Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

arvetele. Kostja talle esitatud arveid ei tasunud. Maksetähtaeg, arvelduskonto number ja muu vajalik informatsioon makse sooritamiseks oli kirjas hageja poolt regulaarselt esitatud arvetel. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid AS ja kostja, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva XXX kasutamise eeskirju. Vastavalt lepingule on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. AS loovutas nõude summas 7654,65 krooni koos viivise nõudega kostja vastu hagejale, mille kohta väljastati ka kostjale teade. Hageja nõudis kostjalt võlgnevuse tasumist, kuid võlgnik ei ole käesoleva hetkeni nõuet rahuldanud. Hageja on arvestanud kostjale viivist tasumata summalt 109 342,31 krooni. Hageja vähendab viivisenõuet põhivõla summani. Hageja taotleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7654,65 krooni ja viivised 7654,65 krooni. Kohtukuluna palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu summas 1400,00 krooni ja õigusabi kulud 765,46 krooni. Kostja vastuväited Kohtule esitatud kirjalikus vastuses kostja hagi ei tunnista. Kostjale on arusaamatu hagiavaldusele lisatud AS . a arvete ja arvetes toodud summade päritolu. Nimetatud arvetel puudub AS logo, arve koostanud isiku allkiri ja ribakood. Puuduvad AS igakuised saldoteatised, mis olid AS esitatud arvete lahutamatu osa. Kostjale on arusaamatu miks AS esitab kaheksa aasta tagust nõuet. XXX kohtuistungil antud seletuste kohaselt kostja ei mäleta kas on saanud arved kätte või mitte. Kostja lahkus lepingus märgitud aadressilt XXX. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seletused, uurinud esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kooskõlas võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11, § 12 lg 2 kuulub kohaldamisele kuni 30.06.2002 kehtinud tsiviilkoodeks (TsK). TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. § 174 järgi ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest lubatud. Asja sisulise arutamise käigus on tõendamist leidnud, et XXX sõlmisid AS ja SGi XXX liitumislepinguga nr XXX mille alusel kohustus AS pakkuma kostjale mobiiltelefonisidealaseid teenuseid ning kostja kohustus saadud teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Nimetatud lepinguga võttis kostja endale lepingus ja Eurotelefoni eeskirjades märgitud õigused ja kohustused. Eurotelefoni kasutamise eeskirjade p 4.2.2. järgi kohustus kostja õigeaegselt tasuma esitatud arved. Kostja arveid ei tasunud. Arved saadeti kostjale lepingus märgitud aadressile. Kostja aadressi muutmisest hagejat ei teavitanud. Kostja kohtuistungil antud seletuste kohaselt ta ei tasunud arveid, kuna arvetel puudub allkiri ja triipkood. Kostja ei ole vaidlustanud teenuse saamist. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on saanud teenust ja on kohustatud selle eest tasuma. TsK § 191 lg 1 sätestab, et leppetrahviks (trahviks, viiviseks) loetakse seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise

mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Lepinguga võttis kostja kohustuse tasuda viivist 0,5% võlasummast iga viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kuus. Hageja on viivise nõuet vähendanud ja nõuab kostjalt viivist põhivõlgnevusega võrdses suuruses. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7654,65 krooni ja viivised 7654,65 krooni. Kohtukulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 tuleneb, et enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 01.01.2006 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1400,00 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 765,46 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 114,90 krooni. Maie Seppo kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.