Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-33745
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.mai 2007, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Kohtuasi
N A, M F ja J B hagi KÜ P vastu 11. augusti 2006 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks.
Kohtuistungi toimumise aeg
29. märts 2007
Menetlusosalised
Hageja: N A (IKxxx) Hageja esindajad: T A (volikirja alusel) Hageja: M F (IKxxx) J B (IKxxx) Kostja: KÜ P (RKxxx) Kostja esindajad: T A (juhatuse liige) S G (volikirja alusel)
Hagiavalduse kohaselt pidi 11.augustil 2006 toimuma KÜ P üldkoosolek päevakorraga „23.11.2003 üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsuse 1000 krooni suuruse transpordikulu kohta tõendamine (juhatuse 02.08.2006 protokoll nr 7)“. Määratud päeval registreeris juhatuse liige A koosolekul osalejad. A selgituse kohaselt olid 34 liiget andnud temale volitused enda esindamiseks. Mitmele osalejale tundusid volitused kahtlased, mistõttu
tõusis tüli. Koosolek toimus korratuses kuni A lahkus. Hageja leiab, et 23.11.2003 üldkoosoleku protokoll ei kajasta koosolekul tegelikult aset leidnut. Hagejad esitavad koosoleku otsusele järgmised vastuväited: - Hagiavalduse kohaselt on protokollile lisataud pärast koosoleku toimumist KÜ liikme allkiri korterist nr 8, kuigi see koosolekul ei osalenud. - Hääleõigust ei oma A.V ja A MTÜS § 22 lg 6 kohaselt. - Protokoll on vene keelest eesti keelde tõlgitud oskamatult. - Protokollis on kajastatud F ja A arvamused, kuigi faktiliselt kellelegi sõna ei antud. - Volituste ülelugemisel saadi koosolekul ja revisjonil tulemuseks 34, kuid dokumentidega tutvumisel 05. septembril 2006 saadi 34. - Tagasi on võetud 8 volitust. - Kolm volitust ei ole välja antud korteriomanike poolt ja seega ei kehti. - Kahtlased on allkirjad 4 volikirjal. - Osa volikirju on välja antud teadmata koosoleku toimumise aega ega päevakorda, mille hulgas on osa välja antud isikute poolt, kes ei olnud 2003 aastal ühistu liikmeks. Hageja palub tunnistada 11. augusti 2006 üldkoosoleku protokoll otsustusvõimetuks ja ebaseaduslikuks. Hageja täpsustusest 04. detsembrist 2006 selgub, et hageja palub tunnistada tühiseks KÜ P 11.08.06 üldkoosoleku otsus. Koosoleku juhatajaks ei olnud ühistu liige. Faktiliselt 23.11.2003 ühistu üldkoosolekul ühtegi otsust vastu ei võetud. Koosolekul vastuvõetud otsus ei vasta päevakorrale, sest päevakorras on kasutatud sõna „tõendama“ aga otsuses „heaks kiitma“. Kostja vastuse kohaselt 29. detsembrist 2006 kostja hagi ei tunnista. Kostja väitel osales 11.08.06 koosolekul 12 liiget isiklikult ja 35 liiget volikirja alusel, kokku 47 liiget 60-st. Liikmetele oli arusaadav, mille üle hääletatakse, otsus vastas ka päevakorrale. Kohtuistungil 21. veebruaril 2006 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hagejad täpsustas hagiavaldust paludes lugeda hagejaks N A ja lugeda hageja esindajaks senise hageja T A. Hageja täpsustab, et 34 volikirjast 24 oli kirjutatud ajavahemikul 26.07.06-03.08.06, mil veel ei olnud teada koosoleku toimumisaeg ja päevakord. Koosolekul võtsid volikirjad tagasi korterite nr 54 ja 17 omanikud, kahtlusi äratab allkiri 5-l volikirjal. Hageja F selgitas, et pärast koosoleku juhataja lahkumist jätkasid mõned allesjäänud liikmed, hageja nende seas, koosoleku pidamist ja hakkasid ise protokollima ja ise otsustama. Kuna allesjäänutel kvoorumit ei olnud, siis otsustasime sealsamas kokku kutsuda korduvkoosoleku. Korduvkoosolek toimuski ja võttis vastu otsuseid. Kohtuistungil 29. märtsil 2007 jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja selgitas, et taotles eelmisel kohtuistungil tegelikult 23.11.2003 originaalprotokolli väljanõudmist. Kohus kuulas üle tunnistaja A F.
Kohus leiab, et hagi tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Kohus tuvastas, et KÜ P juhatus otsustas 01. oktoobril 2003 välja maksta juhatuse liikmele A V isikliku sõiduvahendi kasutamise eest 1000 krooni. 23. novembril 2003 toimus ühistu liikmete üldkoosolek, kus otsustati kinnitada juhatuse vastuvõetud otsus isikliku sõiduvahendi kasutamise eest välja maksta 1000 krooni. Hageja A vaidlustas 23. novembri 2003 juhatuse ja üldkoosoleku otsuse
kohtus, kuivõrd kumbki koosolek ei olnud tema arvates pädev otsuseid vastu võtma (tsiviilasi nr 2-0517546, menetlus asjas ei ole lõppenud). KÜ P juhatus otsustas 02. juulil 2006 toimunud juhatuse koosolekul kutsuda kokku uue ühistu üldkoosoleku ja avaldas maja trepikodades kutse 11. augustil 2006 kl 19.00 toimuvale ühistu liikmete üldkoosolekule, mille päevakorras oli transpordikulude kohta
vähemalt 12 liiget isiklikult ja 35 liiget volituse alusel. Otsuse vastuvõtmiseks oli vajalik 47 liikmest vähemalt 24 häält. Koosolekul osalejaist hääletas vaidlusaluse otsuse poolt 40 inimest, vastu 6 ja 1 oli erapooletu. Hageja väidab, et 34 volikirjast 24 oli kirjutatud ajavahemikul 26.07.06-03.08.06, mil veel ei olnud teada koosoleku toimumisaeg ja päevakord ning osa on välja antud isikute poolt, kes ei olnud 2003 aastal ühistu liikmeks. Kohus leiab, et tulenevalt KÜS § 101 on lubatud volikirju anda ka selliselt, et selles ei ole märgitud koosoleku toimumisaega ja sisu ning ka selliselt, et koosoleku toimumisaja kohta teeb märke volitatud isik hiljem. Seega isegi kui vastab tõele, et 34 volikirjast 24 oli kirjutatud ajavahemikul 26.07.06-03.08.06, mil veel ei olnud teada koosoleku toimumisaeg ja päevakord, ei oma see tähtsust volikirjade õigusvõime seisukohast. Samuti ei muuda võimalik volikirjadele märgete tegemine volikirju tühiseks, sest igast volikirjast nähtub piisava selgusega volitaja tahe volitada teist isikut enda eest ühistu koosolekul osalema ja allkirjad volikirjadel on ehtsad. Tähtsust ei oma hageja väide, et osa volikirju on välja antud isikute poolt, kes ei olnud 2003 aastal ühistu liikmeks, sest koosolekul osalemine lähtub liikmelisusest osalemise aja seisuga isegi juhul, kui üldkoosoleku päevakorras on varem vastu võetud otsuse heaks kiitmine. Tõendamata ja paljasõnalised on hagejate väited, et kahtlusi äratab allkiri 5-l volikirjal, hagejad loobusid allkirjade ekspertiisi tegemisest, mistõttu kohus neid vastuväiteid arvesse ei võta. Hagejate poolt esitatud M avaldusest (vene k tl 23, 51, eesti k tl 50) nähtub, et 25. septembril 2006 palub M annulleerida volitus A. Hagejate poolt esitatud avaldusest KÜ Põhja juhatusele ja Viru Maakohtule (eesti k tl 21, vene k tl 22) nähtub, et korterite nr 2, 6, 16, 19, 23, 17, 55 omanikud paluvad tühistada väljaantud volikirjad. Volikirja tagasivõtmine pärast tehingute tegemist ei mõjuta enne tagasivõtmist toimunud tehingute kehtivust, mistõttu ei oma esitatud tõendid asjas tähtsust. Kohus leiab, et TsÜS § 33 alusel ei ole asjakohased hagejate väited, et 2 juhatuse liiget ei olnud õigustatud koosolekul hääletama, kolm volitust ei ole välja antud korteriomanike poolt ja seega ei kehti ning et 2 volikirja on koosolekul tagasi võetud, sest isegi juhul kui need väited vastaksid tõele ning juhul kui seeläbi osutuks tühiseks 7 häält (seejuures kui juhatuse liikmed ei hääleta, siis ei arvataks neid ka osalejate hulka) ning juhul kui need hääled oleks antud otsuse poolt, siis oleks sellele vaatamata olnud piisav häälteenamus otsuse vastuvõtmiseks (34 häält võrreldes vajaliku 24 häälega). Seega on kohus seisukohal, et ükski vastuväide, mis seondub koosolekul osalejate arvuga või nende esinduse aluseks olevate volikirjadega, ei ole põhjendatud, koosolekul osales vähemalt seaduse ja põhikirjaga nõutav arv ühistu liikmeid, koosolek oli otsustusvõimeline ja võttis oma otsused vastu kooskõlas seaduste ja põhikirjaga. Muud küsimused Hagejad on vaidlustanud üldkoosoleku otsust ka põhjusel, et koosolek ei olnud otsustusvõimeline, kuna koosoleku otsus ei vastanud väljakuulutatud päevakorrale ning põhjusel, et otsust, mida üldkoosolek soovis kinnitada, ei olnud võetud vastu nõuetekohaselt. Tulenevalt MTÜS § 24 lg 3 tõlgendusest, mille kohus on ülalpool esitanud, ei kuulu nimetatud vastuväited arvestamisele, kuna hagejad, kes koosolekul osalesid, ei esitanud oma vastuväiteid kohe koosolekul ning koosoleku protokollis sellesisulisi vastuväiteid ei ole, mistõttu hagejad nendele väidetele otsuse vaidlustamisel nüüd ega hiljem tugineda ei saa. Sellegipoolest peab kohus võimalikuks esitatud vastuväiteid mittesiduvalt kommenteerida ühistusisese õigusrahu huvides.
Kohus leiab, et üldkoosoleku otsustuse sisu on lihtsalt hoomatav kasutades võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatud universaalseid tahteavalduste tõlgendamise printsiipe. VÕS § 29 lg 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 2 sätestab, et lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma tegelikku tahet. VÕS § 29 lg 8 sätestab, et lepingutingimuse tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mille kohaselt lepingutingimus on seaduslik või kehtiv, kui seadusest ei tulene teisiti. Hagejate väitel ei vasta koosolekul vastuvõetud otsus päevakorrale, sest päevakorras on kasutatud sõna „tõendama“ aga otsuses „heaks kiitma“. Kohtu arvates kujutab see väide endast juriidilist „tähenärimist“, kuivõrd üldkoosoleku otsusest nähtub üldkoosoleku soov väga selgelt. Üldkoosoleku soovi aluseks on MTÜS § 24 lg 2, mis sätestab, et otsuse kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda, kui üldkoosolek on otsust uue otsusega kinnitanud ja uue otsuse suhtes ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul esitatud lõikes 1 nimetatud hagi. Kuivõrd ühistu üldkoosolekul 23. novembril 2003 vastu võetud otsus maksta juhatuse liikmele V autokompensatsiooni 1000 krooni oli vaidlustatud kohtus, siis soovis ühistu kohtuvaidluse esemeks oleva otsuse uue otsusega kinnitamisega vaidlust lahendada. Tõlgendamise põhimõtteid kasutades on
Kohus leiab, et tunnistaja F ütlused ei tõenda seda, et koosolekut ei toimunud või ei toimunud otsuse vastuvõtmist, küll aga kinnitavad tunnistaja ütlused seda, et koosolek toimus väga ägedas emotsionaalses õhkkonnas ja ühistu liikmed rääkisid läbisegi ja korratult, mistõttu võis ka tunnistajal hõlpsasti teha ekslikke järeldusi toimuvast ja asuda seisukohale, et koosolekut tegelikult ei toimunudki või ei toimunud tema arvates piisavalt korrektset hääletust. Tõendatud ei ole hagejate väited, et üldkoosoleku protokoll ei kajasta tegelikult aset leidnut. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab kõik menetluskulud hagejate kanda.
Peeter Pällin Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.