Pärimisõigus › Seadusjärgne pärimine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Lxxxx Vxxxxxxxx esitas 16.03.2007.a. kohtule hagiavalduse Rxxxx Sxxxxxxx vastu pärandi vastuvõtnuks tunnistamise nõudes seoses selle valitsema ja valdama asumisega 6 kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Hagiavalduse kohaselt on 23.10.1961.a. E.J.Kxxxxx notariaalkontoris välja antud pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt on xxxxxxxxxx.a. surnud xxxxxxRxxxxxxxxvara, milleks on ühekorruseline majavaldus xxxxxxxxxxxpraegusel ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) pärijateks tema lapsed : 1/6 osas Mxxx Sxxx, 1/6 osas Mxxx Vxxxxxxx, 1/6 osas Mxxxx Vxxxxxxxx, 1/6 osas Hxxxxx Vxxxxxxxx 1/ 6 osas Hxxxx Vxxxxxxx, 1/6 osas Vxxxx Vxxxxxxx. Hageja elas Exxxxx Rxxxxxxxx vabaabielu alates 1956.a. Hageja elas lastega peale E.Rxxxxxx surma ja elab ka praegu xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. xxxxxxxxxx.a. suri hageja poeg Hxxxxx Vxxxxxxx 30 aasta vanuselt. Poeg elas koos hagejaga temale kuuluval 1/6 mõttelisel osal aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx Hagiavalduse kohaselt on Hxxxxxx pärijaks xxxxxxxxxx.a. sündinud poeg Rxxxx Vxxxxxxx. Poeg Rxxxxxpole aga 6 kuu jooksul Hxxxxx Vxxxxxxxx surmast kuni tänaseni pärandvara vastu võtnud. 03.09.1991.a. on Rxxxx lapsendatud Uxxxx Sxxxxxxx poolt ning Rxxxx Vxxxxxxxx uueks perekonnanimeks on Sxxxxxxx. Avaldajale teadaolevalt Rxxxx Sxxxxxxx ei pretendeeri isa pärandvarale. Hxxxxx Vxxxxxxxx pärand on vormistamata ja seetõttu pole võimalik majavalduse aluse maa erastamine, kuna on vaja kõikide kaasomanike nõusolekut. Hageja palub tunnistada ennast pärandi vastuvõtnuks peale poeg Hxxxxx Vxxxxxxxx surma seoses selle valitsema ja valdama asumisega 6 kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast. Hagiavalduses oli märgitud asjast puudutatud isikuteks MxxxxLxxxxx, Mxxx Lxxxx, Mxxxx Kxxxx, HxxxxxKxxxxja Vxxxx Vxxxxxxx. 02.04.2007 kohtuistungil taotles hageja lisaks hagis toodud nõudele tema omandiõiguse tunnustamist Hxxxxx Vxxxxxxxx pärandvarale. Kohus kuulas kostja Rxxxx Sxxxxxxx seisukohad ära 02.04.2007 toimuval kohtuistungil. Rxxxx Sxxxxxxx avaldas, et soovib osa võtta isa pärandist kui saab. Loobuda ta pärandist ei taha. Rxxxx Sxxxxxxx ütluste kohaselt on ta lapsendatud Uxxxx Sxxxxxxx poolt. Sisulisi vastuväiteid hagis toodule Rxxxx Sxxxxxxx ei esitanud. Kohus otsustas kaasata asjas kostjatena hagis märgitud puudutatud isikud: MxxxxLxxxxx, Mxxx Lxxxxx Mxxxx Kxxxx, Hxxxx Kxxx ja Vxxxx Vxxxxxxx, kes on Hxxxxx Vxxxxxxxx pärandvaraks oleva mõttelise osa majavaldusest kaasomanikud.

2(4)

Kõik nimetatud kostjad teatasid kohtule kirjalikult, et tunnistavad hagi ja ei oma haginõudele vastuväiteid (tl.34-38). 08.05.2007 toimunud kohtuistungil osalesid hageja LxxxxxVxxxxxxxx ja kostjad Hxxxx Kxxx, Mxxx Lxxxx ja Mxxxx Kxxxx. Istungile ei ilmunud kostjad Vxxxx Vxxxxxxx ja Mxxx Lxxxxx. VxxxxxVxxxxxxx oli eelnevalt kohtule teatanud, et ei saa kohtusse tulla ja palub asi lahendada ilma tema nõusolekuta. Kohtuistungil jäid hageja Lxxxx Vxxxxxxxx ja kostjad Hxxxx Kxxx, Mxxx Lxxxx ja Mxxxx Kxxxx kirjalikult esitatud seisukohtade juurde. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, vaadanud läbi asja materjalid ja kuulanud ära hageja ning kostjad, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Käesoleva nõude puhul on tegemist tuvastushagiga, milles hageja palub tunnustada fakti, et ta on vastu võtnud oma poja – Hxxxxx Vxxxxxxxx – pärandvara, asudes seda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul faktiliselt valitsema ja valdama. Hxxxxx Vxxxxxxx suri xxxxxxxxxx.a. Kuna tema pärand avanes enne Pärimisseaduse jõustumist, siis tuleb Pärimisseaduse § 3 lg 2 ja § 164 lg 2 järgi kohaldada Hxxxxx Vxxxxxxxx vara pärimisele ENSV tsiviilkoodeksi sätteid. Kohtule pole teada, et Hxxxxx Vxxxxxxx oleks järele jätnud testamendi või pärimislepingu. Tsiviilkoodeksi § 531 lg 2 kohaselt päritakse sellisel juhul seaduse järgi. Tsiviilkoodeksi § 536 lg 1 p 1 kohaselt on seadusjärgse pärimise korral esimese ringi pärijateks võrdsetes osades lapsed, abikaasa ja vanemad. Asja materjalide (Hxxxxx Vxxxxxxxx sünnitunnistus) ja hageja ütluste põhjal tuvastas kohus, et HxxxxxxVxxxxxxxx esimese ringi seadusjärgseks pärijaks on tema ema – hageja Lxxxx Vxxxxxxxxx Teiste seadusjärgsete pärijate olemasolu tuvastamist ei leidnud. Kohtuotsuse (tl.16) põhjal tegi kohus kindlaks, et Hxxxxx Vxxxxxxxx ja Exxx Vxxxxxxxx abielu lahutati enne mehe surma xxxxxxxxxx.a. Kohtule esitatud perekonnaseisu teatise (tl.17) põhjal leidis tuvastamist, et Hxxxxx Vxxxxxxxi xxxxxxxxxx.a. sündinud poeg Rxxxx Sxxxxxxx on lapsendatud Uxxxx Sxxxxxxx poolt 03.09.1991.a. PkS § 86 lg 2 kohaselt kaotab lapsendatu isiklikud ja varalised õigused oma vanema ja tema sugulase suhtes. Seega Rxxxx Sxxxxxxx (enne Vxxxxxxx) on kaotanud õiguse Hxxxxx Vxxxxxxxxxpärandvarale ja ta ei saa olla Hxxxxx Vxxxxxxxx seadusjärgne pärija. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 1 kohaselt tuleb pärandi omandamiseks see vastu võtta. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 2 näeb pärandi vastuvõtmiseks ette kaks võimalust s.o. pärija loetakse pärandi vastu võtnuks, kui: - ta faktiliselt asus pärandvara valitsema või valdama, või - kui ta andis pärandi avanemise koha notariaalorganile avalduse pärandi vastuvõtmise kohta. Mõlemad nimetatud pärandi vastuvõtmise viisid on seaduse kohaselt juriidilise jõu poolest võrdsed. Tsiviilkoodeksi § 551 lg 3 kohaselt tuleb pärandi vastuvõtmiseks nimetatud teod teha kuue kuu jooksul arvates pärandi avanemise päevast.

3(4)

Hageja ja kostjate ütluste põhjal tuvastas kohus, et hageja Lxxxx Vxxxxxxxx võttis vastu oma poja Hxxxxx Vxxxxxxxx pärandvara, asudes seda kuue kuu jooksul pärast poja surma faktiliselt valitsema ja valdama. Hageja asus valitsema pärandvaraks olevat 1/6 mõttelist osa majavaldusest, asukohagaxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Hageja elab pärandvaraks olevas elamus ja hoolitseb majavalduse eest juba alates 1956. aastast kuni käesoleva ajani (Hxxxxx Vxxxxxxx suri ja tema pärand avanes xxxxxxxxxxxa.). Seega on Lxxxx Vxxxxxxxx saanud pärandvaraks olevale mõttelisele osale majavaldusest ka omandiõiguse. Kohus tunnustab hageja omandiõigust varale asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kostjad hagile vastuväiteid ei esitanud. Kohtus ei leidnud ka tõendamist nagu oleks keegi teine HxxxxxxVxxxxxxxx seadusjärgsetest pärijatest tema pärandvara vastu võtnud, tehes avalduse notarile või asudes pärandvara faktiliselt valitsema või valdama. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohtule teadaolevaks menetluskuluks on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Muid kulusid ei ole teada. TsMS § 162 lg 4 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda. Kohtunik:

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.