* avaldus M.B’i pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu
12.veebruari 2007.a määrus pankrotimenetluse algatamata jätmise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
* määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja) *. (reg kood xxxxxx, asuk x); esindaja adv Birgit Punison Vastustaja (võlgnik) M.B (IK xxxxxxxxxxx eluk x ); esindajad adv Aldo Kaljurand ja adv Ramon Rask
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Harju Maakohtu 12. veebruari 2007.a määrus muutmata ja * määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Asjaolud ja poolte seisukohad
1.Harju Maakohtule 30.10.2006.a esitatud avalduses palus * algatada M.B’i pankrotimenetlus ning kuulutada välja nimetatu pankrot. Avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik 10.03.2004.a laenulepingu, millega võlausaldaja laenas võlgnikule 14 938 400 krooni sihtotstarbeliselt AS A aktsiate ostmiseks ning võlgnik kohustus tasuma laenusummalt intressi 5% aastas ja tagastama laenusumma koos intressidega. 23.11.2004.a tasus võlgnik võlausaldajale osaliselt oma võlgnevuse summas 445 000 krooni. Kuna ajavahemikus 23.11.2004.a kuni 18.05.2006.a polnud võlgnik oma võlgnevust tasunud, ütles võlausaldaja laenulepingu üles, saates 18.05.2006.a vastava teate, milles palus tagastada laen hiljemalt 18.07.2006.a.
21.07.2006.a saatis võlausaldaja võlgnikule pankrotihoiatuse. Seisuga 27.10.2006.a on võlgnikul laenulepingu järgi tagasi maksmata laenu põhisumma 14 938 400 krooni ja intressid summas 1 550 936 krooni. Lisaks laenas võlausaldaja võlgnikule 01.04.2004.a laenulepingu alusel 33 000 krooni sihtotstarbeliselt 3 300 O aktsiate ostmiseks. Võlausaldaja palus hiljemalt 21.08.2006.a tagastada põhisumma 33 000 krooni ja intressid summas 4 303 krooni. Võlgnik võlga ei tasunud. Võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgnikul on vara kaks korda vähem kui võlausaldaja nõue.
2.M. B pankrotiavaldust ei tunnistanud, kuna nõue ei ole selge. Võlausaldaja ei ole 10.03.2004.a sõlmitud laenulepingu alusel raha üle kandnud. 10.03.2004.a sõlmis võlgnik äriühinguga R LLC müügilepingu, mille kohaselt võlgnik ostis R LLC-lt 1 493 840 AS A aktsiat hinnaga 14 936 400 krooni. Ostuhinna finantseerimiseks sõlmiti * ja võlgniku vahel 10.03.2004.a laenuleping ning 26.04.2004.a pantis võlgnik müügilepingu alusel omandatud AS A aktsiad võlausaldaja kasuks. Samas ei ole võlausaldaja kunagi võlgnikule laenusummat üle kandnud. Samuti ei ole võlausaldaja tasunud võlgniku eest aktsiate võõrandajale R LLC-le. Kuna võlausaldaja ei kandnud võlgnikule laenusummat üle ning võlgnikul puudus võimalus aktsiate eest tasuda, siis võõrandas võlgnik 1 272 940 aktsiat N. M. Koos aktsiate müügiga loovutas võlgnik nõudeõiguse N. M vastu R LLC-le ning võlgniku kohustus aktsiate müüja ees vähenes 2 209 000 kroonini. M. B’i vastuväite kohaselt ei ole võlausaldaja võlgnikule üle andnud ka 01.04.2004.a võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenulepingu alusel 33 000 krooni. Võlausaldaja väitel on aktsiate eest tasutud otse aktsiate võõrandajale, G LTD-le. Võlgnik tegi vastava järelepärimise G LTD esindajale, kes kinnitas, et seisuga 30.06.2005.a ei ole *. laenusummat üle kandnud ning nimetatud ajavahemikul ei loovutanud G LTD kõne all olevat nõuet kellelegi ning on endiselt aktsiate müügist tuleneva ostuhinna tasumise nõude omanikuks. 01.04.2004.a laenulepingust tuleneva nõude osas ei ole võlausaldaja teinud pankrotihoiatust. Võlgnik on maksevõimeline ja võlgnikul on piisavalt vara ja sissetulekuid kohustuste täitmiseks. Maakohtu määruse põhjendused
3.Maakohus leidis, et pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – nõude ebaselgus (PankrS § 15 lg 2). Kohus määras jätta menetluskulud täies ulatuses avaldaja kanda.
4.Võlgniku vastuväite kohaselt puudub võlausaldajal nõue võlgniku vastu, kuna nii 10.03.2004.a kui 01.04.2004.a sõlmitud laenulepingu alusel ei ole võlausaldaja raha üle andnud. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on vaidlustamata, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine.
5.Käesoleval juhul ei ole kohtu jaoks selge, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu või mitte. Võlgnik on esitanud väite, mille kohaselt ei ole võlausaldaja tasunud võlgniku eest aktsiate võõrandajale R LLC-le, samuti ei ole aktsiate eest tasutud G LTD-le. Samuti ei ole võlgniku vastuväite kohaselt G LTD loovutanud oma nõuet. Kohus nõustus võlgnikuga selles, et võlausaldaja ei ole kohtule esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et vaidlusalused nõuded kuuluvad *.-le. Kohtule 02.02.2007.a esitatud kohustuste täitmise kinnitused (tl 194-197) on halvakvaliteedilised ärakirjad ning tõenditena ilmselt ebausaldusväärsed, olles samas ka vasturääkivad võlgniku poolt esitatud tõenditele (tl 106-109). Selleks, et kohus saaks anda hinnangu sellele, kas on toimunud nõuete loovutamine aktsiate võõrandajate R LLC ja G LTD poolt, peaks kohus saama tutvuda vastavate dokumentide originaalidega ning vajadusel korraldama ekspertiisi. Kohus leidis, et sellises ulatuses tõendite analüüs saab toimuda üksnes hagimenetluses ning pankrotimenetluse algatamise etapis peab nõue olema selge.
2 (5)
6.Kohus leidis, et võlausaldaja on esitanud pankrotihoiatuse üksnes 10.03.2004.a laenulepingu suhtes, pankrotihoiatuses puudub viide 01.04.2004.a laenulepingule, samuti ei nähtu pankrotihoiatuses sisalduvatest summadest, et hõlmatud oleks ka 01.04.2004.a laenuleping. Kohus leidis, et antud asjaoludel ei olnud võimalik M.B’i pankrotimenetlust algatada. Määruskaebuse põhjendused
7.* palus esitatud määruskaebuses tühistada maakohtu määruse täies ulatuses, tunnustada * nõuet M.Bi vastu kogusummas 16 526 640 krooni ja algatada M.Bi pankrotimenetlus. Kaebaja on seisukohal, et tema nõue on tõendatud ning nõude olemasolu tuvastamine ei eelda täiendavate asjaolude kindlakstegemist, mis väljuksid pankrotimenetluse raamest. Maakohus on vääralt hinnanud tõendeid ning jätnud seetõttu ebaõigesti kohaldamata PankrS § 31 lg 1.
8.Vastupidiselt vastustaja väidetele on määruskaebuse esitaja täitnud oma laenulepingujärgsed kohustused. Alusetud on ka vastustaja väited seoses tema eksimusse viimisega. * täitis laenulepingujärgsed kohustused otse aktsiate müüjatele, mis nähtub toimikus olevatest R LCC ja G Ltd kinnituskirjadest. Laenulepingud olid sihtotstarbelised. Aktsiate müügilepingute alusel tekkisid vastastikused kohustused, mis kuulusid täitmisele üheaegselt. Ostuhinna tasumise kohustuse täitmine nähtub ka sellest, et müügilepingu esemeks olnud aktsiad on Eesti Väärtpaberite Keskregistri väljavõtetest nähtuvalt üle antud.
9.Vastustaja on püüdnud asjaolusid moonutades kohut eksitusse viia väitega, et laenuleping on rahatu ja et võlausaldaja on loonud temas eksliku arusaama raha üleandmise kohta. Kaebaja on esitanud kohtule tõendid aktsiate ostuhinna tasumise kohustuse täitmise kohta ning vastustaja on laenukohustuste olemasolu tunnistanud, asudes laenu osaliselt tagastama ja pakkudes määruskaebuse esitajale 10.03.2004.a laenulepingust tuleneva kohustuse tasaarvestamise võimalust. Vastustaja on alles hiljuti asunud eitama laenu saamist.
10.Kohus on jätnud tähelepanuta pankrotiasjas olulised asjaolud ja tõendid (R LCC ja G Ltd kinnituskirjad), kuigi on samal ajal arvestanud võlgniku poolt esitatud dokumente, mille näol ei ole tegemist tsiviilkohtumenetluses lubatavate tõenditega. Täiesti on põhjendamata maakohtu seisukoht, mille kohaselt on R LCC ja G Ltd kinnituskirjad tõenditena ebausaldusväärsed.
11.Ekslik ja põhjendamata on kohtu seisukoht, et kuna võlausaldaja esitatud pankrotihoiatus hõlmab üksnes 10.03.2004.a laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist, mitte aga 01.04.2004.a laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist, ei ole juba üksnes nimetatud põhjusel võimalik pankrotimenetlust algatada. Pankrotimenetluse algatamiseks piisab ka üksnes 10.03.2004.a laenulepingust tulenevast nõudest, mille olemasolu on põhjendatud ja tõendatud ning mille suhtes ei esine PankrS § 14 lg 3 p 3 sätestatud menetluse algatamist välistavat asjaolu. Vastus määruskaebusele
12.M.B ei nõustunud määruskaebusega ja palus jätta selle rahuldamata. Alusetu on R väide, nagu oleksid laenulepingujärgsed kohustused täidetud otse aktsiate võõrandajatele. Vastustajatel on tõsiseid kahtlusi avaldaja esitatud kinnituskirjade autentsuses, millega avaldaja soovis oma väiteid tõendada. Dokumentide suhtes tuleks läbi viia allkirjaekspertiis, mida aga ei saa teha pankrotimenetluse raames. Isikud, kes on kinnituskirjad väidetavalt allkirjastanud, on vastustaja esindajale kinnitanud, et nad ei ole teinud R LCC ja G Ltd nimel tehinguid, sh R. Juhul, kui R on tõepoolest R LCC-le ja G Ltd-le raha üle kandnud, peab tal olema võimalik esitada sellekohased kontoväljavõtted, kassa sissemakse order vmt. Ei ole usutav, et Iisraeli kodanikest isikud koostaksid dokumente, mille päis sisaldab eestikeelset teksti. Samad kinnituskirjad on R esitanud tõenditena ka mitmes teises Harju Maakohtu menetluses olevas kattuvate asjaoludega tsiviilasjades nr 2-06-24116 ja 2-06-24104, kus vastustaja on taotlenud dokumentide suhtes
3 (5)
ekspertiisi läbiviimist. Alusetu on ka R väide, nagu oleks vastustaja võlakohustust tunnistanud. Vastustaja jääb seisukohtade juurde, mis puudutavad laenulepingute rahatust ning R selge nõude puudumist, mis võimaldaks pankrotimenetluse algatada. Samuti puudub pankrotimenetluse algatamise eeldusena võlgniku püsiv maksejõuetus. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
13.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
14.PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Sama lõike teise lause järgi ei kuuluta kohus võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotti välja, kui esineb PankrS § 15 lg-s 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Kohus jätab PankrS § 15 lg 2 p 1 järgi pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
15.Käesolevas asjas on vaidlus selle üle, kas pankrotiavalduse esitanud *.-le kuuluvad 10.03.2004.a ja 01.04.2004.a laenulepingutest tulenevad nõuded M. B vastu. Võlgnik M. B ei vaidlusta iseenesest laenulepingute sõlmimist, küll aga vaidlustab lepingute alusel laenusummade tagastamise kohustuse tekkimise põhjendusel, et võlausaldaja ei ole talle laenulepingute alusel raha üle kandnud. Võlausaldaja väitel täitis ta laenulepingjärgsed kohustused otse aktsiate müüjatele ning võlgnik omandas selle tulemusena 1 493 840 AS A aktsiat. Võlgniku vastuväidete kohaselt ei ole võlausaldaja tasunud võlgniku eest ei aktsiate võõrandajale R LLC-le ega ka G Ltd-le. Mõlemad pooled on esitanud oma väidete kohta ka tõendeid.
16.Kolleegium leiab, et nimetatud asjaoludel asus maakohus põhjendatult seisukohale, et nõue on PankrS § 31 lg 1 ja § 15 lg 2 p 1 tähenduses ebaselge ning kuulub lahendamisele väljaspool pankrotimenetlust. Poolte esitatud väited ning tõendid on vastukäivad, võlgnik on esitanud ka vastuväite vastaspoole tõendi ehtsuse osas. Seejuures puudub kohtul alus eelistada ühe poole seisukohti ja tõendeid a priori teise poole omadele. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et pooltevaheliste suhete ning õigusliku olukorra väljaselgitamine, sh nõude olemasolu kindlakstegemine, eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamidest. Sisulised vaidlused nõuete olemasolu üle ei kuulu lahendamisele pankrotimenetluses. Eeltoodust tulenevalt puudub kohtul ka kohustus käsitleda pankrotimenetluse algatamise menetlusstaadiumis tõendeid sarnaselt nõude sisulise lahendamisega hagimenetluses.
17.Seadusest ei tulene üheseid ega ammendavaid kriteeriume, mille alusel saab kohus otsustada nõude selguse või ebaselguse üle. Nõude selguse või ebaselguse hindamine pankrotimenetluse algatamise eeldusena on seetõttu kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda üksnes juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Kohtul on nõude põhjendatuse hindamisel kaalutlusõigus selles osas, kas esitatud tõendid on piisavad veenmaks kohut nõude olemasolus või tuleks kohtu hinnangul koguda asjas täiendavaid tõendeid, mis eeldab asja lahendamist hagimenetluses. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus käesolevas asjas oma kaalutlusõiguse piire ületanud.
18.Määruskaebuse väited puudutavad enamjaolt vaidlusaluse nõude sisulist põhjendatust ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid täiendavalt analüüsida. Kohtumääruse põhjendustest ei nähtu, nagu oleks maakohus pidanud pankrotimenetluse algatamist välistatuks ainuüksi seetõttu, et võlausaldaja esitatud pankrotihoiatus ei puudutanud 01.04.2004.a laenulepingut. Maakohus on määruses käsitlenud kõiki asjaolusid kogumis ja teinud järeldused nende pinnal. 4 (5)
A. Tänav
M. Seppik
K. Kullerkupp
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.