Harju Maakohus
Kohtunik
Liili Lauri
Määruse tegemise aeg ja koht
20.06.2013.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-4870 AT avaldus pankroti välja kuulutamiseks
Tsiviilasi
pankrotimenetluse lõpetamine raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist
Menetlustoiming
kohustustest vabastamise menetluse algatamine Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik AT(pankrotis/ik XXX, elukoht XXX); Pankrotihaldur Mari Männiko (AB LEXTAL, Rävala pst 4, Tallinn 10143, [email protected], tel 640 0250)
Võlausaldaja
Esitatud nõue
Nõude järk II II II II II II
II II
väljamakseid tehtud. Pandiesemete müügist ei ole vara saadud. Müümata pankrotivara puudub. Muud pankrotivara, mida pankrotihaldur oleks võinud valitseda, võlgnikul ei ole. Pankrotimenetluses on nõuded tunnustatud alljärgnevalt: Nr
Võlausaldaja
Esitatud nõue
Nõude järk II II II II II II II II
Juhindudes PankrS § 158 lg 4 palub pankrotihaldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist; vabastada pankrotihaldur; määrata pankrotihaldurile tasu summas 920 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks summas 303,60 EUR ning kulutuste hüvitamiseks 110 EUR. Pankrotimenetluse lõppemisel raugemisega, juhindudes PankrS § 65 lõikest 11 ja 150 lõikest 4 palub haldur pankrotihalduri tasu osaliselt summas 397 EUR hüvitada riigi vahenditest ning anda menetlusabi ajutise menetluse kulude katteks juhindudes PankrS §-st 23 lõige 3, 150 lõigetest 2 ja 4 ja TsMS § 183 lõige 4 määrata ajutise menetluse kulude hüvitamine osaliselt, summas 397 EUR, millele lisandub sotsiaalmaks, riigi vahenditest. Ajutise halduri tasu ja pankrotihalduri tasu, mis osaliselt kuulub hüvitamisele riigi vahenditest palub haldur kanda halduri isiklikule pangakontole nr 17000518093 Nordea pangas. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 13.03.2013.a. ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku (pankrotis) võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot 7 kalendripäeva jooksul. Pankrotimenetluse kulusid käesolevaks ajaks deponeeritud ei ole. Kohus, tutvunud pankrotihalduri aruandega, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Asjas on tuvastatud, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks.
PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus rahuldab taotluse vabastada Mari Männiko AT(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. PankrS § 66 lõike 3 kohaselt kontrollib kohus jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohtu hinnangul on pankrotimenetluses tehtud kulutused kokku summas 110 eurot vajalikud ning tuleb kinnitada. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Haldur palub määrata pankrotihalduri tasuks 920 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, pankrotihalduri aruande, halduri taotlusega tasu määramiseks, leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotihalduri tasu määramise kohta on põhjendatud. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Arvestades eeltoodut, tuleb määrata halduri tasuks 920 eurot, millest 397 eurot välja mõista riigi vahenditest. PankrS § 23 lg-te 1-4 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Haldur on palunud määrata pankrotihaldurile tasu summas 920 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks ning millest 397 eurot hüvitada riigivahenditest. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on pankrotihaldurile määrata tasu summas 920 eurot (lisandub sotsiaalmaks), millest 397 eurot tuleb hüvitada riigi vahenditest. Vastavalt PankrS §-le 171 lg 1 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlgnik esitas koos pankrotiavaldusega 02.02.2012 võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. PankrS § 171 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus lõpparuande kinnitamisel. Kohus kuulab ära võlgniku ja halduri arvamuse. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite, vastuväiteid ei ole kohtule esitatud. PankrS § 172 lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,
nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur palub mitte algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, võlausaldajad ei toetanud menetluse algatamist. Halduri hinnangul on menetluse algatamise välistavaks asjaoluks see, et võlgnik on avalduses kajastanud võlgnevuste suuruse väiksemana, mis on algatamata jätmise aluseks PankrS § 171 lg 2 p 5 alusel. Kohus on ära kuulanud 11.06.2013 võlgniku, ning on seisukohal, et tuleb algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Kohus leiab, et tuleb kohustada usaldusisikuks kohustusi täitma võlgnikku ennast. PankrS § 171 lg 2 p-des 25 loetletud asjaolusid, mis takistaksid võlgadest vabastamise menetluse algatamist, ei ole ilmnenud. Asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid, et võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud võlanimekirjas ebaõigeid andmeid oma vara või sissetulekute kohta. Kohus nõustub, et kohustuste hulk on suurem kui võlgniku avalduses kajastatu, samas on võimalik ajutise menetluse kestel võlgnikku vastu suunatud nõudeid täpsustada ja ei ole ilmnenud tahtlik või raske hooletus kohustuste kajastamisel. Riigikohus on lahendis 3-2-1-6013 selgitanud, et võlgadest vabastamise menetlus näeb kohustustest vabastamise võimaluse ette neile, kelle majanduslik olukord on eriti raske, ja peaks lõpptulemusena võimaldama võlgnikule uue majandusliku alguse, andma talle uue võimaluse normaalseks majanduslikuks ja sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust algatamata jätta (vt Riigikohtu 14. novembri 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11, p 12). Juhud, mil võlgniku raske süüline käitumine annab kohtule aluse kaaluda, kas võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatada või mitte, on loetletud PankrS § 171 lg 2 p-des 1–5. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud PankrS § 173 lg 1 kohaselt tegelema tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole siis seda otsima. Pärast viie aasta möödumist PankrS § 175 lg 1 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.