Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid E AS ja kostja, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Eurotelefon 256 kasutamise eeskirju. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. E AS loovutas nõude summas 7654, 65 krooni koos viivise nõudega kostja vastu hagejale, mille kohta väljastati kostjale teade. Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist, kuid võlgnik ei ole käesoleva hetkeni nõuet rahuldanud. Tasumata summalt on arvestatud viivist 109.342, 31 krooni, mida hageja vähendab põhivõla summani. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Arusaamatu on hagiavaldusele lisatud AS-i R 1997. a. arvete ja arvetes toodud summade päritolu. Arvetel puudub AS-i R logo, arve koostanud isiku allkiri ja ribakood. Puuduvad AS-i R igakuised saldoteatised, mis olid AS-i R esitatud arvete lahutamatu osa. Kostjale on arusaamatu, miks AS R esitab kaheksa aasta taguse nõude. Lepingus märgitud elukohast on kostja lahkunud 1998. aastal. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

liitumislepinguid juhul, kui kliendil on tasumata arveid. Selleks ajaks oli väidetav võlgnevus juba tekkinud, kuid lepingu sõlmimisel ei esinenud mingeid takistusi. Samuti on R AS-il õigus sulgeda teenuste osutamine, kui võlgnevus on tasumata 5 päeva maksetähtajast, kui klient ei teata oma elukoha muutusest jne. Kuna R AS sõlmis uue lepingu, on arusaamatu, miks väidetava võlgnevuse osas apellandiga ühendust ei ole võetud. Tõsiseltvõetav ei ole väide, et võlgnevusest teatada ei olnud võimalik. Vastustaja seisukoht Hageja vaidlea apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Hagiavaldusele on lisatud AS-i E poolt koostatud arvetest väljavõtted-väljatrükid ning need kajastavad andmeid apellandile osutatud kõneteenuste mahu kohta. Arvete väljavõtted on käsitletavad tõenditena ning tulenevalt TsMS § 272 lõikest 3 esitatud dokumendi õigsust eeldatakse. Apellant ei ole vaidlustanud kõneteenuste saamist. Menetluse edasine käik Apellandi taotlusel määras ringkonnakohus asja lahendamiseks kohtuistungi 21. mail 2007. a. Apellant kohtuistungile ei ilmunud. Vastustaja taotles apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmist. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vastustaja taotlus apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmiseks tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 649 lg. 2 kohaselt, kui apellant kohtuistungile ei ilmu ega ole teatanud ilmumata jätmise mõjuvast põhjusest (seadustiku § 422) või ei ole seda põhistanud, võib kohus vastustaja taotlusel jätta kaebuse läbi vaatamata. Kohus ei jäta kaebust läbi vaatamata, kui apellant ei taotlenud asja läbivaatamist kohtuistungil või palus kohut lahendada kaebus istungil tema osavõtuta. Apellatsioonkaebuses taotles apellant asja lahendamiseks istungi pidamist. Kohtukutse

TsMS § 650 lõikele 1, kui ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse läbi vaatamata seetõttu, et apellant ja tema esindaja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud mõjuvast põhjusest (seadustiku § 422) ilmumata jätmiseks, uuendab kohus menetluse apellandi avalduse alusel, kui kohtuistungilt puudumiseks oli mõjuv põhjus, millest ei saadud õigeaegselt kohtule teatada. Apellant peab mõjuva põhjuse olemasolu ja teatamise võimatust põhistama. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt võib apellant menetluse uuendamise avalduse ringkonnakohtule esitada kümne päeva jooksul kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse talle kätte toimetamisest alates.

Margo Klaar

Urmas Reinola

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.