NH kaebus kohtutäitur Marek Laanemetsa 25. juuni 2016 otsusele täiteasjas nr 014/2016/1125
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28. märtsi 2017 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
NH määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: NH, esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Alan Biin Puudutatud isik I: JH Puudutatud isik II: Tallinna kohtutäitur Marek Laanemets
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RINGKONNAKOHTU MÄÄRUSE RESOLUTSIOON
Harju Maakohtu 28. märtsi 2017 määrus tühistada osas, milles maakohus jättis rahuldamata avaldaja taotluse sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamiseks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku menetluskulude katteks välja 474 eurot. Tühistatud osas teha uus määrus, millega jätta avaldaja kaebus kohtutäituri 25. juuni 2016 otsusele läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotleb 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist, ning jätta rahuldamata puudutatud isiku taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Ülejäänud osas jätta sama määrus muutmata. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Jätta avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda, ülejäänud ringkonnakohtu menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.
MÄÄRUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS
Jätta avaldaja NH kaebus kohtutäituri Marek Laanemets 25. juuni 2016 otsusele läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotleb 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist täiteasjas nr 014/2016/1125. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Jätta avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda. Maakohtu ülejäänud menetlusekuludest jätta kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda ja kõik muud menetluskulud avaldaja kanda. Ringkonnakohtu ülejäänud menetluskulud jätta iga menetlusosalise enda kanda. Jätta rahuldamata puudutatud isiku JH menetluskulude kindlaksmääramise taotlus.
Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada käesoleva määruse peale määruskaebus vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.NH (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 14. augustil 2016 kaebuse, milles palus tühistada kohtutäitur Marek Laanemetsa (edaspidi „kohtutäitur”) 25. juuni 2016 otsuse täiteasjas nr 014/2016/1125. Avalduse kohaselt on viidatud täiteasjas täitmisel Harju Maakohtu 31. mai 2016 määrus tsiviilasjas nr 2-15-18584 ja Tallinna Ringkonnakohtu 3. novembri 2015 määrus tsiviilasjas nr 2-14-60747 (edaspidi „täitedokumendid”). Täitedokumentide kohaselt kohtub JH (edaspidi „isa“ või „puudutatud isik“) MH-ga (edaspidi „laps“) igal neljapäeval selliselt, et isa võtab lapse koolieelsest lasteasutusest hiljemalt kell 16.30 ja toob ta tagasi ema igakordsesse viibimiskohta kell 19.30. Ärajäänud kohtumised kuuluvad alati asendamisele. Avaldaja esitas kohtutäiturile 27. juunil ja 10. juulil 2016 kaebused, milles palus tühistada kohtutäituri 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatused ja lõpetada täitemenetlus või alternatiivselt see peatada. Kohtutäitur jättis 25. juuli 2016 otsusega avaldaja kaebused rahuldamata. Selle otsuse peale esitas avaldaja kaebuse maakohtule. Avaldaja põhilised väited olid kokkuvõtlikult järgmised: laps oli 9. juunist 2016 – 27. juunini 2016 haige. Seda tõendab pediaatri tõend. Avaldaja ja OÜ Tõnismäe PMK e-kirjavahetusega on tõendatud, et avaldajal ei olnud võimalik saada arstitõendit, mille kohaselt on vastunäidustatud lapse transportimine ja õues viibimine. Avaldaja oli töölt vabastatud seoses lapse põetamisega kuni 1. juulini 2016; kohtutäitur ei kontrollinud, kas avaldaja on sunniraha hoiatustes antud tähtaja jooksul takistanud isa ja lapse kohtumisi. Seetõttu ei saanud kohtutäitur ka tuvastada, et avaldaja on talle sunniraha määramise hoiatustes märgitud ajal takistanud isal lapsega täitedokumendis märgitud ajal, kohas ja viisil suhelda. Kohtutäituri otsuses märgitud väide, et laps viibis 25. juunil 2016 sünnipäeval, on meelevaldne; kohtutäitur delegeeris paljud toimingud kohtutäituri abile ja rikkus sellega ametitoimingu isikliku tegemise kohustust. Kohtutäitur rikkus ka formaliseerituse põhimõtet. Täitedokumendid näevad ette, et isa võtab lapse lasteaiast. Kohtutäituri abi on aga nõudnud, et avaldaja annaks lapse isale üle avaldaja viibimiskohas; täitemenetluse seadustiku (TMS) § 179 lg 2, § 183 ja § 261 riivavad ebaproportsionaalselt Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-s 26 sätestatud õigust perekonna- ja eraelu puutumatusele ega arvesta, et tegemist ei ole klassikalise sissenõudja-võlgnik suhtega. Sunniraha määramine ei ole konkreetsel juhul õiglane ega kooskõlas PS mõttega. 2 (6)
2.Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see läbivaatamata või rahuldamata: kaebus pole tähtaegne, sest kohtutäituri otsus on avaldajale edastatud 1. augustil 2016 e-postile XXX. Seda e-posti kasutab avaldaja igapäevaselt, mistõttu pidi avaldaja otsuse kätte saama 1. augustil 2016; kaebus pole ka sisuliselt põhjendatud. Avaldaja teatas 17. juunil 2016 kohtutäiturile, et laps on haige. Avaldaja esitas pediaatri 20. juuni 2016 tõendi, mille kohaselt oli laps haige perioodil 9. juuni kuni 27. juuni 2016. Lapse digiloost nähtuvalt on lapse ema 27. juuni 2016 visiidil arstile avaldanud, et viibis nädalavahetusel (25. juuni kuni 26. juuni) lapsega sünnipäeval. Tegemist oli nädalavahetusega, mil pidi toimuma isa ja lapse suhtlemine. Arusaamatuks jääb avaldaja väide lapse sellise haigestumise kohta, mis takistab isaga kohtumist, kuid ei takista sünnipäeval käimist; lepitusmenetluse lõpetamise määrusega kinnitas kohus ka sunnivahendid (sunniraha määramine) kohtumääruse täitmise tagamiseks. Kaebuse menetlemise ajaks oli laps terve, kuid avaldaja ei täitnud täitedokumente endiselt. Vaidlus puudub, et lapse ja isa vahel pole kohtumisi toimunud.
3.Isa vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle läbi vaatamata või rahuldamata. Avaldaja oli hoolduslehel 20. juunist kuni 2. juulini. Avaldaja ei ole esitanud arstitõendit, mis vastaks tsiviilasjas nr 2-15-18584 kokkulepitud tingimustele. Ka pärast lapse väidetavat haigust ei ole avaldaja suhtlemiskorda täitnud.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus jättis 28. märtsi 2016 määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kohtutäituri õigusabikulud tema enda kanda (p 2), aga puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda (p 3) ning mõistis puudutatud isiku menetluskulude katteks avaldajalt välja 474 eurot (p-d 4 ja 5). Avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jäid riigi kanda (p 6). Kaebus on tähtaegne, sest esile toodud asjaoludest ei nähtu, et avaldaja oleks kohtutäituri otsuse saanud kätte 1. augustil 2016. Kohtutäitur ei ole isiklikult kontrollinud, kas avaldaja takistas talle sunniraha määramise hoiatuses märgitud ajal isal lapsega suhelda. Kuna seadus ei sätesta kohtutäituri kohustust kontrollida isiklikult suhtlemiskorra täitmist, saab kohtutäitur selles osas tugineda sissenõudja poolt esitatud teabele. Seetõttu ei saa pidada seaduse rikkumiseks seda, et kohtutäitur hindas suhtlemiskorra täitmist faktiliste asjaolude põhjal. Kohtutäituri tegevus pole õigusvastane. Kui lapse üleandmine ei ole vanematest mitteolenevatel põhjustel võimalik täitedokumendis märgitud kohas ja üks vanem keeldub kokkuleppimast täitedokumendis märgitud kohast erinevat kohta, siis ei ole reaalne suhtlemiskorra võimaldamine tagatud, mistõttu vanem takistab lapse ja teise vanema vahelist suhtlust. Üksnes kohus on pädev hindama ja otsustama, kas suhtlemise kord vastab perekonnaseaduse § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele. Tallinna Ringkonnakohtu määrusega nr 2-14-60747 kinnitatud suhtlemiskord arvestab eelkõige lapse huvidega. Kohtutäitur ei tohi formaliseeritusse printsiibist tulenevalt omaalgatuslikult määrust valikuliselt täita ega asjaolusid tuvastada, samuti ei saa kohtutäitur kontrollida ega tõlgendada täitedokumendi sisu. Praeguses asjas reguleerib täitedokumendiks olev kohtumäärus ka olukorda, kui laps ei viibi koolieelses lasteasutuses. Sellises olukorras on määratud, et lapse isa võtab lapse ema igakordsest viibimiskohast Tallinnas ja toob tagasi samasse kohta. Kuna laps ei viibi pikemat aega koolieelses lasteasutuses, siis võib määrata, et isa võtab lapse elukohast. Selliselt ei ole üleandmiskohaks määratud täitedokumendis kokkulepitud võimalustest erinevat kohta ega raskendatud mingil viisil vanemate olukorda. 3 (6)
Kohtutäiturile esitatud kaebustes pole avaldaja tuginenud väitele, mille kohaselt on kohtutäitur rikkunud ametitoimingu isikliku tegemise kohustust. Maakohus jättis kaebaja väite seetõttu tähelepanuta. Maakohus jättis kohtutäitur menetluskulud tema enda kanda, avaldaja ja puudutatud isiku menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus rahuldas puudutatud isiku menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks õigusabi kulud summas 474 eurot. Riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud jättis maakohus riigi kanda.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Avaldaja esitas vaidlustatud määruse peale 12. aprillil 2017 määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha asjas uue lahendi, millega avaldaja kaebus rahuldada. Määruskaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Esiteks on maakohus hinnanud tõendeid valesti. Vaidlus puudub, et laps oli 9. juunist 2016 kuni
27.juunini 2016 haige. On tavapärane, et lapse haiguse ajal viibib ta kuni tervenemiseni ühes kohas ja teda ei transpordita ühe vanema juurest teise juurde. See on seadusjärgne takistus ja vabandatav asjaolu. Sellises olukorras ei saa rakendada sunniraha. Teiseks ei ole kohtutäitur kontrollinud, et avaldaja oleks takistanud lapsega suhtlemise korra täitmist. Tsiviilasjas nr 2-16-10628 on maakohus märkinud, et sunniraha määramisel pole otsustava tähtsusega see, et vanema ja lapse suhtlemist ei ole toimunud, vaid see, suhtlemist ei ole toimunud ühe vanema tegevuse või tegevusetuse tõttu. Kolmandaks vaidleb avaldaja vastu maakohtu etteheitele, et avaldaja ei nõustu leppima kokku täitedokumendis märgitust erinevat kohtumise kohta. Formaliseerituse põhimõttest nähtuvalt peab täitur juhinduma täitedokumendi sõnastusest. Kohtutäitur ei saa nõuda, et lapse üleandmine toimuks mujal, kui on täitedokumendis märgitud. Neljandaks ei nõustu avaldaja temalt puudutatud isiku menetluskulude väljamõistmisega. Puudutatud isik pole maakohtule esitanud ühtegi menetlusdokumenti, mille koostajaks oleks advokaadibüroo. Esindaja kulusid ei saa seetõttu avaldajalt välja mõista.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
6.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis 17. mai 2017 kirjaga tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Puudutatud isik ja kohtutäitur vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle 8. juuni 2016 kirjaga lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri 25. juuni 2016 otsusele tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata osas, milles avaldaja taotleb 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist. Vastavas osas jääb läbi vaatamata ka määruskaebus (TsMS § 664 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse menetluskulude avaldajalt väljamõistmist puudutavas osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu määrus muutmata.
8.Avaldaja pöördus kohtusse kaebusega, milles palus tühistada kohtutäituri 25. juuni 2016 otsuse täiteasjas nr 014/2016/1125. Selle otsusega jättis kohtutäitur rahuldamata avaldaja taotlused tühistada 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli sunniraha rakendamise hoiatused ja lõpetada täitemenetlus või alternatiivselt see peatada. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebuse osa, mis seondub sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamise taotlust. 4 (6)
Riigikohus on selgitanud, et kuigi üldjuhul võib täitemenetluse osaline TMS § 217 lg 1 järgi esitada kohtutäituri otsuse või tegevuse peale täitedokumendi täitmisel kohtutäiturile kaebuse ning TMS § 218 lg 1 järgi võib ta kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada kaebuse maakohtule, ei ole TMS mõttest tulenevalt sunniraha määramise hoiatuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse puhul õiguskaitse vajalik olukorras, kus isik saab esitada kaebuse ka kohtutäituri sunniraha määramise otsuse peale (vt Riigikohtu 17. detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 58). TMS § 261 järgi on hoiatus sunniraha määramise eelduseks, ilma milleta ei saa kohtutäitur sunniraha määrata, kuid hoiatusega ei kaasne täitemenetluse osalisele muid negatiivseid tagajärgi, mille vastu ta peaks end kaebuse esitamisega kaitsma ja mille vastu ta ei saaks kaitset sunniraha määramise otsust vaidlustades. Seega osas, milles avaldaja taotleb 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatuste tühistamist, pole kaebus võetud õigesti maakohtu menetlusse ja tuleb jätta TsMS § 477 lg 1 ja § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.
9.Kuivõrd määruskaebuse esimesed kolm väidet on esitatud seonduvalt 17. juuni, 20. juuni, 22. juuni, 30. juuni, 1. juuli, 4. juuli ja 7. juuli 2016 sunniraha rakendamise hoiatustega, jääb ka määruskaebus vastavas osas eelmises p-s 8 märgitud põhjustel ja TsMS § 664 lg 2 alusel läbi vaatamata.
10.Ringkonnakohus märgib obiter dictum’i korras, et TMS § 179 lg-st 2 koosmõjus sama seaduse §-dega 183 ja 261 tulenev kohtutäituri õigus määrata lapsega suhtlemise asjas täitmist takistavale vanemale sunniraha ei ole PS-ga vastuolus (vt Riigikohtu üldkogu
17.detsembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 54). TMS § 179 lg 2, § 183 ja § 261 alusel kohaldatava sunniraha eesmärk on mõjutada adressaati tegema kohtulahendiga kindlaks määratud asendamatut toimingut – lõpetama lapsega suhtlemise takistamise. Selliste täitemenetluste puhul puuduvad täituril muud efektiivsed vahendid kohustatud isiku mõjutamiseks, erinevalt varaliste nõuete täitmisest, mille puhul on võimalik nt võlgniku konto arestida ja tema vara müüa. Eeltoodust järeldub, et ka täitemenetluses kohtutäituri kohaldatava sunniraha määramisel taotletakse vaid kohustatud isiku mõjutamist kohtulahendit täita.
11.Määruskaebus ei sisalda väiteid seoses algselt kohtutäiturilt nõutud täitemenetluse lõpetamise või peatamisega. Seetõttu puudub ringkonnakohtul vajadus käsitleda neid teemasid.
12.Määruskaebuse neljas väide on põhjendatud ja selles osas tuleb määruskaebus rahuldada. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et puudutatud isik esitas maakohtule seisukohad
15.septembril 2016 ja 10. märtsil 2017. Mõlemad menetlusdokumendid esitatus ja allkirjastas ta ise. Puudutatud isik taotles nende menetlusdokumentide koostamiseks kasutatud õigusabi hüvitamist kogusummas 474 eurot. Maakohus rahuldas puudutatud isiku taotluse, aga ringkonnakohtu hinnangul pole see põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Esindajaga seotud kulu peab olema vastaspoolele mõistlikult ettenähtav (vt nt Riigikohtu
23.novembri 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-11, p 17 teine lõik, ja selles viidatud varasem kohtupraktika). Viidatud põhimõte on üldisem ja kohaldub ka muudel juhtudel peale neis lahendites konkreetselt käsitletud esindajakulu piirmäärade problemaatika. Kohtul on alust TsMS § 175 lg 1 järgi menetluskulusid kandma kohustatud menetlusosaliselt välja mõista teise menetlusosalise lepingulise esindaja kulu üksnes juhul, kui esindamine on toimunud kohtumenetluses (Riigikohtu 1. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-183-14, p 13 teine lõik). Ringkonnakohus on seisukohal, et esindajakulude ettenähtavuse põhimõte tähendab muu hulgas seda, et vastaspoolele peab olema iga konkreetse menetlustoimingu puhul arusaadav, et 5 (6)
selle teeb lepinguline esindaja. Praegusel juhul allkirjastas ja esitas menetlusdokumendid puudutatud isik ise ja menetlusdokumentidest ei ilmne, et mingeid menetlustoimingud oleks puudutatud isiku nimel teinud lepinguline esindaja. Nii ei olnud puudutatud isiku võimalikud kulud õigusabile vastaspoolele (avaldajale) ettenähtavad, mistõttu ei saa pidada neid hüvitatavateks kuludeks TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eelmärgitud tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude katteks 474 eurot. Puudutatud isiku taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks tuleb jätta rahuldamata.
13.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Harju Maakohtu 30. juuni 2016 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-16-9141 rahuldas kohus avaldaja taotluse riigi õigusabi saamiseks osaliselt ning andis avaldajale riigi õigusabi täitemenetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus avaldajale riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda.
14.TsMS § 427 võimaldab menetlusosalisel esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. Menetluskulude kindlaksmääramise osas saab esitada kaebuse, kui kaebuse hind ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 2).
15.Juhindudes TsMS § 654 lg-st 22 ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing
/ allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm
/ allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.