid vastav liiklusvahend ja sel juhul teed ei ole vaja rajada; 5) paikkonna vaatluse tulemusel selgus muuhulgas, et hageja taotletava juurdepääsu tee asukoht oli kõige kuivem, mujal oli ümbrus madalam ja niiskem, kohati vee all, sest tegemist on jõeäärse luhaga. Hageja taotletud juurdepääsu rajamine ja korrashoid nõuaks seetõttu ka vähem kulutusi, kui juurdepääsu rajamine mujalt. Juurdepääsu tee rajamine hageja taotletavalt kohas võimaldab hagejal pääseda ka ilma veesõidukita nn kinnistu suuremaks osaks olevale osale (saarele), mis on muust osast eraldatud veekoguga. Nurme ja Kalde kinnisasjad on hoonestatud elamumaad ja juurdepääsutee rajamine üle kinnisasjade oleks omanikele koormav juba seetõttu, et tee hõlmaks nende kinnisasjadest olulise osa, kinnisasjade kasutus ei ole korraldatud selliselt, et neid läbiks juurdepääsutee ja eeldaks Nurme kinnisasjalt kõrghaljastuste eemaldamist. /t.l. 78-79, 80, 81 /. 6) kostja ei soovi, et hageja läheb oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja, ei jalgsi ega sõidukiga; 7) hageja kasutab kinnisasja käesoleval ajal veesõiduki hoidmiseks, kasutades selle transportimiseks sõidukit. Hageja on algatanud detailplaneeringu tulevikus oma kinnisasjale kalakasvatuse rajamiseks; kostja kinnisasi on kasutusel heinamaana; 8) poolte kokkuleppel ei ole vaidlust juurdepääsuõiguse üle lahendada suudetud.
5.Seega olles põhjalikult kaalunud poolte huvisid leiab kohus, et hageja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle kostja kinnisasja kaalub üles kostja huvi oma kinnisasja kasutamise keelamise vastu. Seejuures arvestab kohus tekkida võivaid kulutusi, juurdepääsu koormavust jm olulisi asjaolusid. Kohus leiab, et mõistlik on, kui juurdepääsu õigus hõlmab käesoleval juhul autoga ligipääsu võimalust. Kohus leiab, et juurdepääsu võimaldamise eest hageja pakutud tasu 300 krooni aastas on mõistlik. Kostja ei ole sellele ka vastu vaielnud. Tulenevalt AÕS § 156 lg-st 1 määrab kohus vaid juurdepääsu ja selle kasutamise tasu, kasutamise tähtaeg määratakse vaid poole kokkuleppel. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas on menetlust alustatud enne TsMS ja TMS RakS jõustumist 1.01.2006.a., siis kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut (TsMS ja TMS RakS § 3). Hageja ei ole kohtukulude nõuet esitanud. Kostja kulud õigusabile jäävad ta enda kanda.
R.Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.