Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku vastus Kohtule esitatud vastuses M. B pankrotiavaldust ei tunnista, kuna nõue ei ole selge. Võlausaldaja ei ole sõlmitud laenulepingu alusel raha üle kandnud. sõlmis võlgnik äriühinguga müügilepingu, mille kohaselt võlgnik ostis RI LLC-lt 1 493 840 AS aktsiat hinnaga 14 936 400 krooni. Ostuhinna finantseerimiseks sõlmiti S.A ja võlgniku vahel laenuleping ning pantis võlgnik müügilepingu alusel omandatud AS aktsiad võlausaldaja kasuks. Samas ei ole võlausaldaja kunagi võlgnikule laenusummat üle kandnud. Samuti ei ole võlausaldaja tasunud võlgniku eest aktsiate võõrandajale RILLC-le. Kuna võlausaldaja ei kandnud võlgnikule laenusummat üle ning võlgnikul puudus võimalus aktsiate eest tasuda, siis võõrandas võlgnik 1 272 940 aktsiat NM. Koos aktsiate müügiga loovutas võlgnik nõudeõiguse NM vastu RILLCle ning võlgniku kohustus aktsiate müüja ees vähenes 2 209 000 kroonini. M. B vastuväite kohaselt ei ole võlausaldaja võlgnikule üle andnud võlgniku ja võlausaldaja vahel sõlmitud laenulepingu alusel 33 000 krooni. Võlausaldaja väitel on aktsiate eest tasutud otse aktsiate võõrandajale, GE LTD-le. Võlgnik tegi vastava järelepärimise GE LTD esindajale, kes kinnitas, et seisuga ei ole S.A. laenusummat üle kandnud ning nimetatud ajavahemikul ei loovutanud GE LTD kõne all olevat nõuet kellelegi ning on endiselt aktsiate müügist tuleneva ostuhinna tasumise nõude omanikuks. laenulepingust tuleneva nõude osas ei ole võlausaldaja teinud pankrotihoiatust. Võlgnik on maksevõimeline ja võlgnikul on piisavalt vara ja sissetulekuid kohustuste täitmiseks. Eelistung Eelistungil jääb võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde. Aktsiate võõrandajad kinnitavad, et laenuandja on tasunud otse aktsiate võõrandajale. Võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgnikul on vara kaks korda vähem kui võlausaldaja nõue. Võlgniku esindaja jääb esitatud vastuväidete juurde. Võlgniku esindaja seletuse kohaselt kinnitavad võlgniku vastuväitele lisatud tõendid, et nõudeid ei ole loovutatud. Võlausaldaja poolt esitatud nõuete loovutamise dokument on äärmiselt küsitav. Kohtumääruse põhjendused Kohus, kuulanud ära võlausaldaja ja võlgniku esindaja ning tutvunud pankrotiavalduse, selle juurde lisatud tõenditega ning võlgniku vastuväidetega leiab, et MB’i pankrotimenetluse algatamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb pankrotimenetluse algatamist välistav asjaolu – nõue ei ole selge. Pankrotimenetluse algatamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 2 p-des 1-7. Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui: 1) võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust; 2) nõue on pandiga täielikult tagatud; 3) võlausaldaja pankrotiavalduse aluseks olevate nõuete suurus ei ületa aktsiaseltsi puhul 200 000 krooni, osa-, täis- või usaldusühingu puhul 40 000 krooni ja teiste juriidiliste isikute või füüsilise isiku puhul 10 000 krooni; 4) võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud; 5) võlausaldaja on jätnud tasumata käesoleva seaduse §-s 11 nimetatud rahasumma, kui kohus on nõudnud selle tasumist enne pankrotimenetluse algatamist; 6) võlgnik või kolmas isik on enne pankrotimenetluse algatamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks; 7) esinevad muud seaduses sätestatud alused. Võlgniku poolt esitatud vastuväite kohaselt võlausaldajal puudub nõue võlgniku vastu, kuna nii sõlmitud laenulepingu alusel ei ole võlausaldaja raha üle andnud. Kohus peab andma hinnangu, kas antud asjaoludel on võimalik pankrotimenetlus algatada või kuulub vaidlus lahendamisele

hagimenetluse korras. Pankrotimenetlus eeldab, et võlausaldaja nõue on vaidlustamata, pankrotimenetluses ei ole võimalik analoogiliselt hagimenetlusega nõude aluseks olevate asjaolude väljaselgitamine. Käesoleval juhul ei ole kohtu jaoks selge, kas võlausaldajal on nõue võlgniku vastu või mitte. Võlgnik on esitanud väite, mille kohaselt ei ole võlausaldaja tasunud võlgniku eest aktsiate võõrandajale RILLC-le, samuti ei ole aktsiate eest tasutud GE LTD-le. Samuti ei ole võlgniku vastuväite kohaselt GE LTD-d loovutanud oma nõuet. Kohus nõustub võlgnikuga selles, et võlausaldaja ei ole kohtule esitanud usaldusväärseid tõendeid selle kohta, et vaidlusalused nõuded kuuluvad S.A.-le. Kohtule esitatud kohustuste täitmise kinnitused (tl 194-197) on halvakvaliteedilised ärakirjad ning tõenditena ilmselt ebausaldusväärsed, olles samas ka vasturääkivad võlgniku poolt esitatud tõenditele (tl 106-109). Selleks, et kohus saaks anda hinnangu sellele, kas on toimunud nõuete loovutamine aktsiate võõrandajate ja G E LTD poolt, peaks kohus saama tutvuda vastavate dokumentide originaalidega ning vajadusel korraldama ekspertiisi. Kohus leiab, et sellises ulatuse tõendite analüüs saab toimuda üksnes hagimenetluses, pankrotimenetluse algatamise etapis peab nõue olema selge. Võlausaldaja on esitanud kohtus väite, et esitatud pankrotihoiatus hõlmab nii kui laenulepingust tuleneva kohustuse täitmist. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja on esitanud pankrotihoiatuse üksnes laenulepingu suhtes, pankrotihoiatuses puudub viide laenulepingule, samuti ei nähtu pankrotihoiatuses sisalduvatest summadest, et hõlmatud oleks ka laenuleping. Kohus leiab, et antud asjaoludel ei ole võimalik MB’i pankrotimenetlust algatada. PankrS § 15 lg 4 järgi kui kohus ei algata võlausaldaja pankrotiavalduse alusel pankrotimenetlust, kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Võlausaldajalt kuulub kooskõlas TsMS § 173 lg 1 väljamõistmisele solidaarselt täies ulatuses MB’i menetluskulu. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.